1-06-7132\2

Kriminaalasi nr. 1-06-7132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus

1. novembril 2006a Tallinnas kohtunik Merike Allikmäe sekretär Jaak Paju tõlk Imbi Kangur-Popova ringkonnaprokurör Raivo Kala kaitsja v.adv. Uido Truija 21.11.2006.a kriminaalasja nr 1-06-7132 D.T süüdistuses KarS § 424 järgi Süüdistatav: D.T, süüdistusasja KarS § 424 järgi. kohus tegikindlaks: D.T on kohtu alla antud KarS § 424 järgi süüdistatuna selles, et tema olles 10.07.2003.a. karistatud LS § 74 19 alusel rahatrahviga 9000.-krooni 15.06.2003.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 08.10.2005.a kell 03.30 juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520 liikudes Tallinnas Pallasti tn maja nr 20 juurest maja nr 33 juurde. Seega D.T, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtualune D.T oma süüd ei tunnista. Ta räägib kohtuistungil (tl 107-109), et ta omab juhilubasid alates 1988.a.. Sõiduauto BMW võttis ta venna ülemuselt. Teda on karistatud liikluskindlustuse ja ülevaatuse puudumise ning joobeseisundis juhtimise tõttu. See võis olla 15.06.2003.a. Trahve on umbes 50 000 kr ringis, need on osaliselt tasutud. 08.10.05.a läks ta sõbrannaga baari Pallasti 33, mis asub maja keldris. Teise baari samal tänaval nad ei läinud. Baaris tarvitas ta alkoholi, s.o. viina ja viskit. Nad lahkusid baarist kell 2 või 2.30 ning vestlesid autos, mis oli pargitud baari ette. Umbes 15-20 min pärast tuli patrull mikrobussiga. Politsei küsis dokumente. Ta püüdis selgitada, et ta ei sõitnud kuhugi, kuid politsei ütles, et oma mõtted saab ta hiljem kirja panna. Tunnistaja A. E kinnitas, et 08.10.05.a töötas ta Põhja PP Ida politseiosakonnas ning ta oli patrullis Majaka, Paekaare, Vikerlase piirkonnas koos O. R-ga. Pallasti 21 asub baar, mis on avatud kella 2.00-ni. Baarist rahvas lahkus. Üks paar läks taksoga, teine paar vaidles nendega. Neiu ei olnud nii joobes, aga mees tuigerdas ja ei olnud millegagi rahul. Majaka ja Pallasti tn ristmikul baari ees seisis auto, pani tuled põlema ja hakkas liikuma. Neil tekkis kahtlus, et jalutajad ja autos istujad on samad isikud. Auto peatus Pallasti 33 maja juures, kus asuv baar on avatud kella 22.00-ni. Nad pidasid Pallasti 33 maja juures kinni auto, mille juht oli D.T ja tema kõrval istus neiu. Tema joobes olekut kinnitas alkomeetriga Lion mõõtmistulemus. Peale puhumist läks põlema punane tuli, mis näitab joovet. D.T kinnitas talle, et tema ei ole sõitnud. Ta tuli Pallasti 33 baarist välja ja lihtsalt istus autos. Tunnistaja kinnitab, et oli öö ja kogu aeg ei näinud, aga auto oli nende vaateväljas. Ta nägi autos kaht siluetti, juhtide vahetust ei näinud. Kui auto peatus Pallasti 33, siis keegi sealt välja ei tulnud 2 Tunnistaja O. R kinnitab (tl 105, 106), et 08.10.2006.a olid nad koos A.E-ga patrullis Lasnamäe rajoonis. Pallasti 21 nägid nad baarist väljumas inimesi. Üks paar sõitis ära taksoga. Teine paar jäi pargitud BMW juurde. Nad nägid kui auto hakkas liikuma ja nad sõitsid neile järele umbes 100 m vahega. Umbes 500 m pärast auto parkis Pallasti 33 maja juurde. Auto seisis ja tagumised tuled ei põlenud. Autos oli 2 inimest, roolis istus mees, tema kõrval naine. E. palus alkomeetrisse puhuda, süttis punane tuli. Mees, kes kohtusaalis istub on sarnane talle ning ütles, et ta on purjus, kuid et tema roolis ei olnud, et seisab seal juba ammu. Pallasti 21 on avatud kella 04.00-ni, Pallasti 33 kella 23.00-ni. Lisaks kohtualuse ja tunnistajate ülekuulamisele kohtus on materjalides dokumentaalsed tõendid: - väärtootsus nr 2590, 03, 002858 10.07.2003.a, mille kohaselt ( tl 5) D.T-le määrati LS § 74`19 alusel rahatrahv 9000 kr - väärteoprotokoll, 08.10.2003 (tl 9), mille kohaselt D.T juhtis 08.10.05.a mootorsõidukit alkoholijoobes, puudus kehtiv liikluskindlustus; - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta 24.11.05.a, mille kohaselt (tl 10) D.T tuvastati joove 0,92 mg/l; - väärteoprotokoll 15.06.03.a (tl 6) , mis koostati D.T-le 15.06.03.a joobes juhtimise eest, milles ta omakäeliselt kinnitab, et protokolliga nõustub, see on talle tõlgitud. - protokoll (tl 7) alkoholijoobe tuvastamise kohta 25.06.03.a. mille kohaselt D.T tuvastati alkoholijoove, - protokoll (tl 10) alkoholijoobe tuvastamise kohta 24.11.05.a. mille kohaselt D.T tuvastati alkoholijoove, meditsiinilist joobe tuvastamist ta ei nõua; - õiend D.T väärtegude kohta (tl 31-38), mille kohaselt on teda väärtegude korras karistatud 9-l korral, trahvid on osaliselt tasutud; Kohus leiab, et D.T süü kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud täielikult ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohtualune D.T oma süüd ei tunnista. Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel leidis 19 tõendamist, et D.T on 10.07.2003.a karistatud LS § 74 alusel rahatrahviga 9000 kr (tl 5). D.T tunnistas, et teda on karistatud liikluskindlustuse ja ülevaatuse puudumise ning joobeseisundis juhtimise tõttu 15.06.2003.a. Ta kinnitab, et trahve on talle määratud umbes 50 000 kr ringis, need on osaliselt tasutud. Dokumentaalsetest tõenditest (tl 34-38, 39-41) nähtub, et trahvid on tasumata alates 2002.aastast. D.T kinnitas, et 08.10.05.a läks ta sõbrannaga baari Pallasti 33, mis asub maja keldris. Teise baari samal tänaval nad ei läinud. Baaris tarvitas ta alkoholi, s.o. viina ja viskit. Nad lahkusid baarist kell 2 või 2.30 ning vestlesid autos, mis oli pargitud baari ette. Umbes 15-20 min pärast tuli patrull mikrobussiga. Tunnistajad O.R ja A.E kinnitasid, et nad nägid baarist Pallasti 21 lahkumas inimesi. Üks paar istus autosse, teine paar jäi auto BMW juurde, mis oli pargitud Pallasti 21 juurde. Kui auto hakkas liikuma, sõitsid nad sellele järele. Auto peatus Pallasti 33 juures, kus asub samuti baar. Nad nägid autos kaht siluetti. Roolis oli mees, kelle joobe tuvastamisel süttis alkomeetris punane tuli. Tunnistajate O.R ja A.E ütlustes on erinevus selles, et nad teavad erinevalt baaride lahtioleku aega, mis kohtu arvates ei oma tõenduslikult tähtsust, kuna sündmus toimus kell 03.30 Pallasti 33 juures, milline baar oli selleks kellaajaks suletud. Tõendamist on leidnud, et D.T oli joobes, mida ta kinnitab ise ja kinnitavad dokumentaalsed tõendid (tl 10 )ja tunnistajate O.R ja A.E ütlused. Kohus jõuab tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et D.T juhtis süüdistuses esitatud ajal mootorsõidukit.. Kohtu arvates ta eitab oma süüd, kuna soovib vabaneda vastutusest. Tunnistajad O.Rja A.E kinnitasid, et baarist väljunud paar kes taksosse ei istunud, oli naine vähem ja mees rohkem joobes. Nad ei lasknud Pallasti 21 juurest sõitnud autot oma silmist. Seisvas autos Pallasti 33 nägid nad 2 siluetti. Roolis istus D.T ja tema kõrval naine. D.T tuvastati joove. Kohus leiab, et kuigi süüdistatav süüd ei tunnista, ei ole kohtul põhjust kahelda tunnistajate ütlustes. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et politseiametnikel oleks mingi põhjus inkrimineerida D.T-le tegu, mida ta ei ole toime pannud. 3 Kohus on küll kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ja välja selgitama kohtualust süüstavad kui ka õigustavad asjaolud, kuid kohtuistungil ei pea ega saa kohus tegeleda asja eeluurimisega. Süüdistatava ning tunnistajate T. ja O. poolt väidetud juhi kõrval istunud neiu tunnistusi kohus ei pidanud vajalikuks hankida. Kohtumenetluse pooled ei ole taotlenud tunnistaja kohtusse kutsumist ja süüdistatava või tunnistajate eeluurimisel antud ütluste avaldamist KrMS § 289 mõttes, et kontrollida ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsust. Pooled ei ole kohtualuse ütlustes vastuolusid näinud, kohus lähtus tema ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlustest ning hindas neid kogumis teiste tõenditega. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isikute süüd ja leiab, et nende käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus D.T karistusest vabastamiseks või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada, arvestades D.T iseloomustavaid andmeid, et teda on väärteo korras liikluseeskirjade rikkumise eest korduvalt karistatud, ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada. D.T karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. D.T ei oma alalist töökohta, ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest, et tagajärg saabus tema kuritegelikust käitumisest, tema suhtumine teosse on ennast õigustav. Teda on korduvalt väärteo korras karistatud, kuid paranemise teele ei ole ta asunud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et D.T on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada tingimuslikult. Kohus leiab, et sellega saavutatakse karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile. KrMS § 179 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 4500 krooni riigituludesse, hüvitamisele kuulub kaitsjatasu. Resolutsioon Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 181, § 199 lg 1 p 1, § 306, § 314, kohus otsustas: 1.Süüdi mõista D.T süüdistatuna KarS § 424 järgi ja karistada teda 6 kuulise vangistusega KarS § 74 lõigete 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus süüdimõistetu suhtes täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Karistusaja alguseks lugeda 30.11.2006.a.
2. Välja mõista D.T-lt tasu õigusabi eest 2076.80 krooni ja sundraha 4500 krooni riigi tuludesse. 4 Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
3. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule Kohtunik Merike Allikmäe