, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 274 lg 1, § 275, § 323 järgi; Janno Kinga süüdistuses
detsembri 2005 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Janno King ja tema kaitsja vandeadvokaat Heia Vuchmann, süüdistatav A.Z ja tema kaitsja advokaat Anne Vissak Prokurör Kretel Tamm Süüdistatav A.Z varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral Kaitsja advokaat Anne Vissak Süüdistatav Janno King varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Heia Vuchmann Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 2; 340 lg 2 p 3 ringkonnakohus otsustas: tühistada Tartu Maakohtu 14. detsembri 2005 otsus kriminaalasjas nr 1-05-274 osaliselt, so A.Z-i süüditunnistamises
Süüdi tunnistada A.Z
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. A.Z-i kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, ülejäänud apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista A.Z-ilt advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 3304 krooni riigi tuludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP viitenumbrile
A.Z tunnistati süüdi
A.Z tunnistati süüdi
A.Z tunnistati süüdi
2 A.Z tunnistati süüdi
järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati maakohtu otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.09.2005 otsusega mõistetud 1 aasta vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti A.Z-ile 7 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati Janno King süüdi
lg 2 p 7, 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.02.2004 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti J. Kingale 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdistatav Tiit Kivivare mõisteti süüdistuses
Maakohus arutas A.Z-i süüdistust
lg 2 p 4, 7, 8 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupis koos J. Kingaga viibides 15.12.2004 õhtul Tartus X asuvas J.J. elukohas, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil, lõi J.J. jalaga kukla piirkonda. Seejärel hakkasid A.Z ja J. King J.J. käte ja jalgadega peksma, mille tulemusena lõid J.J. välja kaks esihammast. A.Z nõudis J.J. t pangakaarti, sularaha ja väärtpabereid. A.Z võttis J.J. käest ära mobiiltelefoni Sony Ericsson K700L, J. King võttis tööriistariiulist peitli ja pani selle J.J. kõri peale ja ähvardas peitliga kõri läbi torgata, samal ajal nõudis J.J. t pangakaarti ja sularaha. J.J. võttis oma rahakotist Hansapanga deebetkaardi ja andis selle J. Kinga kätte öeldes ka PIN koodi. J. King küsis, kas arvel raha on, saades eitava vastuse hakkas viimane J.J. t nõudma 5000 krooni. A.Z koos J. Kingaga viisid J.J. kööki ja sidusid J.J. käed selja taha kinni. Pärast seda tõmbas J. King J.J. kruvikeerajaga mõned korrad tugevalt üle otsaesise. J.J. püüdis lahkuda kuid A.Z ja J. King takistasid teda, mille tagajärjel J.J. kukkus peaga vastu põrandat. A.Z ja J. King tirisid J.J. teise tuppa, A.Z püüdis J.J. sõrmest sõrmust ära võtta, kuid loobus sellest. A.Z otsis J.J. läbi ja võttis J.J. pükstetaskust ära 85 krooni ja soris rahakoti läbi. Peksmise käigus lõhuti J.J. taskus olnud taskuarvuti Citisen väärtusega 100 krooni. Korterist lahkudes röövisid A.Z ja J. King J.J. t mobiiltelefoni Sony Ericsson K-700 väärtusega 6000 krooni, lõhnavee Marius väärtusega 200 krooni, EV passi J.J. nimele väärtusega 75 krooni ja võtmekimbu viie võtme ja kahe võtmehoidjaga koguväärtusega 100 krooni, sularaha 85 krooni, Hansapanga deebetkaarti väärtusega 30 krooni. Korterist lahkudes lukustas A.Z korteri ukse. Vallasasjade äravõtmisega tekitasid A.Z ja J. King J.J. kahju kokku 6590 krooni. Maakohus arutas A.Z-i süüdistust
teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses, kasutades J.J. suhtes psüühilist vägivalda, 15.12.2004 peale J.J. suhtes röövimise toimepanemist ja enne Tartu X asuvast J.J. korterist lahkumist, ähvardas J.J. tapmisega, kui J.J. pöördub seoses röövimisega politseisse, ähvardas telefoni teel J.J. tema maja põlema panemisega ehk olulises ulatuses vara hävitamisega. Maakohus arutas J. Kinga süüdistust
lg 2 p 7, 8 järgi selles, et tema grupis koos A.Z-iga, viibides 15.12.2004 õhtul Tartus X asuvas J.J. elukohas, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil lõi A.Z J.J. jalaga kukla piirkonda. Seejärel hakkasid J. King ja A.Z J.J. käte ja jalgadega peksma, mille tulemusena löödi J.J. välja kaks esihammast. A.Z nõudis J.J. t pangakaarti, sularaha ja väärtpabereid. A.Z võttis J.J. käest ära mobiiltelefoni Sony Ericsson K700L, J. King 3 võttis tööriistariiulist peitli ja pani selle J.J. kõri peale ja ähvardas peitliga kõri läbi torgata, samal ajal nõudis J.J. t pangakaarti ja sularaha. J.J. võttis oma rahakotist Hansapanga deebetkaardi ja andis selle J. Kinga kätte, öeldes ka PIN koodi. J. King küsis, kas arvel ka raha on, saades eitava vastuse hakkas viimane J. Järvpõlult nõudma 5000 krooni. J. King koos A.Z-iga viisid J.J. kööki ja sidusid J.J. käed selja taha kinni. Pärast seda tõmbas J. King J.J. kruvikeerajaga mõned korrad tugevalt üle otsaesise. J.J. püüdis lahkuda kuid J. King ja A.Z takistasid teda, mille tagajärjel J.J. kukkus peaga vastu põrandat. J. King ja A.Z tirisid J.J. teise tuppa, A.Z püüdis J.J. sõrmest sõrmust ära võtta, kuid loobus sellest. A.Z otsis J.J. läbi ja võttis J.J. pükstetaskust ära 85 krooni ja soris rahakoti läbi. Peksmise käigus lõhuti J.J. taskus olnud taskuarvuti Citisen väärtusega 100 krooni. Korterist lahkudes röövisid J. King ja A.Z J.J. t mobiiltelefoni Sony Ericsson K-700 väärtusega 6000 krooni, lõhnavee Marius väärtusega 200 krooni, EV passi J.J. nimele väärtusega 75 krooni ja võtmekimbu viie võtme ja kahe võtmehoidjaga koguväärtusega 100 krooni, sularaha 85 krooni, Hansapanga deebetkaarti väärtusega 30 krooni. Korterist lahkudes lukustas A.Z korteri ukse. Vallasasjade äravõtmisega tekitasid J. King ja A.Z J.J. kahju kokku 6590 krooni. Süüdistatav A.Z tunnistas end maakohtus talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Süüdistatav J. King end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on A.Z-i süü
Kinga süü
ütlustega, mille kohaselt oli ta 15.12.2004 külas majanaaber S ja tema tütrel, kui korterisse tulid kolm temale tundmatut meesterahvast. S palus meestel korterist lahkuda. Koos võõrastega lahkus ka tema ja läks koos M.S. nimelise noormehega, kes tundus olevat kõvasti purjus, enda korterisse. Teised kaks noormeest, A.Z ja J. King lahkusid M. S autoga. Umbes kahe tunni möödudes, tulid A.Z ja J. King tagasi ning olid ärritunud, kuna M. S oli lubanud politseisse teatada auto kadumisest. M. S oli väsinud ja läks magama. Tema jäi A.Z-i ja J. Kingaga vestlema. A.Z oli ikka vihane ja tahtis lauda ümber paisata ning keelamise peale hüppas toolilt püsti ja lõi jalaga kannatanut ootamatult kukla piirkonda mille tagajärjel viimane kukkus. Peale kukkumist hakkasid nii J. King kui A.Z teda jalgade ja kätega peksma. Peale seda hakati küsima temalt raha ja pangakaarti. Küsisid nii A.Z kui J. King. J. King tõi koridorist peitli ning ähvardas sellega tal kõri läbi torgata. Ta andis J. Kingale Hansapanga deebetkaarti ning ütles ka PIN koodi. Siis hakkasid A.Z ja J. King tal taskuid läbi otsima ning võtsid taskust ära sularaha 85 krooni. A.Z võttis temalt ära mobiiltelefon Ericsson K 700 ja küsis ka Nike dresse ning lahkudes võttis riiulilt kaasa lõhnavee Marius ning korteri ja kuuri võtmed. Tunnistaja M.S. ütlustega, mille kohaselt läks ta koos A.Z-i ja J. Kingaga külla tütarlapsele, keda tundis A.Z. Vahepeal käisid A.Z ja J. King tema masinaga sõitmas ning kuna nad jäid kauaks ära, siis helistas ta A.Z-ile ja lubas politsei kutsuda. Tagasi jõudes olid A.Z ja J. King tigedad. Tema jäi magama. Kui ta üles ärkas, olid A.Z ja J. King korterist lahkunud. Korteri peremehe välimusest oli näha, et ta oli korralikult peksa saanud. Korteri peremees seletas, et teda olid peksnud J. King ja A.Z ning samuti olid nad korterist kaasa võtnud raha, pangakaardi ja mobiiltelefoni. Tunnistaja S.T. ütlustega, mille kohaselt tuli 15.12.2004 tema juurde naabrimees J.J. . Umbes kella 19.00 paiku tulid korterisse ka kolm noormeest. Ta palus noormeestel lahkuda. Koos noormeestega lahkus ka J.J. . Tunnistaja lahkus koos tütrega kodust. Öösel peale koju jõudmist tuli tema poole J.J. , kelle nägu oli paistes ja verine. Tal oli hammas suust välja 4 löödud, kampsun oli verine ning ta oli šokis, närviline ja värises üle keha. Kannatanu rääkis, et need noormehed, kes olid soovinud tema poole tulla, olid läinud kannatanu poole, kus mingi aja pärast oli neil tekkinud tüli ning A.Z-i nimeline noormees ning heleda peaga noormees olid kannatanu kinni sidunud, peksnud ja piinanud. Kannatanult olevat ära võetud pangakaart, sularaha, mobiiltelefon, pass, kuuri ja korteri võtmed ning lõhnavesi. Kannatanu ei julgenud politsei poole pöörduda, kuna noormehed olid ähvardanud kannatanu ära tappa ja maja põlema panna. Tunnistaja K.K. ütlustega, mille kohaselt tulid tema juurde koju 15.12.2004 kolm noormeest A.Z, M. S ning kolmas noormees, kes oli heledate juustega. Ema palus neil lahkuda. №ormehed lahkusid ning nendega koos lahkus ka naabrimees J.J. . Tunnistaja lahkus kodust koos emaga ning kui ta öösel koju tagasi jõudis, siis istus koos emaga köögis naabrimees J.J. . Naabrimehe jutust sai ta aru, et teda olid peksnud A.Z ning heledate juustega noormees. Tunnistaja H.R. ütlustega, et 2004 a. enne aastavahetust käis ta Riia tänava ühes korteris, kuhu oli teda kutsunud A.Z. Korteris olid peale A.Z-i veel J. King, korteri peremees ning noormees hüüdnimega Pekk. Ta ei mäleta täpselt, kas ta korteris verd nägi aga korteri peremehel olid mõned kriimud näos ning silm sinine. Laual oli mobiiltelefon, millel oli aku tagant ära ning korteri peremees palus selle korda teha. Tunnistaja pani telefonile aku taha ning pani telefoni lauale tagasi. Järsku telefoni laual enam polnud. Korterist lahkus ta koos A.Z-i ja J. Kingaga, kolmas mees jäi korterisse magama. Tunnistaja S.K. ütlustega, et
K § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja 25.08.2000 Tartu Maakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 2, 3 järgi (Ringkonnakohus muutis otsust ja tunnistas A.Z-i süüdi KrK § 140 lg 1 p 1,2,3 järgi). KrK § 140 lg 2 p 1 sätestas kriminaalvastuse võõra vara avaliku vargus eest kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda. Viidatud süüteokirjeldus on käesoleval ajal kvalifitseeritav
A.Z-i poolt 15.12.2004 toimepandu kvalifitseerimisel on oluline tema poolt varem toimepandud tegude sisu, s.o. asjaolu kas tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud võõra vara äravõtmise vägivalda kasutades või mitte. Eelpool viidatud kohtuotsused kinnitavad, et A.Z on ka varem toime pannud võõra vara äravõtmise selle omastamise eesmärgil vägivalda kasutades ja on nende tegude eest süüdi mõistetud. Seega on põhjendatud tema tegevus kvalifitseerida
A.Z ja J. King panid röövimise toime otsese tahtlusega s.h. esemete äravõtmisega kannatanult. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on A.Z-i süü
ütlustega, et 15.12.2004 peale peksmist ähvardas A.Z teda ära tappa ning maja põlema panna, kui kannatanu peaks politseisse pöörduma. A.Z ähvardas teda uuesti kaks päeva peale röövimist telefoni teel rääkides, korrates, et kannatanu ei tohi politsei poole pöörduda. A.Z lubas vastasel juhul kannatanu maja põlema panna. - Tunnistaja S.T. ütlustega, et J.J. sõnade kohaselt ähvardasid noormehed teda ära tappa ning maja põlema panna, kui ta peaks politseisse pöörduma. - Tunnistaja M. S ütlustega, et mõned päevad peale röövimist vestles A.Z telefoni teel kannatanuga, kuid millest vestlus käis, seda ta ei kuulnud. - Süüdistatava A.Z-i ütlustega, mille kohaselt küsis ta kannatanult politseisse pöördumise kohta, kuid tema ei ähvardanud kannatanut tappa ja maja põlema panna. Maakohus leidis, et kannatanu käitumine peale 15.12.2004 röövimist kinnitas tema hirmu süüdistatavate ees. Tunnistaja S.T. sõnul ööbis kannatanu tema juures poolteist nädalat. J.J. kinnitas, et ta oli kodust ära mitu ööd. Selle üheks põhjuseks nimetas ta hirmu peksjate ees, samuti viitas ta asjaolule, et tema korteri võtmed olid teda peksnud isikute käes ja ta ei teadnud, mis meestega on tegemist. Kannatanu ei pöördunud vahetult peale sündmusi ei politsei ega ka arstide poole, mis viitab otseselt sellele, et kannatanu pidas vajalikuks lähtuda A.Z-i nõudmisest, mitte politsei poole pöörduda. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A.Z nii 15.12.2004 röövimise järgselt kui ka 17.12.2004 telefoni teel ähvardas J.J. tapmise ja maja põlema panemisega, kui kannatanu peaks pöörduma seoses röövimisega politseisse. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS ei sätesta ega saagi sätestada, et kannatanuks loetakse isik alles sellest hetkest, mil kriminaalmenetlust on KrMS § 193 lg 1 alusel alustatud. Kuivõrd
§-des 310-323 kajastatud süüteokoosseisud on suunatud kohtueelses ja kohtumenetluses osalevate isikute õiguste kaitsele, siis on A.Z-i tegevus 15.12.2004 ja 17.12.2004 kvalifitseeritav kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisena, mille eesmärgiks oli takistada tõe tuvastamist ja vältida 6 kriminaalvastutust raske kuriteo toimepanemise eest, seega takistada kannatanu poolt teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses. Nimetatud tegu oli toime pandud kavatsetusega, sest A.Z seadis oma eesmärgiks mõjutada kannatanut mitte pöörduma politsei poole, et teada anda raske kuriteo toimepanemisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A.Z-i ja J. Kinga käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. A.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Kuna A.Z-i on varem karistatud korduvalt reaalse vabadusekaotusliku karistusega, mis ei ole aga mõjutanud teda õiguskuulekalt elama, tuleb A.Z-i karistada reaalse vangistusega. J. Kinga on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, kuid käesoleva kuriteo on ta toime pannud katseajal. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu A.Z-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o A.Z-i süüditunnistamises
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja
järgi ning teha selles osas uus otsus, millega kvalifitseerida A.Z-ile
lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistus ümber
lg 1 järgi ja mõista A.Z süüdistuses
Apellatsiooni kohaselt ei ole A.Z süüdistuses
ähvardanud. Kui asuda seisukohale, et A.Z-i poolt kannatanu ähvardamine vägivallaga on tõendatud, ei saa olla tegu
§-s 323 kirjeldatud teoga.
reguleerimisala on isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses.
§-s 323 toodud kannatanu all mõeldakse kannatanut kriminaalmenetluses. Antud juhul kriminaalmenetlust alustatud ei olnud. Süüdistuses
King ei osalenud röövimise toimepanemises. Seega tuleb A.Z-i süüdistusest välja arvata punkt 7. A.Z eitas, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamisel kasutati peitlit ning on avaldanud, et pangakaart sattus tema kätte, kuna ta küsis kannatanult laenu. Samuti ei ole A.Z omaks võtnud, et röövis kannatanult mobiiltelefoni. Kaaskohtualune, kannatanu ja tunnistajad kinnitasid, et nad ei näinud A.Z-i poolt telefoni võtmist, seega ei olnud tegemist võõra vallasasja äravõtmisega avalikult vägivalda kasutades. Kuna relvana kasutatava muu eseme kasutamine ei ole tõendamist leidnud, tuleb
Süüdistuses
K § 140 tulenevalt ning karistusseadustik kvalifitseerib, küll sõltumata kasutatud vägivalla raskusest igasuguse avaliku vallasasja äravõtmise samadel alustel, ehk
järgi, kuid samas tuleneb
§-st 5 lg 3 üldpõhimõte, et seadusel, mis halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud A.Z-i suhtes süüdistuse ümberkvalifitseerimine
A.Z-i suhtes tuleks ka arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ja tema ütlusi, mistõttu tuleks A.Z-i süüdimõistmisel vähendada talle mõistetud liitkaristust. A.Z esitas apellatsiooni, milles palub kergendada temale mõistetud karistust süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning süüdistustes
Apellatsiooni kohaselt ei ole ta toime pannud
ähvardamist. Samuti ei ole toimunud J.J. kinnisidumist ning kruvikeeraja ega ka peitli asetamist J.J. kõrile. Kannatanu ütlused on tema kinnisidumise osas ebaõiged ja vastuolulised. Tunnistaja S.T. ütlused on antud kannatanu jutu põhjal, sest S.T. ei viibinud ise sündmuste toimumise juures. 7 Kannatanu J.J. t EV passi, sularaha 85 krooni ja Hansapang deebetkaarti äravõtmist toimunud ei ole. Samuti ei ole tõendatud J.J. t hammaste väljalöömine. Tunnistaja S.T. on öelnud, et J.J. oli vist üks hammas välja tulnud. Tunnistajad K. K ja H. R on aga väitnud, et kannatanul olid hambad väljas juba enne A.Z-i ja J.J. vahelist juhtumit. Seoses kannatanul hammaste väljalöömisega ei ole tehtud ka arstlikku ekspertiisi. J. King ja tema kaitsja esitasid apellatsioonid, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse J. Kinga süüditunnistamises ning teha selles osas õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on kannatanu J.J. ütlused vastuolulised. Kannatanu on andnud ütlusi, et J. King lõi teda peitliga ja pani selle talle kõri peale. Samas on naaber S. T, kelle juurde kannatanu tuli öösel, kinnitanud, et poisid olid kannatanule noa kõri juurde pannud. Kui S.T. J.J. , A.Z-i ja J. Kinga oma korterist ära ajas, tegi J.J. ise ettepaneku joomist oma kodus jätkata. Kannatanu ütlused on vastuolus ka S.T. ja K. K ütlustega osas, milles kannatanu väitis, et K. K helistas temale alt korterist, kuid temal ei lastud rääkida, kuna telefon oli A.Z-i käes. K. K eitas seda, kuna ta lahkus kohe kodust, kui noormehed läksid naabrimehe juurde. Tagasi tuli ta öösel kella 1.00 paiku ja siis olid kodus ema ja naabrimees, teisi võõraid inimesi korteris ei olnud. Samas kinnitas kannatanu, et korteris olid öösel S. T, K. K ning veel paar tuttavat, kes nägid J.J. vahetult pärast A.Z-i ja J. Kinga lahkumist. Tõele ei vasta seisukoht, et A.Z on püüdnud oma ütlustega kergendada J. Kinga olukorda, väites, et vaid tema peksis kannatanut. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on olnud vastuolulised. J. King ei ole J.J. röövimist 15.12.2004 koos A.Z-iga toime pannud ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav J.King ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Süüdistatav A.Z ja tema kaitsja loobusid vaidlustamast süüdistust
Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada A.Z-i süüditunnistamises
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning A.Z tuleb tunnistada süüdi
Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata selles toodud motiividel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. A.Z-i kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt, ülejäänud apellatsioonid jätta rahuldamata. Vastupidiselt apellatsioonides märgitule leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses esitatud kuritegude põhjalik tõendite analüüs, motiivid ja järeldused on põhjendatud. Seetõttu on väheveenvad süüdistatavate ja kaitsjate vastuväited süüdistustele. Süüdistatavad on esitanud maakohtule sisult samad kaitseversioonid, mida maakohus on juba käsitlenud, kontrollinud ning seejuures veenvalt ümber lükanud. Röövimine Ringkonnakohtus jäid süüdistatavad maakohtus antud ütluste juurde. Süüdistatav A.Z tunnistas ennast röövimises süüdi osaliselt. Kaassüüdistatav pole kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud. Süüdistatav selgitas, et pole süüdistuses märgitud sularaha (85 krooni) ja Hansapanga kaarti võtnud. Samuti ei tarvitatud kuriteo toimepanemise 8 käigus mingit terariista, sealhulgas peitlit ega kruvikeerajat. Süüdistatav leidis, et pole kannatanult raha nõudnud, vaid küsis raha laenuks. Kuna kannatanu vastas, et raha ei ole, siis sellest algas tüli. Kui kannatanu peksmine oli lõppenud, siis võttis temalt ära mobiiltelefoni, samuti lõhnavee. Miks oli vaja need esemed ära võtta, ei oska süüdistatav seletada. Samuti arvab, et peksmine polnud sedavõrd jõuline, et kannatanu hambad eraldusid ning selles osas kannatanu valetavat, sest hambad puudusid tal juba enne kuritegu. Süüdistatav peab võimalikuks, et kannatanule avaldati politseitöötajate poolt survet ütluste andmisel. Temal endal on politseitöötajatega konflikte olnud ja seetõttu taheti teda selle kuriteoga vangi panna. Samuti pole A.Z ähvardanud J.J kui kannatanut. Järgmisel päeval pärast kuritegu oli ta kannatanule telefoni teel teinud lihtsalt ettepaneku asi ära klaarida. Samuti oli ta normaalses hääletoonis palunud kannatanul politseisse asja mitte anda. Süüdistatav J.King jäi varemantud ütluste juurde ja eitas kannatanu suhtes kuriteo toimepanemist. Süüdistatav selgitas, et kannatanu süüdistab teda kuriteo aktiivses toimepanemises alusetult ning seda on põhjustanud asjaolu, et kannatanu on väidetavalt skisofreeniahaige. Süüdistatav ei tea kannatanu kinnisidumisest midagi, samuti pole ta näinud mingit terariista, millega kannatanut oleks ähvardatud. A.Z-i kaitsja palus vähendada kaitsealuse süüdistuse mahtu
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja ümberkvalifitseerida kuriteona
lg 1, jättes sellest välja kannatanu kinnisidumine ja ähvardamine relvana kasutatava muu esemega. Samuti polevat tõendamist leidnud kuriteo grupiviisiline toimepanemine. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava J.Kinga kaitsja seisukohaga, et pole tõendamist leidnud J.Kinga osalus röövimise toimepanemisel. KrMS § 60 lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ning KrMS § 61 lg 2 järgi kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on neid KrMS sätteid õieti järginud ja õigustatult tuvastanud süüdistatavate süü. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu alkoholijoove ei saa olla asjaoluks, mis peaks kahtluse alla seadma tema ütluste usaldusväärsuse. Kannatanu on detailselt kirjeldanud kohtueelsel uurimisel ja kohtus tema suhtes toimepandud röövimise detaile (nõudmiste sisu, kinnisidumine, vägivald jne), mis jõustavad ka ringkonnakohtu siseveendumust asetleidnud kuriteo faktilistes asjaoludes. Mõningad eksimused kuriteo vähemolulistes detailides ei väära ega sea kahtluse alla röövimise kui kuriteosündmuse toimumist. Samuti pole millegagi tõendamist leidnud süüdistatavate kaitseversioon kannatanu ütluste mitteusaldusväärsusest seoses väidetava põetava vaimuhaigusega. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasja menetluse käigus on kannatanu käitunud sedavõrd aruselgelt ja kontaktselt, et kellelgi menetlusosalistest pole tõusetunud vajadust tema suhtes vaimse tervise ja psüühika kontrolli läbiviimiseks ning pole esitatud ka sellekohast dokumentaalset ja faktoloogilist materjali, millised tõestaks tema tõsist vaimset hälvet. Lisaks on vajalik märkida, et kannatanu omab alalist elukohta ja on eluoluga igapäevaselt toimetulev ning omab ka töökohta korraliku kuusissetulekuga. Maakohtu istungiprotokollis avaldub kannatanu suhtes läbi viidud põhjalik ristküsitlus (3 kd, tl 70-75 ), kus ta adekvaatselt ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustega samaselt on andnud ütlusi. Kannatanu selgitas maakohtus, et J.King ja A.Z alustasid koos tema peksmist. Kõigepealt löödi 2-3 hoopi näkku ja selga, mille tagajärjel kukkus ta maha. Seejärel pandi ta tooli peale istuma ja mõlemad hakkasid küsima pangakaarti ja raha. Kuna ta pangakaarti kohe ei andnud, siis kui A.Z hoidis teda toolil kinni, läks J.King koridori ja tuli peitliga tagasi ning pani 9 selle talle kõri peale. Seejärel oli ta sunnitud ütlema PIN koodi. Kas peitliga talle valu tekitati ei osanud kannatanu täpselt hinnata. Selleks hetkeks oli tal „nägu segi pekstud ja hambad läinud.“ Seejärel küsiti ta käest palju pangakaardil raha on ning A.Z tahtis J.Kinga saata raha järgi. Seejärel otsisid mõlemad süüdistatavad ta taskud läbi ja leidsid 85 krooni. Seejärel hakati nõudma sularaha ning A.Z nimetas konkreetse summana 5000 krooni. J.King käis vahepeal teises toas laualt ja sahtlitest midagi otsimas. Hommikul oli sahtlist pass kadunud. Mõlemad süüdistatavad võtsid osa ka tema kinnisidumisest tooli külge. Nõuti väärtuslikemaid riideesemeid, muusikakeskust, televiisorit. Pärast süüdistatavate lahkumist korterist oli kadunud ka mobiiltelefon. Ringkonnakohus peab usutavaks, et sedavõrd jõhkra röövimise ning osaliselt ka alkoholijoobe foonil ei olnudki kannatanu võimeline mäletama kõiki süüdistatavate tegevuse detaile. Kuna kannatanu kartis vägivalla jätkumist, ei olnud ta võimeline vastupanu osutama. Tunnistajatele M.S ja K.K on kannatanu avaldanud samuti kahest peksjast, kes on seda oma ütlustes kinnitanud. Seetõttu on alusetu J.Kinga väide, et tema ei osalenud vägivaldses tegevuses röövimise käigus. Apellatsioonis rõhutatakse, et vahetult pärast kuritegu on kannatanu tunnistaja S.T. avaldanud, et süüdistatavad ähvardasid teda noaga. Ringkonnakohus ei kahtle nagu maakohuski, et kannatanu suhtes kasutati kuriteo toimepanemise käigus relvana kasutatavat muud eset, so peitlit ja ta seoti röövimise käigus kinni. Kannatanu ütluste mõningad erisused terariistana kasutatud esemes, millega oli võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada, ei sea kahtluse alla selle olemasolu kuriteos. Oluline on see, et teravaotsalise esemega oli võimalik kannatanu suhtes tarvitada vägivalda, millega teda ähvardati. Märkimisväärne on, et peitel, kruvikeeraja ja nuga on väliselt sarnased teravaotsalised esemed-tööriistad, millede eristamine ei ole alati üheselt võimalik, seda veel kannatanu olukorras, kus tal oli joobe ja peksmise tagajärjel ümbritseva tajumine häiritud. Alusetu on A.Z-i kaitsja apellatsioonis märgitu, mille kohaselt kannatanu pangakaart „sattus“ A.Z-i kätte, kuna ta küsis kannatanult laenu. Samuti ei olevat A.Z röövinud kannatanu mobiiltelefoni, sest ka J.King ning kannatanu kinnitavat, et ei näinud A.Z-i poolt mobiiltelefoni äravõtmist. A.Z ise leiab apellatsioonis, et kuna kannatanu oli vastanud, et tal ei ole raha võlgu anda, siis olevat sellest alguse saanud nendevaheline tüli. A.Z on kriminaalasja menetlemisel püüdnud J.Kinga järjekindlalt distantseerida kuriteo toimepanemisest, väites, et ta pole vägivalda tarvitanud. Eelnimetatud A.Z-i paljasõnalised väited on ümber lükatud kannatanu ja samal õhtul ning öösel kuriteosündmusest teada saanud tunnistajate ütlustega, milliseid maakohus on käsitlenud. A.Z seadis kahtluse alla ka vägivalla käigus kannatanu suust hammaste eemaldumise, väites, et need olid kannatanul puudu juba enne süüdistuses märgitud sündmust. Samas on kannatanu ise ja tunnistaja S.T. vahetult pärast kuritegu tajunud hammaste väljalöömist ning seetõttu on A.Z-i vastuväide alusetu. Karistusseadustiku § 200 lg 1 järgi on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Röövimise objektiivne koosseis koosneb seega tunnustest nagu võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ja vägivald kui valduse ülemineku vahend. Käesoleval juhul realiseerisid süüdistatavad üheskoos kaastäideviijatena tegutsedes röövimise koosseisu otsese tahtlusega. Vägivald oli suunatud kannatanu vastupanu murdmisele ja ajaliselt seotud asjade hõivamisega. 10 Süüdistatavatel oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasjade suhtes omastamise eesmärk. A.Z väidab veel, et politseitöötajad on tema osas kuritegu „võimendanud“ spetsiaalselt, et teda „pikemaks ajaks vanglasse paigutada.“ Ringkonnakohus leiab, et A.Z-i väide, nagu oleks politseitöötajad avaldanud J.J survet politseisse pöördumiseks ja aitasid kannatanul avalduse kirjutamisel sündmust kirjeldada, on alusetu. Taolise paljasõnalise kaitseversiooni kinnituseks ei ole esitatud kriminaalasjas mingeid tõendeid. Ringkonnakohus peab vajalikuks süüdistatava A.Z-i süüdistusest
lg 2 p 4, 7, 8 järgi välja jätta p 4, so röövimise toimepanemise isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Maakohus on märkinud, et A.Z-i poolt 15.12.2004 toimepandu kvalifitseerimisel on oluline tema poolt varem toimepandud tegude sisu, s.o. asjaolu kas tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud võõra vara äravõtmise vägivalda kasutades või mitte. Varasemad kohtuotsused kinnitavad, et A.Z on ka varem toime pannud võõra vara äravõtmise selle omastamise eesmärgil vägivalda kasutades ja on nende tegude eest karistatud. Prokurör leidis samuti, et kuna süüdistatav on varasemalt toime pannud KrK § 140 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis oli seotud vägivallaga vara hõivamisel, siis tuleb seda käsitleda käesoleval ajal raskendava asjaoluna
K §-le 140 ei ole. Ringkonnakohus leiab, et karistusregistri andmetest nähtuvalt pole A.Z varasemalt röövimist toime pannud. A.Z on varasemalt Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal toime pannud avalikke vargusi. Tõepoolest, A.Z-i varasemad (16.06.1999 Tartu Linnakohtu otsusega süüdi tunnistatud KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja 25.08.2000 Tartu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud KrK § 140 lg 2 p 2, 3 järgi, Tartu Ringkonnakohtu muudetud otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi) avalikud vargused olid toime pandud vägivallaga, kuid
lg 2 p 4 ei nimeta loetelus siiski Kriminaalkoodeksi ajal kehtinud avalikku vargust. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava olukord raskeneb kui laiendavalt tõlgendades paigutame käesoleval ajal kehtiva
K § 140 all ning ei olnud sõnastatud röövimisena. KrK §-s 141 lg 2 ei olnud raskendava koosseisulise asjaoluna märgitud varasemat avaliku varguse toimepanemist. Süüdistatav, pannes toime Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal kuriteo (avaliku varguse) ei pea olema ohustatud teadmisest, et seadusandja võib tulevikus, so käesoleval juhul Karistusseadustiku kehtivuse ajal, varasemat avaliku varguse toimepanekut röövimise toimepanemisel arvestada raskendava asjaoluna. Siinjuures lähtub ringkonnakohus kehtivast üldpõhimõttest
lg 3 järgi, millest tulenevalt seadusel, mis halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kannatanu suhtes vägivalla toimepanemine Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud sellekohaste põhjenduste ja järeldustega A.Z-i süüditunnistamises
Kaitsja apellatsioonis on leitud, et
asub 18 peatüki 2 jaos, mille reguleerimisala on isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses. Selles sõnastusest nähtuvalt mõeldakse kannatanu all kannatanut kriminaalmenetluses. Apellant leidis, et süüdistuses toodud asjaolude esinemise korral ja juhtumil kui kriminaalmenetlust ei olnud veel alustatud tuleks kaaluda kas toimepandu vastab
11 Ringkonnakohus ei nõustu süüdistuses
järgi kaitsja väitega, mille kohaselt enne kriminaalmenetluse alustamist pole võimalik kannatanut hirmutada ja seega A.Z-i kannatanu ähvardamises süüdi tunnistada. Maakohus on samuti
323 järgi süüdistatava süüditunnistamise motiive põhjendanud. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS ei sätesta ega saagi sätestada, et kannatanuks loetakse isik alles sellest hetkest, mil kriminaalmenetlust on KrMS § 193 lg 1 alusel alustatud. Kuivõrd
§-des 310-323 kajastatud süüteokoosseisud on suunatud kohtueelses ja kohtumenetluses osalevate isikute õiguste kaitsele, siis on A.Z-i tegevus 15.12.2004 ja 17.12.2004 kvalifitseeritav kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisena, mille eesmärgiks oli takistada tõe tuvastamist ja vältida kriminaalvastutust raske kuriteo toimepanemise eest, seega takistada kannatanu poolt teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja ja süüdistatava väitega, et süüdistatav lihtsalt helistas kannatanule ning ei ähvardanud teda, vaid rääkis rahulikult. See väheveenev väide on kindlalt ümberlükatud maakohtu otsuses uuritud tõenditega. Alusetu on seetõttu ka apellatsioonis esitatud taotlus kvalifitseerida süüdistus
Kannatanu hirm tema suhtes kuriteo toimepannud isiku ähvarduse tõsiduse ees on tõendatud eelkõige asjaoluga, et kannatanu ei julgenud pärast ähvardust enam ööbida oma elukohas. Seda on kinnitanud tunnistajad S.T ja K.K, kes teadsid kannatanut kui usaldusväärset isikut, kes ei valeta. Kannatanu on kinnitanud (3 kd tl 73), et A.Z ähvardas teda tappa ja maja põlema panna. Paari päeva pärast kordas A.Z ähvardust telefoni teel ja lubas maja põlema panna ning keelas politseisse pöördumise. Ka politseisse ei julgenud kannatanu koheselt pöörduda, kuna tal oli hirm ähvarduste ees. See oli kannatanu jaoks erakordne olukord ja ta ei teadnud kuidas edasi talitada. Kannatanu on tunnistaja S. T avaldanud, et kartis politseisse pöörduda, kuna muidu tulevad A.Z ja J.King ning „löövad ta maha“ (3 kd tl 77). Karistus Ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatavatele karistuse mõistmisel arvestanud
§-s 56 ettenähtud asjaolusid ja karistusmäära valikut motiveerinud. A.Z-i taotlus maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamiseks on alusetu. Maakohus on süüdistatavatele mõistnud karistuse
lg 2 järgi niigi alla sanktsiooni keskmist määra (sanktsioonis 3-15 aastat vangistust). Kaitsja apellatsioonis leitakse, et maakohus pole arvestanud A.Z-i karistamisel tema puhtsüdamlikke ütlusi ja kahetsust. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, sest olukorras, kus A.Z eitab süüdistuse sisuks olevate röövimise oluliste detailide toimepanemist ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Ringkonnakohus leiab, et A.Z-i karistuse kergendamise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et ringkonnakohus jättis süüdistatava süüdistusest
Seda tingib eelkõige süüdistatava süü suurus röövimisest osavõtul. Samuti ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et A.Z-ile kuriteos
Kõigiti arusaadav on vägivaldsete kuritegude menetluses kannatanute hilisem kaitse. Seetõttu peab üldsus ja seadusandja seisma vastu katsetele kannatanute jätkuvaks ähvardamiseks ja terroriseerimiseks. Põhjendatud oli maakohtu otsustus karistada A.Z-i
järgi 12 vangistusega ning kuna mõistetud on 1 aasta vangistust, siis on see niigi alammäära lähedane (sanktsioonis kuni 5 aastat vangistust). J.Kingale mõistetud karistust ei pea ringkonnakohus samuti vajalikuks kergendada, sest karistuse mõistmisel olid olulised asjaolud maakohtule teada ja ringkonnakohtule selles osas midagi uut ei esitatud ning maakohtu poolt mõistetud vangistus oli niigi alammäära lähedane. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on süüdistatavad kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaatide poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 13 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.