1-06-11252\2

Kriminaalasi nr. 1-06-11252 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23.10.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Aleksander Tšitšerovi kaitsja: Toomas Liiva osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja Z.S, rahvuselt venelane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, abielus, ülalpidamisel kaks alaealist last, ei tööta, on pensionär, varem kriminaalkorras karistamata, varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud seal hulgas ka : 30.01.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri LJVO poolt LS § 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9000 krooni süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: Z.S -t süüdistatakse selles, et tema, olles 30.01.2006.a karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobesseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, olles joobesseisundis juhtis sõiduautot. Seega Z.S juhtides mootorsõidukit, olles joobesseisundis ja omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobesseisundis, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Z.S seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Toomas Liiva kvalifitseeritud õigesti. asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 3 – 3 pö.); - väärteoprotokolli nr. AB 788936.(t.l. 4 – 4 pö.); - Põhja Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2314, 06, 000545.(t.l. 5); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 6); - väärteoprotokolli nr. AB 811836.( t.l. 7 – 7 pö.); - kahtlustatava Z.S poolt antud ütlusi selle kohta, et jah ta on nõus sellega, milles teda kahtlustatakse. 30.01.2006.a. oli teda karistatud LS § 74 – 19 alusel rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Trahv makstud. Juhtis - ta sõiduautot, millega liikus teel. ristmikul põhjustas ta liiklusõnnetuse. Kui kohale saabus avarii grupp, siis politseinikud kontrollisid tema seisundit ja tuvastasid tal alkoholijoobe. Alkomeetri näiduga oli ta nõus ja meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud. Ta tunnistab ennast süüdi täielikult ning puhtsüdamlikult kahetseb ja palub käesoleva asja raames kohaldada lühimenetlust ning määrata karistusena rahaline trahv.(t.l. 10 – 12); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas väärteoprotokolli nr. AB 788936, väärteoprotokolli nr. AB 811836, Põhja Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2314, 06, 000545, protokolle alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning süüdistatava Z.S poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Z.S süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on Z.S käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat varem kriminaal korras karistatud ei ole.(t.l. 14). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(t.l. 14, 15, 5). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Samuti leiab kohus, et antud juhul võib mitte kohaldada KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid ning jätta Z.S-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtmata, sest Z.S peab vedama oma haigeid vanemaid arsti juurde, samuti kavatseb minna tööle takso peale ning Z.S-ilt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine paneks ta lähedased väga raskesse olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista Z.S KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümne) päevamäära (päevamäära suurus 180.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 16200.-EEK-i (kuusteist tuhat kakssada krooni). Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuekümne) päevamäära (päevamäära suurus 180.-EEK-i) ulatuses, s.o. summas 10800.-EEK-i (kümme tuhat kaheksasada krooni), mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 4100064939. Kohaldades KarS § 66 lg.1 sätteid, määrata rahaline karistus tasumisele 12 kuu jooksul igakuiselt summas 900.-EEK-i, alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendit Z.S suhtes kohaldatud ei ole. Z.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221.30.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 2 nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Z.S-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3