1-06-12048\1

Kriminaalasi nr. 1-06-12048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20.novembril 2006.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Raivo Kala Kaitsja Indrek Sirk Kannatanu esindaja Natalja Lausmaa osavõtul Arutas 14.11.2006 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses U.K isikukood xxx süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi. U.K süüdistatakse selles, et 01.02.2006.a kella 19.23 ajal juhtis ta sõiduautot Audi 80, millega liikus Tallinnas, mööda Kadaka teed Laki tänava poolt Tammsaare tee suunas. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Lähenedes Kadaka tee 44 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale ei ilmutanud vajalikku tähelepanu, ei vähendanud kiirust ega ei peatunud enne ülekäigurada, et anda teed jalakäijale ning sõitis otsa sõiduteed ületavale V.G-le. Oma tegevusega U.K rikkus ettevaatamatusest Vabariigi Valitsuse 02.02.2001 määruses nr 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat … /, § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale ... jalakäijale/ § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab … teeolusid, tee…seisundit, ilmastikutingimusi, … ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/ . Liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest põhjustas ta jalakäijale V. G-le eluohtlikud tervisekahjustused – pea, kehatüve, parema ülajäseme ja mõlema alajäseme tömbi trauma hulgaliste skeletiluude murdudega ja siseorganite vigastused, mille tagajärjel kannatanu suri. Seega U.K pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest kui sellega põhjustati inimese surm Süüdistatav U.K tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi ja andis ütlusi, mille kohaselt on tal autojuhiload aastast 1995 ja sõidab pidevalt. Kadaka teel sõidab mõnikord mitu korda nädalas, mõnikord kuu aega ei sõida. Tee on talle tuttav. 01.02.2006 helistas 19.24 politseisse ja 19.23 toimus õnnetus, vihma sadas päris tugevasti, auto kojamehed olid lülitatud kiiremale käigule. Päevast lund oli maas. Õhtupoole läks vihmaks. Kojamehed olid täiesti uued, need olid paar nädalat vanad. Nähtavus oli kehv, oli pidev vihmasadu ja olid teerööpad, mis olid vett täis ja peegeldasid tänavalgusteid tagasi. Kiirus oli 40 km/h. Seal ei ole võimalik kiiremini sõita, kogu aeg tuli autosid, oli vaja hoida pikivahet, nähtavus oli üsna vilets ja kõik autod sõitsid aeglasemalt. Kellestki mööda ei sõitnud. Vahetult ülekäiguraja piirkonnas teisi autosid ei olnud, aga vastusõitvaid autosid oli. Jalakäija tuli vasakult, ise oli suunaga Kadaka Selveri poole. Jalakäija ilmus kuidagi täiesti ootamatult. Pidurdas ja pööras rooli paremale, kõnnitee poole, et vältida otsasõitu, seal on bussitasku ja rohkem ruumi. Ei oska juhtunut kuidagi selgitada, võimalik, et ei olnud piisavalt tähelepanelik. Ülekäigurajale lähenedes ei olnud jalakäijaid näha. Seda ülekäigurada on väga raske märgata. Jalakäija liikumist ei näinud. Tänava valgustus põles, jalakäijal olid seljas tumedad riided, ühtegi heledat asja ei olnud. Helkurit ei olnud. Helistas kohe politseisse ja palus kohe ka kiirabi kutsuda. Kannatanu oli elus, sest üks auto peatus, sealt väljus mees, katsus kannatanu pulssi ja ütles, et pulss on olemas. Pani oma jope naisele peale, et ta ei jahtuks, tee oli külm ja vihma sadas. On nõus hüvitama kannatanu kulud kui need on õnnetusega seotud ja põhjendatud kulud ja ei ületa tema maksevõimet. Tema valitud kaitsja on odavam kui kannatanu kaitsja. Esitatud tsiviilhagi käib ülejõu. Augustist töötab Soomes. Nädalavahetustel on Eestis, sest on ema hooldaja. See oli esimene liiklusõnnetus kuhu sattus. Kannatanu V. G andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kuulis liiklusõnnetusest kui politsei tuli koju. Liikluskindlustus on hüvitanud summas 20618 krooni. Palub hüvitada moraalne kahju. Kaotas tervise, juuksed läksid halliks, samuti tütrel. Sellises seisundis on raske tööl käia, aga peab, sest pensionist ei jätku. Tütar elab Poolas ja õpib ülikoolis õigust. Enne õnnetust oli abikaasa terve. Moraalse kahju nõue on 200 000 krooni, kuna praegu ei saa töötada, siis sellest rahast piisaks neljaks või viieks aastaks, kuni oma tervise tagasi saab. Pidi laenu võtma, et oma kulusid katta, sealhulgas esindamise kulusid. Tsiviilhagis ei kajastu summad, mis on juba kindlustuse poolt hüvitatud. Riigilõivu moraalse kahju nõudelt ei ole tasunud. Materiaalne kahju oli 56665 krooni. Tunnistaja I. Ž andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on bussijuht. Üks meesterahvas helistas bussiparki ja sai teada, et sõitis õnnetuse ajalt sealt läbi. 01.02.2006 sõitis Kadaka teed pidi, 33 marsruuti Ehitajate tee suunas. Kadaka tee 44 juures seisis pruun sõiduauto, tee peal lamas naine. Kiirabi oli kohal. Naine lamas peaaegu ülekäigu raja peal. Seal on liiklusmärgid ja sebra, valgusfoori ei ole. Valgustus on normaalne. Sõitis mööda kella 20.00 paiku. Sel kella ajal ummikuid enam ei olnud. Vihma ja lund ei olnud. Sõidutee teepinna seisund jätab paremat soovida, Kadaka tee oli alati halva kvaliteediga. Rööpad olid siis. Tsiviilkostja esindaja T. S andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt vastavalt LKS alusel hüvitatakse otsesed matustega seotud kulutused. Nende hinnangul ei olnud need hüvitamata kulud otseselt matustega seotud. Tasumata jäid telefoniarved, toidukaupluse arve, kaks tükki, Eesti Posti arved, tõlkimisarved, teatis arve, restorani arve, summas 2505.- krooni. Kui lisanduvad nõuded ja dokumendid, mis kuuluvad seaduse alusel hüvitamisele, siis hüvitavad need. Ei välista võimalust, et kui kannatanu pöörduks uue nõudega ja sealt selgub, et on tegemist otseselt matustega seotud kulutustega, siis need hüvitatakse. Piiri ei saa tõmmata, kui alus on olemas, siis piiranguid seatud ei ole. Hüvitavad kuludokumentide alusel. Kviitung peab olema esitada. Selle kohta, mille osas on otsus juba tehtud uut nõuet esitada ei saa. Lõplikku hüvitamisele kuuluvate kulude loetelu ei ole võimalik öelda, kuna on erinevad võimalused. LKS toob ka mittevaralise kahju hüvitamise tingimused ja ülalpeetavatega seotud kulutused. Ka pärjad on hüvitanud. Kõik arved vaadatakse ükshaaval läbi ja hinnatakse kas see on seotud otseselt matustega. Matustele sõidukulusid ei hüvitata. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: - skeem (tl 3) ; - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 4); - fototabelid (tl 5-17); - protokoll liiklusvahendi ülevaatuse kohta (tl 18-19); 2 - kannatanu V. G kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 108 24.04.2006 (tl.26-35); - sularahaarved ja kviitungid (tl 42-64)o - vallavalitsuse korraldus ja selle lisad (tl 81-82); - iseloomustav materjal (tl 83-89); - tsiviilhagi ja selle lisad (116-132) Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja ja tunnistaja ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud U.K süü 01.02.2006 kella 19.23 ajal liiklusnõuete rikkumises. U.K tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Teadis, et läheneb reguleerimata ülekäigurajale, kuid ei märganud seal teed ületanud jalakäijat ja sõitis talle otsa. Jalakäija jäi teele lamama. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 108 kohaselt oli kannatanu V. G surma põhjuseks pea, kehatüve, parema ülajäseme ja mõlema alajäseme tömbi trauma hulgaliste skeletiluude murdudega (lülisammas, rinnak, parem rangluu, roided) ja siseorganite (seljaaju, kopsud, süda, põrn) vigastused, mis võidi tekitada 01.02.2006 liiklusõnnetuse käigus. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. U.K möönab, et ta ei olnud ülekäigurajale lähenedes piisavalt tähelepanelik ja ei märganud teed ületavat jalakäijat. U.K ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist ja skeemist nähtub, et jalakäija ületas U.K suhtes teed vasakult paremale ja oli jõudnud juba ületada vastassuuna vööndi. Oma sellise tegevusega rikkus U.K liikluseeskirja § 44, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, samuti liikluseeskirja § 46 mille kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Samuti rikkus U.K liikluseeskirja § 123, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Omades 10 aastast autojuhi staaži oleks U.K pidanud tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumisega ette nägema et pimedal ajal ja vihmas ei pruugi tumedates riietes jalakäija olla autojuhile kaugelt nähtav ja ülakäigurajale lähenedes, oleks pidanud kiirust vähendama niivõrd et oleks suutnud vajadusel auto peatada. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda ütluste ja kirjalike tõenditega tõendamist leidnud U.K süü 01.02.2006 kella 19.23 ajal liiklusnõuete rikkumises, millega põhjustati inimese surm. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. U.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi kui sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest kui sellega põhjustati inimese surm Kannatanu V. G on esitanud tsiviilhagi summas 56665 krooni materiaalne kahju ja 200000 krooni moraalne kahju. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kannatanu esitatud tsiviilhagist nähtub, et osad summad (transpordikulud, peied, pärjad, haua kaevamine ja tähistamine), mille hüvitamist ta süüdistatavalt nõuab, on otseselt matustega seotud. Kannatanu ei ole kõiki nõudeid, mida ta süüdistatava vastu esitas (tl 116-117,119,122,125,128,129,130, 131), eelnevalt esitanud tsiviilkostjale s.o S. K AS-le. Tsiviilkostja esindaja selgitas kohtuistungil et täiendavate nõuete esitamisel vaadatakse need kõik ükshaaval läbi ja välistatud ei ole ka nende osaline või täielik rahuldamine. Tsiviilkostja esindaja ei osanud kohtuistungil täpselt öelda, milliseid nõudeid nad rahuldaksid ja milliseid mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval ajal selge, millises ulatuses hüvitab kannatanule tekitatud kulud tsiviilkostja AS S. K AS ja millises ulatuses jääb nõue süüdistatava suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. G tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. U.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku 3 ülestunnistust ja siirast kahetsust. Arvestades U.K iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata (tl 70-71), tal on kindel elukoht, tal on kindel sissetulek, ta on oma ema E. R hooldaja, U.K sissetuleku suurust ning kuriteo asjaolusid ja U.K suhtumist toimepandud süüteosse leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega, kuid KarS § 73 sätteid kohaldades on võimalik U.K karistusest tingimisi vabastada. Arvestades U.K isikut ja seda, et ta on E. R-i hooldaja, ei pea kohus põhjendatuks U.K suhtes lisakaristuse kohaldamist. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.K KarS § 423 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega üks aasta ja kaks kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui U.K ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista U.K-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel ekspertiisitasu 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni riigituludesse. Sundraha ja ekspertiisitasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Vladimir Grigorjevi tsiviilhagi jätta läbi vaatamata Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistel kättesadav 20.12.2006 Kohtunik Liina Pohlak 4