1-06-1277 KOHTUMÄÄRUS Viru Ringkonnakohtu kohtunik Olev Mihkelson, vaadanud kirjalikus menetluses 20.04.2006 läbi E.T kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi vahendusel esitatud määruskaebuse Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrusele kriminaalasjas nr.1-06-1277, tuvastas järgmist. 23.10.1995 algatati süüdistatavaks. kriminaalmenetlus nr.95171010, milles E.T tunnistati Ida-Viru Maakohtu 06.09.1996 ja Viru Ringkonnakohtu 10.01.1997 (tühistati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.04.1997 otsusega ja kriminaalasi saadeti samale kohtule apellatsiooni korras uueks arutamiseks) ja 31.10.1997 otsustega mõisteti E.T süüdi kuriteo toimepanemises kannatanu O.Ivanovi suhtes. Riigikohtu 24.04.2000 otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu 31.10.1997 ja Ida-Viru Maakohtu 06.09.1996 otsused E.T süüdistuses KrK § 143 lg.3 p.1, § 142 lg.3 p.3 ja § 195 lg.3 järgi ning KrK § 40 lg.1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ning Z.B süüdistuses KrK § 17 lg.6 ja § 143 lg.2 p.2 järgi ning saadeti kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule, kes omakorda saatis selle Ida-Politseiprefektuuri täiendavale uurimisele. 30.11.2005 lõpetas Ida Politseiprefektuur kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg.1 p.2 alusel aegumise tõttu. 22.12.2005 esitas E.T Riigiprokuratuurile avalduse, mida täpsustati 23.12.2005 ja 03.01.2006 avaldustega, milles E.T taotles menetluse jätkamist tema rehabiliteerimise eesmärgil KrMS § 199 lg.3 p.1 alusel. Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrusega tühistati osaliselt Ida Politseiprefektuuri 30.11.2005 määrus kriminaalasjas nr.95171010 kriminaalmenetluse lõpetamises KrMS § 199 lg.3 p.1 alusel ja lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 200` lg.1 alusel. Muus osas jäeti Ida Politseiprefektuuri määrus jõusse. Riigiprokuratuur rahuldas E.T taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu ja jättis rahuldamata E.T taotluse menetluse jätkamiseks. Määruse kohaselt sätestab KrMS § 199 lg.3 p.1, et kui menetlus lõpetati KrMS § 199 lg.1 p.2 alusel, tuleb menetlust jätkata, kui kahtlustatav seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb. Menetluse jätkamine ei ole prokuratuuri diskretsiooniotsus, vaid kahtlustataval on õigus menetluse jätkamist nõuda. Seega tuleb kaebus selles osas rahuldada ja menetluse lõpetamine tühistada. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatavatele süüksarvatavaid asjaolusid ei ole menetluse käigus õnnestunud piisavalt tõendada. Edasisi menetlustoiminguid ei saa teha kahtlustatavate Indrek Saare ja Jelena Saare osavõtuta, kes tunnistati 2003 tagaotsitavateks, kuid kelle asukohta ei ole suudetud tuvastada. Seega on olemas alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 200`lg.1 alusel. Riigiprokuratuur nõustus kriminaalasjade põhjal uurimisasutuse põhjendustega ning seisukohaga, et kriminaalasjas kogutud tõenditest ei piisa kellegi kriminaalvastutusele võtmiseks ja uusi tõendeid ei ole võimalik koguda tagaotsitavate kahtlustatavate osavõtuta uurimistoimingutest. Seepärast kuulub uurimisasutuse määrus muutmisele. Menetlus tuleb lõpetada KrMS § 200`lg.1 alusel. Nimetatud määrusele esitas 27.01.2006 kaebuse E.T, kes leidis, et Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrus kriminaalmenetluse lõpetamisest KrMS § 200`lg.1 alusel on põhjendamatu ja palus algatada menetlus E.T rehabiliteerimise eesmärgil. Viru Ringkonnakohtu 15.03.2006 määrusega jäeti E.T kaebus käiguta ja anti talle tähtaeg hiljemalt 05.04.2006 määruskaebuse esitamiseks advokaadi vahendusel. Ringkonnakohus määras E.T-le määruskaebuse esitamiseks kaitsja riigi poolt Ida-Viru Advokaadibüroost. E.T kaitsja vandeadvokaat S.Politševi vahendusel esitatud määruskaebuses taotletakse:
- kaebuse esitamise tähtaja ennistamist;
- Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määruse tühistamist kriminaalmenetluse nr.95171010 lõpetamise osas KrMS § 200`lg.1 alusel;
- Riigiprokuratuuri kohustamist jätkata menetlust. Määruskaebus on esitatud järgmistel motiividel:
- Riigiprokuratuur pidi lõpetama menetluse E.T suhtes KrMS § 199 lg.1 p.1 alusel, s.t. tema suhtes kriminaalmenetluse teostamiseks aluste puudumise tõttu. Süütuse presumtsiooni põhimõte tähendab, et kui isiku süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud, siis ei ole ta süüdi. Kõik kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks.
- Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 200`lg.1 alusel eeldab asjas süüdistatavate ja kahtlustatavate staatuses isikute mitteolemasolu. Antud asjas oli E.T tunnistatud kahtlustatavaks ja süüdistatavaks. Kui süüdistus lõpetab menetluse sel alusel, et kuritegu toimepannud isikud ei ole kindlaks tehtud, siis ei saa E.T jääda kahtlustatava või süüdistatava staatusesse. E.T suhtes ei ole tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
- Süüdistuse poolt ei ole tarvitusele võetud meetmeid kahtlustatavate reaalseks tagaotsimiseks. E.T õnnestus kindlaks teha kahtlustatavate asukoht ja teatas sellest oma avaldustes.
- Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 200`lg.1 alusel ei või takistada E.T realiseerida oma õigust rehabiliteerimisele. Antud juhul ei saa E.T oma õigust rehabiliteerimisele realiseerida, sest tagaotsitavaks on teised kahtlusalused, keda sisuliselt keegi ei otsi. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaat S.Politševi poolt E.T nimel esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määruses lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 200`lg.1 alusel motiivil, et edasisi menetlustoiminguid ei saa teha kahtlustatavate Indrek Saare ja Jelena Saare (endine Z.B) osavõtuta, kes tunnistati 2003 tagaotsitavaks, kuid kelle asukohta ei ole suudetud tuvastada, millest tulenevalt on olemas alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 200`lg.1 alusel. KrMS § 200`lg.1 järgi, kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Kriminaalasja materjalidest (toimiku number ja leheküljed määratlemata) nähtub, et 07.03.2003 määrustega on Ida-Viru Politseiprefektuuri uurimistalituse politseivaneminspektor Vassili Tjurin kuulutanud kriminaalasjas nr.95171010 süüdistatavad Jelena Saare (endine Z.B) ja Indrek Saare tagaotsitavateks ja nende tagaotsimine tehti ülesandeks Ida-Viru Politseiprefektuuri kriminaalosakonnale. Mõlema süüdistatava suhtes valiti tõkendiks allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Uurimistalituse politseivaneminspektor V.Tjurini kirjast IDA 9.1-20.5/2049 (kuupäev ja aasta ei ole märgitud) nähtub, et materjalid süüdistatavate J.Saare ja I.Saare tagaotsitavaks kuulutamisest saadeti Ida-Viru Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna jälitustalituse ametnikule hr. Vladimir Pozjabinile. E.T 23.12.2005 avalduse kohaselt selgitas ta ise välja, et süüdistatavad J.Saar ja I.Saar sõitsid baptistide koguduse kaudu Ameerika Ühendriikidesse 2000 aastal ja E.T teatas uurijale selle kohta kogu vajaliku info, sealhulgas I.Saare ja J.Saare koduse telefoninumbri Ameerika Ühendriikides Miamis, kus J.Saar ja I.Saar elavad baptistide koguduses (toimik 106-1277 t.l. 11-12). Kriminaalasja materjalidest, sh. I.Saare ja J.Saare tagaotsimistoimikutest nr.14/04 ja nr.T040420 ei nähtu, et Ida-Viru Politseiprefektuur oleks asunud selgitama I.Saare ja J.Saare elukohta, kontrollinud E.T informatsiooni süüdistatavate asukoha kohta Ameerika Ühendriikides Miamis, palunud abi selleks vastavatelt ametiasutustelt. Eeltoodust tulenevalt on Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrus kriminaalmenetluse lõpetamisest KrMS § 200`lg.1 alusel põhjendamatu, sest Ida-Viru Politseiprefektuuri vastavad ametnikud, kellele süüdistatavate I.Saare ja J.Saare tagaotsitavaks kuulutamise määruse (07.03.2003 määrus) täitmine ülesandeks tehti, on jätnud määruse täitmata. KrMK § 208 lg.5 alusel tuleb Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrus kriminaalmenetluse lõpetamisest KrMS § 200`lg.1 alusel tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr.
- Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määruse see osa, mis käsitleb kriminaalmenetluse lõpetamise (Ida Polisteprefektuuri 30.11.2005 määrus) tühistamist aegumise tõttu, jätta muutmata. Alus puudub määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, sest E.T ei ole määruskaebuse esitamise tähtaega mööda lasknud. E.T esitas kaebuse Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrusele 27.01.2006, seega seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. Asjaolu, et kaebuse esitamisel E.T ei järginud KrMS § 208 lg.1 sätestatut, so. esitas kaebuse ise ilma advokaadi vahenduseta, tulenes Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määruses märgitud ebaõigest ja eksitavast edasikaebe korrast. Ekslik on määruskaebuse väide, et E.T suhtes ei tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus tervikuna, s.h. ka E.T süüdistuses. Seoses Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määruse tühistamisega kriminaalmenetluse lõpetamise osas KrMK § 200`lg.1 alusel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata ülejäänud määruskaebuse väidetele, mis seonduvad KrMS § 199 lg.1 p.1 kohaldamise ja rehabiliteerimiseõiguse teostamisega, sest need küsimused lahendatakse kriminaalmenetluse jätkamise käigus. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et Riigiprokuratuur, tühistades osaliselt Ida Politseiprefektuuri 30.11.2005 määruse kriminaalmenetluse lõpetamises, on viidanud KrMS § 199 lg.3 p.1, kuigi eelpool nimetatud 30.11.2005 määruses lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg.1 p.2 alusel. Samas on Riigiprokuratuur rahuldanud E.T taotluse tühistada kriminaalmenetluse lõpetamine aegumise tõttu (alusel). KrMS §-de 208 lg.3 ja 5, 388 lg.2, 390 lg.2 ja 391 ringkonnakohus MÄÄRAS: Tühistada osaliselt Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrus kriminaalasjas nr.95171010 kriminaalmenetluse lõpetamisest KrMS § 200`lg.1 alusel. Kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr.
- Jätta Riigiprokuratuuri 20.01.2006 määrus kriminaalasjas nr.95171010 muutmata osas, millega Riigiprokuratuur tühistas kriminaalmenetluse lõpetamise aegumise tõttu. Rahuldada osaliselt E.T määruskaebus. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik Olev Mihkelson