lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav K.A - isikukood XXXXXX; Eesti kodanik; haridus 5 klassi; elukoht: XXXXXXXXXX; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.11.99.a. Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi – 1 a 6 k vangistust 2-aastase katseajaga; 2) 13.02.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – rahatrahv 100 päevamäära (4 600 krooni) tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.A KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui K.A 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järele valve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Välja mõista K.A-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. K.A süüdistatakse selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 14.juunil 2005.a. kella 16.15 ajal Harjumaal Saue vallas Laagris Pärnu mnt.558A asuvas Laagri Maksimarketis püüdis varastada Eesti Tarbijate Keskühingule kuuluvaid kaupu: aluspesu (45 kr) ja kommisegu (1,90 kr). Kassast möödus ta kaupade eest maksmata, kuid enne kauplusest väljumist pidasid turvatöötajad ta kinni ning kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel. Sellega pani K.A toime KarS §
võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning seda isikuna, keda on varem varguse eest karistatud. Süüdistatav K.A tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistusi põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. K.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks tema süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - Eesti Tarbijateühistu Keskühistu avaldusega politseile 14.06.05.a. (tl.3) ning aktiga õiguserikkuja K.A kinnipidamise kohta (tl.4) ; -kannatanu esindaja I R ütlustega eeluurimisel (tl. 5 - 6); -tunnistajate M V ja L K ütlustega eeluurimisel ( tl. 7 – 8; 9 - 10) selle kohta, et K.A kinnipidamisel leiti tema teksastest aluspüksid ja taskust kommid, mille eest polnud tasutud; kaup tagastati kauplusele rikkumata; kinnipeetu taskus oli haigekassakaart K.A nimele; - tunnistaja K A ütlustega selle kohta, et poodi läks ta koos Kerlyga lihtsalt kaupa vaatama; ta ei aidanud Kerlyt vargust toime panna, küll aga nägi kui Kerly võttis ühed aluspüksid ja pani endale taskusse, samuti võttis Kerly kommiletist mõned kommid ja pani teksapükste 2 taskusse; poest nad midagi ei ostnud; pärast kassadest möödumist pidasid turvatöötajad nad kinni.(tl. 11-12); - karistusregistri väljavõttega (tl. 25 - 26), ärakirjadega eelnevatest kohtuotsustest (tl. 29 - 36; 38 - 45), mis kinnitavad, et tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud vargusi ; -samuti kahtlustatava K.A enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 52 - 53), kus ta oma süüd tunnistab ja toimepandut kahetseb. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K.A süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS §
Karistuse mõistmisel lähtub kohus K.A süüst. Tema karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid, süüdlase isikut ning leiab, et K.A on otstarbekohane karistada lühiajalise vangistusega tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Eeluurimise käigus oli menetlus lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumisel ning K.A kohustati tasuma riigi tuludesse 1 000 krooni.. Kuna ta oma kohustust ei täitnud, uuendas prokurör antud asjas menetluse. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleks süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni). Arvestades süüdimõistetu varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. sundraha ja osaliselt kaitsetasu) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.