← Eesti

1-06-10687\4

Kriminaalasi nr 1-06-10687 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 24.augustil 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Rita Ratušnaja prokurör Tatjana Tamm kaitsja Anu Pärtel, arutades kriminaalasja avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, süüdistatav I.K, kriminaalkorras varem karistamata, väärtegude eest karistatud kokku 3 korda, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus I.K süüdistatakse selles, et tema 24.augustil 2006.a. kella 03.30 paiku Tartus, Küüni ja Poe tänava ristmikul s.o avalikus kohas, rikkus avaliku korda sellega, et lõi ühel korral rusikaga nina ja suu piirkonda X , tekitades sellega viimasele füüsilist valu. I.K pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu või avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. KarS § 263 p. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.K-le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära (päevamäär 50 krooni), s.o. 10 000 krooni. Menetlus kohtus Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et kokkulepe sisu oli talle arusaadav ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. I.K-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Vastavalt KrMS § 2565 lg 2 alusel kohus vähendab sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, 248 lg 1 p 4, § 249 ja § 2565, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.K KarS § 263 p 1 jär gi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakssada

(200)päevamäära, s.o. kümme tuhat (10 000) krooni riigituludesse. KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista I.K-lt sundraha kolm
(3000)tuhat krooni ja kaitsja tasud kokku üks tuhat kakssada kakskümmend üks
(1221)krooni 30 senti riigituludesse. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  1. Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
  2. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Prokuratuur ei saa apellatsiooni esitada kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.