1-06-8433\1

(94292205)Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasi M.O süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi käskmenetluses Süüdistatav M.O karistatus: kriminaalkorras varem karistatud kahel korral, väärteokorras varem karistatud ei ole; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.O KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Tühistada M.O-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda M.O-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 4500 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 124.80 krooni, s.o kokku 4624 (neli tuhat kuussada kakskümmend neli) krooni ja 80 (kaheksakümmend senti). Tsiviilhagi rahuldada ja M.O-lt välja mõista A.P. kasuks 6910 (kuus tuhat üheksasada kümme) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära kriminaalasja numbri ja Tartu Maakohtu viitenumbri

1. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, märkides ära kriminaalasja numbri ja Tartu Maakohtu viitenumbri
2. Rahalist karistust ja menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb viivitamata esitada Tartu Maakohtule. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu M.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, • 23.11.
3. a kella 10.00 ja 14.30 vahel koos Jaak Retpapiga (Redpap) ja Toomas Saimrega (Saimre) võtmega ukse avamise teel sisenesid Tartus asuvasse A. P korterisse, kust salaja varastasid järgmised esemed: naiste spordidressi Adidas, väärtusega 500 krooni; naiste kleidi, väärtusega 380 krooni; meeste dressipluusi, väärtusega 250 krooni; naiste džempri, väärtusega 280 krooni; 4 paari naistekingi, väärtusega 800 krooni; magnetofoni Grown, väärtusega 1000 krooni; naiste kostüümi, väärtusega 220 krooni; naiste pintsaku, väärtusega 100 krooni; meeste teksapüksid, väärtusega 200 krooni; naiste teksapüksid, väärtusega 250 krooni; teksasest põlvpüksid, väärtusega 180 krooni; jooksukingad, väärtusega 500 krooni; kaks jopet, koguväärtusega 1000 krooni; naiste nahkseeliku, väärtusega 400 krooni; meeste džempri, väärtusega 450 krooni; tualettvee Luteral, väärtusega 150 krooni; deodorandi Jean, väärtusega 35 krooni; karbi žiletiteri, väärtusega 25 krooni; 3 purki kreemi, koguväärtusega 190 krooni, ja väärtust mitteomavad baarimehe tunnistuse ja märkmiku, kokku A. P kuuluvat vara 6910 krooni väärtuses; • 05.12.
4. a kella 12.00 paiku koos J. Retpapi ja T. Saimrega ukse avamise teel sisenesid Tartus asuvasse R.V. korterisse, kust salaja varastasid neli sõiduauto naelkummi koos velgedega, koguväärtusega 9900 krooni. Sellega pani M.O toime kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis võõra vara salajase varguse, kui see on seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega ja toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kannatanule A. P tekitati kahju kokku 6910 krooni ning kahju hüvitamiseks on ta esitanud tsiviilhagi (tl 18-21). Kannatanule R. V on neli sõiduauto naelkummi koos velgedega, mille koguväärtus oli 9900 krooni, tagastatud (tl 15) ja tsiviilhagi ta esitanud ei ole. III Prokuröri ettepanek 2 Prokurör taotleb M.O süüditunnistamist KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 300 päevamäära (arvestatud teo toimepanemise ajal kehtinud päevamäära suurusega), s.o 4500 krooni. IV Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse liigi ja määra kohta • 23.11.
5. a kella 10.00 ja 14.30 vahel toime pandud salajane vargus Tartus Kannatanu A. P (tl 18-20), T. S (tl 55-58), J. R (tl 48-52) ja süüdistatava M.O (tl 23-24, 99-101, 103-104) eeluurimisel antud ütlused kogumis tõendavad, et 23.11.
6. a kella 10.00 ja 14.30 vahel M.O koos J. Retpapi ja T. Saimrega ukse võtmega avamise teel sisenesid Tartus asuvasse A. P korterisse, kust nad salaja varastasid järgmised esemed: naiste spordidressi Adidas, väärtusega 500 krooni; naiste kleidi, väärtusega 380 krooni; meeste dressipluusi, väärtusega 250 krooni; naiste džempri, väärtusega 280 krooni; 4 paari naistekingi, väärtusega 800 krooni; magnetofoni Grown, väärtusega 1000 krooni; naiste kostüümi, väärtusega 220 krooni; naiste pintsaku, väärtusega 100 krooni; meeste teksapüksid, väärtusega 200 krooni; naiste teksapüksid, väärtusega 250 krooni; teksasest põlvpüksid, väärtusega 180 krooni; jooksukingad, väärtusega 500 krooni; kaks jopet, koguväärtusega 1000 krooni; naiste nahkseeliku, väärtusega 400 krooni; meeste džempri, väärtusega 450 krooni; tualettvee Luteral, väärtusega 150 krooni; deodorandi Jean, väärtusega 35 krooni; karbi žiletiteri, väärtusega 25 krooni; 3 purki kreemi, koguväärtusega 190 krooni, ning väärtust mitteomavad baarimehe tunnistuse ja märkmiku, kokku A. P kuuluvat vara 6910 krooni väärtuses. • 05.12.
7. a kella 12.00 paiku toime pandud salajane vargus Tartus Kannatanu R. V (tl 10), tunnistaja V. S (tl 14), T. S (tl 55-58), J. R (tl 48-52) ja süüdistatava M.O (tl 13, 23-24, 99-101, 103-104) eeluurimisel antud ütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll (tl 8) ning allkiri asjade kättesaamise kohta (tl 15) kogumis tõendavad, et 05.12.
8. a kella 12.00 paiku M.O koos J. Retpapi ja T. Saimrega ukse avamise teel sisenesid Tartus asuvasse R. V korterisse, kust nad salaja varastasid neli sõiduauto naelkummi koos velgedega, koguväärtusega 9900 krooni. Kohus leiab, et sellega pani M.O toime KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o isikute grupis võõra vara salajased vargused, kui need on seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega ja toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus kummalgi juhul M.O käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et teda tuleb toimepandu eest karistada. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 3 kohaselt karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest lähtutakse teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või vabadusekaotus kuni 3 aastani. Sellele koosseisule vastav karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse. Seega tuleb kohaldamisele KrK-s ettenähtud karistus. 3 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.O tegevuses KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus asjaolu, et M.O kahetses enda poolt toime pandud tegusid (tl 104). Karistusregistri teatise (tl 105-106) ja väärteokaristusõiendi (tl 107) kohaselt on M.O varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: • 13.03.
9. a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud, kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks, • 05.11.
10. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1-aastase tingimisi vabadusekaotusega, katseajaga 3 aastat; väärteokorras on teda varem karistatud ei ole. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas M.O karistada vangistusega, vaid et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. Kohus asub seisukohale, et M.O on põhjendatud karistada 300 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Tulenevalt Eesti Vabariigi seaduse „Eesti NSV kriminaalkoodeksi“ uue redaktsiooni Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 17 lg-st 2 ja Eesti Vabariigi Valitsuse 15.07.
11. a määrusest nr 260 „Palga alammäära kehtestamine“ on käesoleval juhul päevamäära suuruseks 15 krooni. Ülaltoodust tulenevalt on M.O-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 4500 krooni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. M.O-lt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 4500 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 124.80 krooni. VI Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu A. P eeluurimisel antud ütlused tõendavad, et temalt esemete vargusega tekitati talle kokku 6910 krooni suurune kahju, tsiviilhagejaks tunnistamise määruses (tl 21) on kahju suuruseks märgitud aga 6180 krooni. Kohtul on alust pidada viimati nimetatud kahjusummat ebaõigeks, kuivõrd 01.12.
12. a tunnistaja ülekuulamise protokollis on kahju kokkuarvutamisel tekkinud viga, mis on edasi kandunud ka eelnimetatud määrusesse. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu tegelik tahe oli suunatud sellele, et talle hüvitataks kogu temale tekitatud kahju, st 6910 krooni. 4 Kuivõrd kannatanule tekkinud kahju on vahetult tekkinud M.O poolt toime pandud kuriteo tagajärjel, tuleb tsiviilhagi täielikult rahuldada ning 6910 krooni M.O-lt A. P kasuks välja mõista. Rutt Teeveer Kohtunik 5