1-06-15647 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märtsil 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-15647 (06922400006) Kohtunik Külli

§ 85

lg 2 ja § 143 lg 3 p 2 järgi tingimisi 2-aastase vangistusega 4-aastase katseajaga; 3) 17.04.1996.a

§ 139

lg 2 p 1,2,3 järgi 1-aastase vangistusega; 4) 26.10.2000.a

§ 204lg 3 järgi 3-kuulise vangistusega; Kr

K § 27 lg 3 alusel mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks; 5) 17.04.2002.a

§ 139lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2 järgi ja Kr

K § 47 alusel tingimisi 1 aasta ja 2-kuulise vangistusega 2-aastase katseajaga; 6) 31.03.2004.a Rapla Maakohtu otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ning § 63 lg 1 alusel mõisteti 8-kuuline KarS § 330 järgi 2 vangistus; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud ja 19 päeva; lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva; 7) 05.10.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi 1 kuu vangistust; lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta ja 14 päeva; sõiduki juhtimise õigus võeti ära 3 aastak (vabanes 19.10.06.a.); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.U KarS § 330 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (50 päevamäära) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 5 000 (viis tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades ehk vähemalt 500 krooni kuus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista R.U-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (võimalik tasuda vabatahtlikult kuu aja jooksul otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 2800049777), s.o määratud kaitsjale makstav tasu 2 562,95 kr (kaks tuhat viissada kuuskümmend kaks krooni ja 95 senti) ning sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. R.U süüdistatakse selles, et tema, olles Ämari Vangla kinnipeetav ning omamata arsti ettekirjutust alkohoolse joogi või muu piiritust sisaldava aine tarvitamiseks, 02.02.2006.a tarvitas alkohoolset jooki. 02.02.06.a kella 20.30 ajal toimetati R.U alkoholijoobe tunnustega Ämari Vangla meditsiiniosakonda. Alkoholijoovet mõõdeti alkomeetriga Tanita 3 Alcohol Sensor HC-240, mis näitas R.U alkoholijoovet 0,5 milligrammi liitri kohta ning meditsiiniosakonnas koostati joobeekspertiisi akt nr
3. Oma sellise tegevusega pani R.U toime KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt alkohoolse joogi või muu piiritust sisaldava aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Süüdistatav R.U tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. R.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - tunnistaja E. M ütlustega eeluurimisel (tl. 3 - 4) selle kohta, et 02.02.06.a kella 20.40 paiku Ämari Vangla korrapidaja korraldusel toimetas ta vangla raviosakonda
4. eluosakonna kinnipeetava R.U, keda kahtlustati alkohoolsete jookide tarvitamises. Medõde R. Grafkina teostas meditsiinilise läbivaatuse, R.U keeldus vere ja uriini andmisest; - E. Mällo ettekandega (tl. 5), kus ta avaldab, et 02.02.06.a kell 20:35 saatis ta kinnipeetava R.U raviosakonda, kuna tema välisel vaatlusel käitus R.U ebaadekvaatselt, tal olid nähtavad koordinatsiooni häired, kõne oli arusaamatu ning hingeõhus oli tunda alkoholi lõhna. Med. ülevaatusel haaras R.U kätte desinfitseerimisvahendi pudeli ja jõi sellest ning ütles, et teda mürgitati; arstlikust ekspertiisist keeldus kategooriliselt; - tunnistaja S. Sepalaane ütlustega eeluurimisel (tl. 6 -7 ), mille kohaselt 03.02.06.a kella 09.45 ajal vaatas ta raviosakonnas läbi R.U, kelle suhtes oli kahtlus alkoholijääknähtudele; kinnipeataval oli tugev alkoholilõhn suust; - tunnistaja S. Zarubin’i ütlustega eeluurimisel (tl.8 - 9), mille kohaselt 02.02.06.a toodi R.U korrapidaja ruumi, kus selgus, et kinnipeetav oli ebaadekvaatses seisus, hakkas ümbritsevaid sõimama, tema jutt oli seosetu, kõnnak taaruv ja suust tuli ebameeldivat lõhna; kinnipeetav toimetati tervisliku seisundi kindlakstegemiseks meditsiiniosakonda; - S. Zarubin’i ettekandega Ämari Vangla direktorile (tl.10 - 11), millest nähtuvalt 02.02.06.a käitus R.U ebaadekvaatselt: tuikus küljelt küljele, suust tuli tugevat alkoholilõhna, rääkis seosetult, sõimas; - tunnistaja I. Guzovski ütlustega eeluurimisel (tl.12 - 13), mille kohaselt olles 02.02.06.a tööl, viis ta koos valvuriga R.U korrapidaja ruumi, kuna kinnipeetav taarus, lehkas alkoholi järele; kinnipeetav toimetati meditsiiniosakonda; algul käitus arsti juures normaalselt, siis hakkas jonnima, et tahab ekspertiisi, siis jälle, et ei taha, lõpuks puhus alkomeetrisse; kui arst väljus kabinetist, võttis R.U desinfitseerimispudelist lonksu, seejärel jooksis koridori ja karjus, et meie sundisime teda seda vedelikku jooma ja tahame ta ära mürgitada; - I. Guzovski ettekandega Ämari Vangla direktorile (tl. 14 - 15); - tunnistaja G. Velikanov’i ütlustega eeluurimisel (tl. 16 - 17) selle kohta, et 02.02.06.a kell 20.25 märkas ta õhtusöögi ajal, et R.U käitub ebaadekvaatselt, käis sööklas igaühe käest midagi küsimas, tuikus ja toppis oma nina igale poolt, salgale järele minnes kukkus; - G. Velikanovi ettekandega Ämari Vangla direktorile (tl.18); - tunnistaja R. Petmanson’i ütlustega eeluurimisel (tl.19-20) selle kohta, et olles tööl Ämari Vangla meditsiiniosakonnas õena 02.02.2006.a kella 20.40 paiku toodi med.osakonda kinnipeetav R.U, kes keeldus verd ja uriini andmast. Kinnipeetaval tuli suust alkoholi lõhna, ta ei orienteerunud olukorras, ei saanud aru, kus kohas ta on, tuikus, tema tasakaal ja 4 liigutused olid ebakindlad, puhus alkomeetrisse, mille näit oli 0,5 milligrammi liitri kohta; keeldus joobeekspertiisile alla kirjutamast; - meditsiinilise tõendiga (tl. 23), millest nähtuvalt oli R.U-le tehtud joobeekspertiis narkootiliste ainete ja alkoholi tarbimises 02.02.06.a kell 20.35, väljahingatavas õhus oli 0,5 mg/l alkoholi, verd ja uriini keeldus andmast; kliinilisest pildist oli näha, et R.U oli tarvitanud alkoholi või mingit teist ainet; - meditsiinilise õiendiga (tl.24), millest nähtuvalt puudus R.U arsti ettekirjutus piiritust sisaldava ravimi tarvitamiseks; - joobeekspertiisi aktiga nr 2 (tl.26), mille kohaselt 02.02.06.a kell 20.45 R.U ei orienteeru olukorras, viimase 3 tunni sündmusi ei mäleta, kaebas pea- ja maovalu, vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus, silmade sidekestade punetus; vere ja uriini andmisest keeldus; - joobeekspertiisi aktiga nr 7/5 (tl.27), millest nähtuvalt tuvastati R.U 03.02.2006.a kell 9.47 alkoholijoobe jääknähud; - R.U enda ütlustega eeluurimisel (tl.35 - 36; 38-40), kus ta tunnistab, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse; tarvitas alkoholi töötsoonis OÜ Edipsose riietusruumis; leidis laoplatsi lähedalt 1,5 liitrise plastmasspudeli, milles oli umbes poole pudeli jagu alkoholi lõhnast vedelikku; hakkas alkoholi tarvitama; ei mäleta, kuidas teda meditsiiniosakonda toimetati, ei mäleta ka läbivaatust; toimepandud kuritegu kahetseb. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning R.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 330 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus R.U süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus R.U süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et R.U, kellel on käesoleval ajal kindel elu- ja töökoht, tuleb karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud rahalise karistuse määraga ning peab põhjendatuks ka kaitsja ning süüdistatava taotlusi rahalise karistuse tasumiseks ositi. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Arvestades aga süüdlase varanduslikku seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osas menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik