1-06-9847\2

(05231401047)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi R S süüdistuses KarS § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav R S - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab AS-s Alas-Kuul; varem kriminaalkorras karistatud 26.04.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 17 500 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R S KarS § 329 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes päevamäära suurusest 175 krooni, on 21 000 krooni KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (40 päevamäära) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära ehk 14 000 (neliteist) tuhat krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades (1 400 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista R S menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. R. S isikuna, keda mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis Harju Maakohtu otsusega 29.04.2005.a. karistati rahalise karistusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks, pärast otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist,
3. augustil 2005.a kella 07.55 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Jägala-Kemba teel juhtis sõiduautot Mitsubishi Outlawder registrimärgiga 642 MDR; Sellega pani R. S toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Süüdistatav R. S tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. R. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 26.04.2005.a., mille kohaselt R. S on karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks (tl. 4-5); -väärteoprotokolliga ( tl. 6), mille kohaselt juhtis R. S 16.08.05.a.mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata; -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.15) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.14); - samuti R. S enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 8 - 10). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus R. S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et R. S on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid ja rahalise karistuse on ta ära maksnud, tal on kindel töökoht ja regulaarsed sissetulekud. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades nii R. S süü suurust kui ka õiguskorra kaitsmise huvisid peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist. Rahalise karistuse mõistmisel KarS § 44 alusel tuleb lähtuda keskmise päevasissetuleku arvutamisel süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, s.o. 2004.a., mil R. S päevamäära suuruseks oli 175 krooni. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
4. Kohtunik