1-06-10014\1

(06231400525)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi S.I süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav S.I venelane, kodakondsuseta, keskharidus Varasem karistatus: Põhja Politseiprefektuuri 23.02.2006 otsusega LS § 7419 järgi rahatrahv 12 000 krooni. Kaitsja Gennadi Paškurlatov RESOLUTSIOON

1. S.I süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 360 (kolmsada kuuskümmend) miinimumpäevamäära, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) miinimumpäevamäära päevamäära arvestusega 50 krooni, so 12 000 (kaksteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1200 krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10ndast kuupäevast.
5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada S.I suhtes lisakaristust, võttes S.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 2 (kaks) kuud.
6. S.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. S.I-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
10. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
12. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 19 S.I süüdistatakse selles, et tema, olles 23.02.2006 karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti Tallinnas juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Seega S.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia otsusest väärteoasjas nr 2230,06,000416, millest nähtuvalt karistati S.I 19 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, so 12 000 krooni. ( (t/l 6) • protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et S.I. keeldus kohapeal joobeseisundi tuvastamisest ja nõudis joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. (t/l 7) • joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1460/294 nähtub, et samal päeval Wismari Haiglasse toimetatud S.I tuvastati kerge astme alkoholijoove. (t/l 9) • tunnistaja K. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et teostas liiklusjärelevalvet ristmikul. Konstaabel M.M peatas sõiduki, mida juhtis S.I., kellel olid ilmsed alkoholijoobe tunnused. S.I. keeldus kohapeal alkoholi joobe tuvastamisest ning ta toimetati Wismari Haiglasse. Haiglas tuvastati S.I joove (t/l 12) • kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas S.I, et juhtis sõiduautot ja liikus sõidukiga Tallinnas, ristmikul peatati kinni. Kontrollimisel tuvastati • alkoholijoove. Ei olnud tulemusega nõus ning nõudis joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Tunnistab end täielikult süüdi ja palub kohaldada rahalist karistust. (t/l 13-15) Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta. (t/l 21-22) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud S.I süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja otsust väärteoasjas, tunnistaja K. M ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.I varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärteokorras alates 2002 kuni 2006 kokku vaid kahel korral ning 2006 karistati teda juba liiklusalase väärteo toimepanemise eest, milline karistus on menetlusesemeks oleva kuriteokoosseisu koosseisuliselt tunnuseks. Vaatamata asjaolule, et kriminaaltoimiku andmetel puudus süüdistataval oluline sissetulek, on süüdistatav ülekuulamisprotokollis taotlenud rahalise karistuse määramist, mida kordas ka kohtuistungil. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja teda on varem väärteokorras karistatud vaid kahel korral, millised trahvid on tasutud ja kustunud, siis on kohtu arvates süüdistatava isikuandmetest võimalik teha järeldust, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õiguskorra rikkuja ning tema suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõiguse olemasolu seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastati vaid kerge alkoholijoove. Sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse miinimumi lähedasena. Märt Toming kohtunik