Obsah (4)

§ 373§ 64§ 380§ 384

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-05-1811 (kohtueelses menetluse

§ 373järgi M.A Kr

K § 161 ja § 14811 ;

§ 373

järgi advokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1 Kriminaalasjas: 11 1.1 Tunnistada U.K süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 148 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 krooni; ning tunnistada U.K süüdi KrK § 161 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10000 krooni; ning tunnistada U.K süüdi karistusseadustiku (

) § 373 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 7500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista U.K-le liitkaristus rahalise karistusena 210 päevamäära, s.o 10500 krooni; liitkaristusest arvestada maha U.K poolt riigituludesse tasutud summa 7500 krooni ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 3000 krooni. 11 1.2 Tunnistada M.A süüdi KrK § 148 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 krooni; ning tunnistada M.A süüdi KrK § 161 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10000 krooni; ning tunnistada M.A süüdi

§ 373

järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 7500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista M.A-le liitkaristus rahalise karistusena 210 päevamäära, s.o 10500 krooni; liitkaristusest arvestada maha M.A pool riigituludesse tasutud summa 7500 krooni ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 3000 krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada OÜ-u Linna Grupp (pankrotis) tsiviilhagi osaliselt summas 79991 krooni 60 senti ning välja mõista solidaarselt U.K-lt ja M.A-lt 79991 krooni 60 senti OÜ-u Linna Grupp (pankrotis) kasuks; 2.1.2 jätta OÜ-u Linna Grupp (pankrotis) tsiviilhagi ülejäänud osa 167356 krooni 40 senti kriminaalmenetluses läbi vaatamata, kusjuures tsiviilhagi esitamise õigus on uuesti tsiviilmenetluse korras; 2.2 välja mõista U.K-lt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 krooni, postikulud 105 krooni; 2.3 välja mõista M.A-lt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 krooni, postikulud 105 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
3. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsja allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 11  U.K-le mõistetavaks karistuseks KrK § 148 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, s.o. 2500 krooni; KrK § 161 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni;

§ 373järgi rahaline karistus 150 päevamäära, s.o.

7500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 210 päevamäära rahalist karistust, s.o. 10 500 krooni; liitkaristusest arvestada maha kriminaalasja lõpetamisel U.K poolt riigituludesse tasutud summa 7500 krooni ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3000 krooni; 11  M.A-le mõistetavaks karistuseks KrK § 148 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, s.o. 2500 krooni; KrK § 161 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o. 10 000 krooni;

§ 373järgi rahaline karistus 150 päevamäära, s.o.

7500 krooni;

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 210 päevamäära rahalist karistust, s.o. 10 500 krooni; liitkaristusest arvestada maha kriminaalasja lõpetamisel M.A poolt riigituludesse tasutud summa 7500 krooni ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3000 krooni. U.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema OÜ Linna Grupp juhatuse liikmena, alates 31.01.2001.a., kui OÜ Linna Grupp 2000.a. majandusaasta aruandest selgus, et OÜ Linna Grupp omakapital on negatiivne, jättis Äriseadustiku § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud juhul, s.o. juhul kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus, kokku kutsumata OÜ Linna Grupp osanike 2 koosoleku, et otsustada äriseadustiku §-s 176 ettenähtud abinõude tarvituselevõtmine osakapitali seaduse nõuetele vastavaks muutmiseks. Nimelt oli 40 000-kroonise osakapitaliga OÜ Linna Grupp netovara nähtuvalt majandusaasta aruannetest seisuga 31.12.2000.a. miinus 58 705 krooni, seisuga 31.12.2001.a. miinus 161 475 krooni ja seisuga 31.12.2002.a. miinus 207 348 krooni. Samuti jättis U.K OÜ Linna Grupp juhatuse liikmena alates 07.07.2001.a. täitmata äriseadustiku § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse esitada kohtule viivitamatult osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitades pankrotiavalduse Viljandi Maakohtule alles 06.01.2003.a. 11 U.K tegevus on talle kvalifitseeritud KrK § 148 järgi teatamiskohustuse järgimata jätmisena, s.o. osaühingu juhatuse liikmena osanike koosoleku kokkukutsumata jätmise, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osakapitalist või vara on alla minimaalse osakapitali suuruse ja seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamata jätmise (nimetatud kuritegu on karistatav

§ 380ja 3851 järgi).

U.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles ajavahemikul 23.12.1997.a. kuni 13.06.2003.a. OÜ Linna Grupp registrikood 10357186, juriidiline aadress Tallinna 37, Viljandi juhatuse liige ja osanik, kellel on vastavalt äriseadustiku § 180 lg-le 1 osaühingu juhtimise ja esindamise ning vastavalt äriseadustiku §-le 183 raamatupidamise korraldamise kohustus ning kellel on eeltoodust tulenevalt haldamis-, järelevalve-, juhtimis- ja varaliste väärtuse liikumist korraldavad ülesanded, s.o. ametiisikuks KrK § 160 lg 1 mõttes, ajal, mil OÜ Linna Grupp netovara oli negatiivne, mil U.K ja M.A kui OÜ Linna Grupp juhatuse liikmetel tekkis kohustus kutsuda kokku OÜ Linna Grupp osanike koosolek, et võtta vastu ÄS §–s 176 ettenähtud otsus, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit sellega, et rikkudes OÜ Linna Grupp põhikirja p 3.2.3, mille kohaselt juhataja peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega, otsustas oktoobris 2000.a. koos juhatuse liikme M.A-ga rentida Hansa Liising Eesti AS-lt sõiduauto, millise otsuse alusel 15.01.2001.a. sõlmis M.A AS-ga Hansa Liising Eesti kasutusrendi lepingu nr 0014640L sõiduauto Mercedes-Benz E 240 reg. Märgiga 389 AMO, maksumusega 300 000 krooni rentimiseks renditähtajaga 48 kuud ja esimese sissemaksega 20% vara maksumusest, tasudes 15.01.2001.a. AS-le Hansa Liising Eesti esimese rendimakse ja lepingutasu, milleks võttis OÜ Linna Grupp kassast 79 991. 60 krooni. 04.05.2001.a. sõlmis M.A sõiduauto kasutusrendi lepingu nr 0019257L lisa nr 1 – vara üleandmise-vastuvõtu akti, millega loovutas sõiduauto Mercedes-Benz E 240, reg. märgiga 389 AMO tasuta OÜ-le Linna Grupp Kinnisvara, mille osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid samuti M.A ja U.K. Sellega panid U.K ja M.A toime pankrotiseaduse § 60 lg 3 p-s 5 sätestatud raske juhtimisvea, s.o. juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamise olukorras, kus OÜ Linna Grupp oli maksevõimetu ning netovara oli negatiivne. Eelnimetatud tegevusega kasutasid U.K ja M.A tahtlikult ära oma ametiseisundit põhjustades äriühingule kohutuste põhjendamatu suurendamisega OÜ Linna Grupp (pankrotis) võlausaldajatele olulise varalise kahju summas 79 991. 60 krooni. U.K tegevus on talle kvalifitseeritud KrK § 161 järgi (

§ 384

, s.o maksejõuetuse põhjustamine) ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamisena, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. U.K on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema rikkus Viljandi Maakohtu 31.10.2003.a. määrusega nr 2-30-03 kohaldatud ärikeeldu, millega U.K oli keelatud kuni OÜ Linna Grupp pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur, olles kuni 16.08.2004.a. OÜ Linna Grupp Kinnisvara juhatuse liige ja OÜ Linna Grupp Invest juhatuse liige, tegeledes jätkuvalt äriühingute juhtimise ja ettevõtlusega. U.K tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 373järgi kohtulahendis ettenähtud ettevõtluskeelu rikkumisena.

3 M.A on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema OÜ Linna Grupp juhatuse liikmena alates 31.01.2001.a., kui OÜ Linna Grupp 2000.a. majandusaasta aruandest selgus, et OÜ Linna Grupp omakapital on negatiivne, jättis Äriseadustiku § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud juhul, s.o. juhul kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus, kokku kutsumata OÜ Linna Grupp osanike koosoleku, et otsustada äriseadustiku §-s 176 ettenähtud abinõude tarvituselevõtmine osakapitali seaduse nõuetele vastavaks muutmiseks. Nimelt oli 40 000-kroonise osakapitaliga OÜ Linna Grupp netovara nähtuvalt majandusaasta aruannetest seisuga 31.12.2000.a. miinus 58 705 krooni, seisuga 31.12.2001.a. miinus 161 475 krooni ja seisuga 31.12.2002.a. miinus 207 340 krooni. Samuti jättis M.A OÜ Linna Grupp juhatuse liikmena alates 07.07.2001.a. täitmata äriseadustiku § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse esitada kohtule viivitamatult osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitades pankrotiavalduse Viljandi Maakohtule alles 06.01.2003.a. 11 M.A tegevus on talle kvalifitseeritud KrK § 148 järgi teatamiskohustuse järgimata jätmisena, s.o. osaühingu juhatuse liikmena osanike koosoleku kokkukutsumata jätmise, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osakapitalist või vara on alla minimaalse osakapitali suuruse ja seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamata jätmise (nimetatud kuritegu on karistatav

§ 380ja 3851 järgi).

M.A on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema olles ajavahemikul 23.12.1997.a. kuni 13.06.2003.a. OÜ Linna Grupp registrikood 10357186, juriidiline aadress Tallinna 37, Viljandi juhatuse liige ja osanik, kellel on vastavalt äriseadustiku § 180 lg-le 1 osaühingu juhtimise ja esindamise ning vastavalt äriseadustiku §-le 183 raamatupidamise korraldamise kohustus ning kellel on eeltoodust tulenevalt haldamis-, järelevalve-, juhtimis- ja varaliste väärtuse liikumist korraldavad ülesanded, s.o. ametiisikuks KrK § 160 lg 1 mõttes, ajal, mil OÜ Linna Grupp netovara oli negatiivne, mil U.K ja M.A kui OÜ Linna Grupp juhatuse liikmetel tekkis kohustus kutsuda kokku OÜ Linna Grupp osanike koosolek, et võtta vastu ÄS §–s 176 ettenähtud otsus, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit sellega, et rikkudes OÜ Linna Grupp põhikirja p 3.2.3, mille kohaselt juhatuse liige peab ühingut juhtima äris vajaliku hoolsusega, otsustas oktoobris 2000.a. koos juhatuse liikme U.K-ga rentida Hansa Liising Eesti AS-lt sõiduauto, millise otsuse alusel sõlmis M.A 15.01.2001.a. AS-ga Hansa Liising Eesti kasutusrendi lepingu nr 0014640L sõiduauto Mercedes-Benz E 240, maksumusega 300 000 krooni rentimiseks renditähtajaga 48 kuud ja esimese sissemaksega 20% vara maksumusest, tasudes 15.01.2001.a. AS-le Hansa Liising Eesti esimese rendimakse ja lepingutasu, milleks võttis OÜ Linna Grupp kassast 79 991. 60 krooni. 04.05.2001.a. sõlmis M.A sõiduauto kasutusrendi lepingu nr 0019257L lisa nr 1 – vara üleandmisevastuvõtu akti, millega loovutas sõiduauto Mercedes-Benz E 240, reg. märgiga 389 AMO tasuta OÜ-le Linna Grupp Kinnisvara, mille osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid samuti M.A ja U.K. Sellega panid M.A ja U.K toime pankrotiseaduse § 60 lg 3 p-s 5 sätestatud raske juhtimisvea, s.o. juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamise olukorras, kus OÜ Linna Grupp oli maksevõimetu ning netovara oli negatiivne. Eelnimetatud tegevusega kasutasid M.A ja U.K tahtlikult ära oma ametiseisundit põhjustades äriühingu kohutuste põhjendamatu suurendamisega OÜ Linna Grupp (pankrotis) võlausaldajatele olulise varalise kahju summas 79 991. 60 krooni. M.A tegevus on talle kvalifitseeritud KrK § 161 (

§ 384, s.o.

maksejõuetuse põhjustamine) järgi. ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamisena, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. M.A on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema rikkus Viljandi Maakohtu 31.10.2003.a. määrusega nr 2-30-03 kohaldatud ärikeeldu, millega M.A oli keelatud kuni OÜ Linna Grupp pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja 4 pankrotihaldur, olles kuni 16.08.2004.a. OÜ Linna Grupp Kinnisvara juhatuse liige ja. OÜ Linna Grupp Invest juhatuse liige, tegeledes jätkuvalt äriühingute juhtimise ja ettevõtlusega. M.A tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 373järgi kohtulahendis ettenähtud ettevõtluskeelu rikkumisena.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine OÜ Linna Grupp (pankrotis) on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 247 348 krooni. Tsiviilhagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel osaliselt rahuldada.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 14 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 210 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb U.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 krooni, postikulud 105 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 krooni, postikulud 105 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutele üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse 5 kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 6