← Eesti

1-05-1526\4

Obsah (7)§§ 159§251§ 173§ 189§ 175§ 179§ 180

Kriminaalasi nr.1-05-1526 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Valga Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2006. a Valga Kriminaalasja number 1-05-1526 (05282

§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi mõista P.G KarS § 320 lg.1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ühesaja

(100)päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas viis tuhat
(5000)krooni. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – P.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista P.G-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas neli tuhat kolmkümmend viis (4035.-) krooni. Välja mõista P.G-lt kohtukulu – kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preemi osalemise eest kohtueelses menetluses summas viissada viiskümmend kaks
(552)krooni 24 senti (s.h.84.24 krooni käibemaks) riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi 10220034796011 SEB EÜP, viitenumber 4100065035). a/k-le Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 08.detsembril 2005.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi osakonna prokuröri abi A.Vilt edastanud Valga Maakohtule kriminaalasja P.G süüdistuses KarS §320 lg.1 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, P.G süüdimõistmist KarS §320 lg.1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. 5000 krooni suuruse summas. P.G süüdistatakse selles, et tema 05.10.2005.a. kella 10.50 paiku, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest, andis Valga Politseijaoskonnas tunnistajana ülekuulamisel kriminaalasjas nr.05282000536 valeütlusi, mille tulemusena peeti X kahtlustatavana kinni. Tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmisega, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, pani P.G toime KarS 320 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon 2 ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§251alusel.

Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et P.G toimepandud tegu vastab KarS §320 lg.1 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas P.G õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud P.G süüd välistavaid asjaolusid ning P.G tuleb KarS §320 lg.1 järgi süüdi mõista. Süüdistatav P.G tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase P.G vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. P.G pani teadvalt vale ütluse andmisega, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, toime rikkumise KarS §320 lg.1 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et P.G-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna P.G omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja P.G süü suurust, tuleb P.G KarS §320 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. summas 5000.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 ning

§ 173

lg 2 kohaselt hüvitab need

järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175lg.1 p.4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

P.G-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 552.24 krooni. Seoses P.G süüdimõistmisega jääb see kohtukulu P.G kanda.

§175

lg.1 p.9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179

lg 1 p.2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x2690.-), s.o. 4035.- krooni. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Süüdistatavalt P.G-lt, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 552.24 krooni - riigituludesse. 3 Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 04.01.2006.a. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.