1-06-13244\2

(06237300139)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi H.O süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav H.O - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXX; töötab kartulikoorijana AS-s Vaiko; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada H.O KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 7500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (50 päevamäära) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära ehk 5 000 krooni. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.O 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel 2
2. Välja mõista H.O-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777), s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Arvestades H.O varanduslikku seisundit, kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda ositi 10 kuu jooksul (vähemalt 572,13 krooni igas kuus). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. H.O
3. veebruaril 2006.a. kella 14.30 ajal XXXXXXX, isiklike vaenusuhete ajendil lõi tahtlikult M Š kaks korda rusikaga pähe ja tekitas talle füüsilist valu Teise inimese löömisega pani H.O toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav H.O tunnistas end kohtuistungil süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et H.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - kannatanu M Š avaldusega politseile ja tema ütlustega eeluurimisel (tl. 3, 5 - 6, 7-9); - tunnistaja T M ütlustega eeluurimisel (tl. 13 – 14) selle kohta, et kannatanu korterisse sisenes koputamata H.O; M läks temaga koridori ning pärast jooksis naabri juurde, et politseile helistada, kuna Marika olevat teda löönud (tema enda telefon ei töötanud); - Keila Haigla teatisega M. Š diagnoositud põrutuse ja kriimustuse kohta (tl. 10); - kahtlustatava H.O enda ütlustega eeluurimisel (tl. 23-25), kus ta tunnistab oma süüd ning väidab, et lõi kannatanut rusikatega pähe sellepärast, et viimane süüdistas tema poega ukse lõhkumises. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et H.O süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus H.O süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, kes on varem kriminaalkorras karistamata, ning leiab, et H.O on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 3 Mõistes H.O-le põhikaristusena aga rahalist karistust, leiab kohus, et rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekohane ning KarS § 73 alusel võib määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära (4 500 krooni). Arvestades kannatanu taotlust, tema varanduslikku seisundit ning asjaolu, et tehtava töö eest saab ta alampalga lähedast töötasu, on mõistlik anda talle võimalus menetluskulusid tasu 10 kuu jooksul võrdsetes osades. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
4. Kohtunik