← Eesti

1-06-7262\9

Obsah (7)§ 294§ 288§ 49§ 68§ 73§ 21§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 aprill 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 06-7262 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika

§ 294

lg 2 p 3- § 25 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14 detsembri 2006 otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Raul Ainla Prokurör Ringkonnaprokurör Kadri Väling Süüdistatav U.R, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 26.05.-21.06.2005 Kaitsja Vandeadvokaat Raul Ainla RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 14 detsembri 2006 otsus kriminaalasjas nr 1-06-7262 U.R süüdistuses

§ 294lg 2 p 3- § 25 lg 1 järgi jätta sisuliselt muutmata.

Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa , lugedes 21.06.2006 asemel õigeks 21.06.2005 aasta.

  1. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 23 1 aprillist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 20.
  2. SÜÜDISTUSE SISU:
  3. U.R-ile oli esitatud süüdistus

§ 294

lg 2 p 3 - § 25 lg 1 järgi selles, et ta võttis grupis x inspektor O.I-ga 26.05.2005.a. aadressil x altkäemaksu OÜ I (registrikood xxxxxxxx) juhatuse esimehelt A. S alljärgnevalt. Tallinna Tolliinspektuuri Sadamate Teeninduskeskuse vaneminspektor U.R on Tolliseaduse (RT I 2004, 28, 188) § 2 lg 9 alusel tolliametnik, s.o. Maksu- ja Tolliameti ametnik, kes tööülesannete täitmisel teostab tolliformaalsusi ja kelle teenistusülesannete hulka kuulub vastavalt Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 465-P 15.07.2004.a. kinnitatud ametijuhendi pp. 3.1., 3.4., 3.5. ja 3.7. tolliformaalsuste teostamine, tollieeskirjade ja maksuseaduste väärteoasjades kohtuvälise menetluse läbiviimine, haldusaktide koostamine vastavalt volitusele ning teeninduskeskusesse tollivormistuseks esitatud tolli järelevalve all oleva kauba ja veoki tolliläbivaatuse teostamine, seega täidab

§ 288

lg.1 kohaselt riigiasutuses võimuesindaja ülesandeid ja on oma ametiseisundist tulenevalt ametiisik. U.R teostas 26.05.2005.a. kell 12:30 koos O.I-ga x tolliformaalsusi, s.o. füüsilisse kontrolli ehk “tolli punasesse koridori” suunatud Hiina Rahvavabariigist saabunud OÜ-le I kuuluva kauba läbivaatust. Läbivaatuse käigus avastasid U.R ja O.I, et koos deklareeritud kaubaga asuvad samas konteineris deklareerimata, kuid deklareerimisele kuuluvad 5000 mobiiltelefoni kaelapaela koguväärtuses 6000 krooni. Rikkumise fikseerimata jätmise ja väärteomenetluse alustamata jätmise eest võttis U.R ühiselt ja kooskõlastatult O.I-ga OÜ I esindajalt A. S sõiduautos Toyota Land Cruiser reg nr xx XXX kuriteo matkimise käigus vastu altkäemaksu 2000 krooni. Seega U.R olles tolliametnikuna teenistuses ja teostades tolliformaalsusi – tollikontrolli väljastpoolt ühendust saabunud kauba suhtes ja avastades sisenemisdeklaratsioonis deklareerimata jäetud kaupa, ei alustanud altkäemaksu eest ühiselt ja kooskõlastatult O.I-ga rikkumise fikseerimiseks ja uurimiseks väärteomenetlust, millega rikkus Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 465-P 15.07.2004.a. kinnitatud tollipunkti inspektori ametijuhendi p. 3.5. Samuti rikkus U.R ühiselt ja kooskõlastatult O.I-ga altkäemaksu eest Maksuja Tolliameti peadirektori poolt 03.12.2004.a. välja antud „Kauba ja maantee transpordivahendi läbivaatuse juhendi“ pp. 16, 22 ja 28, mille järgi tehakse kauba, transpordivahendi vaatlemisel ja osalisel läbivaatusel tuvastatud kauba ebaseadusliku üle piiri toimetamisel kauba täielik läbivaatus ja läbivaatuse (nii kauba kui veoki) andmed sisestatakse tolli elektroonsesse teabesüsteemi või koostatakse läbivaatuse akt paberkandjal ning rikkumise tuvastamisel lisatakse kauba ning transpordivahendi läbivaatuse akti eksemplarid koostatud väärteo menetluse protokolli/otsuse juurde. Seega U.R ametiisikuna kuriteo matkimise käigus isikute grupis vara vastu võttes vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime

§ 294lg.2 p.3- § 25 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas U.R süüdi

§ 294lg.2 p.3 – § 25 lg 1 järgi ja karistas 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega.

Lisakaristusena

§ 49

alusel võeti U.R-ilt ära õigus kuni kolmeks aastaks töötada riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega ettevõtetes või eraõiguslikus juriidilises isikus, kus tuleks täita haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesandeid, varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.05.2005.a – 21.06.2006.a, see on 27 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 2 aastat 2 kuud ja 3 päeva.

§ 73

lg 1,3 alusel jäeti vangistus 2 /kaks/ aastat ja 3 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui U.R ei pane 4 /nelja/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev

  1. detsembril 2006.a Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi O.I kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONI SISU:
  2. U.R kaitsja esitatud apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja U.R õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et otsuse tühistamise alusteks on kriminaalmenetluse oluline rikkumine ja materiaalõiguse väär kohaldamine. Kaitsja esitades

§ 294

lg 1 sätestatu ja U.R-ile esitatud süüdistuse sisu, leiab, et Juhendi p 16 ja 22 rikkumist ei saa seostada altkäemaksu võtmisega. Juhendi p 28 rikkumise osas kaitsja väidab, et V™S –st ei tulene, et väärteoprotokolli peaks koha peal koostama. Puudus alus isiku kinnipidamiseks. Süüdistatavad peeti kinni enne kui nad jõudsid arvutite ette. Pole ümber lükatud U.R väide, et ta tahtis asjast ülemusele teatada. Juhendi p 29 rikkumist ei ole kuna andmeid ei jõutud veel sisestada. Andmete sisestamine toimus elektrooniliselt, mitte paberkandjal. Seega ei saa akti koha peal koostamata jätmist süüdistatavale ette heita. Pole võimalik kindlalt väita, et U.R kavatses akti mitte teha, ta ei näinud raha üleandmist, oli juba alguses kohe kindel, et tegemist oli matkijaga ja sellest teavitas ka O.I. U.R ütlusest tulenevalt ei ole esitatud helikandjatele salvestatud vestlus täielik, kuulda on häired, seetõttu tekkis kaitsjal küsimus salvestise kvaliteedi kohta ja tekitab ka küsimuse tõendiallika objektiivsuse suhtes. Ka väidab U.R, et ta ei ole kõike seda rääkinud, mis salvestise protokollis tema nimele on fikseeritud. Puudu on U.R poolt O.I hoiatamine provokatsiooni suhtes. Hääleekspertiis jäeti kohtu poolt tegemata. Maakohus on ise välja toonud salvestise puudused. Süüdistaja toetub vaid ühele lõigule jälitusprotokollist. Raha küsimise kohad on protokollis mittemõistetavad ja nendega ei ole selgelt U.R-ile inkrimineeritud kuriteo toimepanemine tõendatud. Puuduvad tõsikindlad ja selged tõendid sellest, et U.R oleks O.I-ga olnud kokkulepet altkäemaksu võtmise kohta või et U.R oleks ise küsinud raha või muud soodustust eesmärgiga Juhendi nõudeid mitte täita. Kaitsja leiab, et kohtuotsus on puudulikult motiveeritud mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi ja kaitsja teeb vastavad viited Riigikohtu lahenditele. 3 U.R vastutust välistavaks asjaoluks on apellandi arvates matkija teopanuse ülekaal võrreldes U.R ja O.I enda teopanusega. Kaitsja teeb viite Riigikohtu lahendile 3-1-1-110-04, mis tema arvates kuulub kohaldamisele. Apellandi arvates saab väita, et matkija tollikontrolli algusest peale käitus süüdistatavaid provotseerides. Kutsus töölised hilinemisega, vestles asjasse mittepuutuvatel teemadel, palus neil omavahel asja arutada. Pakkus ise raha, surus ise jõuliselt raha O.I kätte. Isegi kui U.R kuulis rahapakkumist, puudus tal tagaistmel istudes ülevaade ees toimunust ja võimalus rahapakkumine tagasi lükata. Pole tuvastatud et ta oleks näinud raha üleandmist. Matkija käitumine on kuriteole kihutamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 4. Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus maakohtu otsus tühistada ja U.R esitatud süüdistuses õigeks mõista Süüdistatav U.R toetas apellatsiooni ja palus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus põhjalikult motiveeritud, kohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme. Kohtulik uurimine oli igakülgne ja täielik. Kohus on tõendamiseseme asjaolud tuvastanud kooskõlas seadusega ja kohus ei ole vääralt kohaldanud materiaalõigust. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 5. Kohtukolleegium ei soostu apellandi väidetega, et maakohtu otsus on põhjendamata ja seega on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses on esitatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Kõikidele kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditele on hinnang antud ning apellatsioon ei sisalda viiteid tõenditele, millistele kohus jättis ebaseaduslikult hinnangu andmata. Maakohus on otsuses sidunud tõendite kogumiga tuvastatud asjaolud

§ 294

lg 1 ettenähtud tunnustega ning arusaadav on süüdistatavale tehtud konkreetne karistusõiguslik etteheide ning otsusest on jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta karistusseadustikus sätestatud deliktistruktuuri elementidele ja seega ei ole kohtuotsus vastuolus kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadega kohtuotsuse ülesehitusest, jälgitavusest ja arusaadavusest. Eeltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud taotlus kohtuotsuse tühistamiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu rahuldamisele ei kuulu. 6. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et U.R Tallinna x vaneminspektorina täitis 26.05.2005 oma tööülesandeid ja oli ametiisikuks

§ mõistes. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks sellel asjaolul peatuda. 288

  1. Esitatud apellatsioonis ei ole taotletud läbiviidud jälitustoimingu ebaseaduslikuks tunnistamist, on vaid leitud, et maakohus ei ole piisavalt välja selgitanud salvestise kui tõendiallika usaldusväärsust. Kohtukolleegium leiab, et kohtus on toimunud jälitustoimingu, matkimise, teabesalvestise kui KrMS § 63 ettenähtud tõendi igakülgne uurimine. Kohus ei ole piirdunud toimikumaterjalide juures oleva jälitustoimingu protokolli uurimisega vaid on korduvalt kuulanud kohtuistungil 4 helisalvestist, kasutades kõrvaklappe ja kõlareid. Vaadati videosalvestust kolmes erinevas perspektiivis ning videosalvestise jälgimise võimalus oli koos audiosalvestuselt teksti kuulamisega. Asjaolu, et jälitusprotokollis kirjapandud tekstis on teatavad mittevastavused mõnedes sõnades kohtuistungil korduvalt jälgitud ja kuulatud salvestistest nähtule ja kuuldule, on kohtule teada olnud ning kohus on kohtuotsuses need vastuolud ja kahtlused kõrvaldanud süüdistatavate kasuks ning seaduslikult tuvastanud, et sellised väikesed erinevused, mis tulenevad salvestiselt kostuva taustmüra ja sõnade sarnasusest ei muuda tõendi sisu ega anna alust seada kahtluse alla tema usaldusväärsust. Ka kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väited salvestise halvast helikvaliteedist ei anna iseenesest alust seada kahtluse alla tõendi usaldusväärsust. Kohus on salvestisi hinnanud vaid ühe tõendina nende kogumis ja tuvastanud nii tunnistaja A.S kui ka süüdistatavate endi poolt antud ütluste kooskõla vaidlustatud tõendiga. Asjakohatu on kaitsja poolt tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine põhjusel, et sellel puudub lõik, kus U.R räägib O.I-le tunnistaja osas oma kahtlustest seoses provokatsiooniga. Nii videosalvestuse kui süüdistatavate endi ütlustega on sellesisuline jutuajamine tuvastamist leidnud, kusjuures on tuvastatud ka fakt, et see toimus nii tunnistajast kui ka jälitustoimingu tegemisel kasutatavatest tehnikavahenditest eemal, seega ei olnudki võimalik, et selline jutuajamine oleks olnud kuulda. Maakohus on piisava selgusega kohtuotsuses esitanud ühe tõendina arvestatud salvestiste sisu, selle riimumise nii tunnistaja kui ka süüdistatavate endi poolt antud ütlustega ning kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust tõendi ümberhindamiseks.
  2. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tuvastanud U.R käitumises asjaolud, mis annavad aluse lugeda tõendatuks

§ 294lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohtukolleegium, soostudes maakohtu põhistatud järeldustega ei pea vajalikuks kõiki põhjendusi korrata, piirdub vaid apellatsioonis esitatud mõningatele väidetele hinnangu andmisega. Kohtukolleegium ei soostu kaitsja väidetega, et U.R provotseeriti nii et tema enda teopanus jäi tahaplaanile võrreldes matkija teopanusega. Maakohtu otsuse 13 leheküljel on kohus analüüsinud matkija tegevust ning on seaduslikult tulnud järeldusele, et matkija poolne tegevus ei ole ülekaalus. Kaitsja poolt esitatud argumendid, et matkija ei kutsunud koheselt laadijaid kohale, vestles pikalt asjasse mittepuutuvatel teemadel, palus süüdistatavatel omavahel asja arutada, ei ole antud juhul käsitatavad matkija poolse lubatud initsiatiivi, mida matkimine eeldab, ületamisena. Olukorras, kus tolliformaalsuse teostamisel tuvastati rikkumine küsitakse tolliinspektorilt, et mis edasi saab, ei ole hinnatav kuriteole kihutamisena. Süüdistatavatel oli peale deklareerimata kauba tuvastamist võimalus käituda seaduspäraselt. Selle asemel aga peeti tunnistajast kaugemal omavahel nõu, kus siis U.R ütluste kohaselt oli tema poolt jutt ka võimalikust provokatsioonist. Vastupidiselt kaitsja väidetele, näitab selline käitumine mõlema süüdistatava valmidust käituda seadusi eiravalt sealhulgas ka altkäemaksu võtmisega nõustumisena. Seaduspärase käitumise puhul omavahel arutamise vajadus sellest, et äkki on tegemist provokatsiooniga puudus, kuna vastavas situatsioonis on ametiisiku käitumine seaduste ja alamalseisvate aktidega määratletud. Ka edaspidine mõlema süüdistatava käitumine, küsimine tunnistajalt kas ta oli seotud teise tolliametniku vastutusele võtmisega ning ka tunnistaja autos, kus oli süüdistatavatel jutt rahast, kaamerate ja mikrofonide otsimine, vaidlus sellest, kas on vajalik autost välja minna, näitab valmisolekut ja nõusolekut altkäemaksu võtmisele. Kohus on, tõendades U.R poolt oma ametiseisundi ärakasutamist, seaduslikult tuvastanud fakti, mida süüdistatavad on ise oma ütlustega kinnitanud, et kuigi oli kohustus 5 teostada kauba täielik läbivaatus, siis seda tegelikult ei tehtud, isegi ei kontrollitud deklareerimata kauba kogust. Kaitsja poolt apellatsioonis väidetu, et süüdistuses esitatud juhendi vastavate punktide rikkumist ei saa ette heita kuna süüdistatavatele ei antud võimalust andmete sisestamiseks elektroonsesse teabesüsteemi ega ka protokolli tegemiseks kuna nad peeti enne kinni, ei kummuta maakohtu järeldusi ega anna alust õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Maakohus on otsuse lk 13 piisava selgusega analüüsinud süüdistuses esitatud Juhendi nõuete rikkumisega kaasnevat ja seaduslikult tuvastanud, et täieliku vaatluse tegemata jätmine, fikseerimata deklareerimata kauba kogust, tegemata sellekohaseid märkmeid, deklareerimata kauba saaja territooriumile jätmine, võtmata allkirja vastutavale hoiule andmise kohta ning raha vastuvõtmine annavad aluse tuvastada süüdistuses esitatud ametijuhendi ja kauba ja maantee transpordivahendi läbivaatuse juhendis sätestatu rikkumised.

§ 294

koosseisuliseks tunnuseks on nii altkäemaksu lubamisega nõustumine kui ka vara või muu soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega altkäemaksuandja huvides õigusvastase teo toimepanemine või toime panemata jätmine. Seega on altkäemaksu võtmine lõpule viidud, kui ametiisik on altkäemaksuandja suhtes üles näidanud valmisolekut seadusega nõutava toimingu tegematajätmiseks pakutava vara või soodustuse vastu. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-97-04 väljendatu kohaselt

§ 21

lg 2 lause 1 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Subjektiivses mõttes eeldab teovalitsemise teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teootsust. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Kohtukolleegium soostub maakohtu poolt tehtud järeldusega, et kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõendite alusel on tuvastatav süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud käitumine

§ 294ettenähtud kuriteokoosseisuliste tunnuste realiseerimisel.

Maakohus on oma järeldust põhistanud ja kaitsja poolt esitatud fakt, et raha võttis enda kätte E.O.I aga mitte U.R ei lükka kohtu järeldusi ümber ega välista U.R käitumises

§ 294lg 1 ettenähtud koosseisuliste tunnuste olemasolu.

Tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud grupis toimepandud altkäemaksu võtmise katsena. 9. Karistust ei ole eraldi vaidlustatud seega peab kohtukolleegium vajalikuks vaid märkida, et mõistetud karistus on kooskõlas

§ 56sätestatuga.

Mõistetud karistust on põhjendatud ja apellatsioon ei kajasta endas karistust kergendavaid asjaolusid, milliseid maakohus ei oleks arvesse võtnud. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka kolleegium. Karistusest tingimisi vabastamist ei ole vaidlustatud.

  1. Kohtukolleegium leiab, et kohtuotsuse resolutiivosas kuulub parandamisele maakohtu poolne trükiviga. Nimelt on maakohus eelvangistuses viibitud aja osas eksinud aastaarvuga. Selline minetus on käsitatav trükiveana kuna resolutiivosas on nii päevade arv kui korduvalt märgituna kandmisele kuuluva karistuse tähtaeg õigesti kajastamist leidnud. Seega selline parandus ei halvenda süüdistatava olukorda. 6
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14 detsembri 2006 kohtuotsuse sisuliselt muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.