424 järgi lühimenetluses Süüdistatav D.O – isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXX; kindel töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Mitte nõustuda kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastada kriminaaltoimik D.O süüdistuses
MS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. 19 alusel rahatrahviga D.O süüdistatakse selles, et olles 08.06.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaaltoimiku materjali põhjal peab olema võimalik määrata kindlaks ka karistus.
sätestatud kuriteo toimepanemise eest võib karistada isikut rahalise karistuse või vangistusega. Asjas puuduvad kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku keskmise päevasissetuleku andmetega.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi
aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust. Ka Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määrusega nr 264 vastu võetud „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi nimetatud kord) § 2 kohaselt leitakse rahalise karistuse suuruse määramisel süüdistatava aastanetosissetulek süüdistatava tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta. Korra § 11 kohaselt esitatakse Maksu- ja Tolliameti, tööandja, muu isiku või asutuse tõend süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta kirjalikult või elektrooniliselt määruse lisades 3 ja 4 esitatud vormi kohaselt, sama paragrahv sätestab ka nõuded tõendi sisule ning selle allkirjastamisele. Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, ei vasta tl. 14 asuv tõend isiku maksustava tulu kohta sellele tõendile ettenähtud nõuetele, kuna dokumendi on koostanud Põhja Politseiprefektuuri konstaabel, keda ei saa lugeda tõendit esitavaks isikuks korra § 11 lg 3 mõttes. Korra 11 mõte ei ole lubada koostada tõendit süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta politseiametnikul elektroonilise juurdepääsuga andmebaasi (käesoleval juhul X-tee kaudu) politseiametnikul endal, vaid kindlustada asjatundlikult ja pädevate isikute poolt vajalike andmete esitamine. Käesoleval juhul on tõendist nähtuvad andmed ka ebaselged ja vastuolulised. Nimelt ei nähtu tõendist, millise perioodi tulu kohta see koostatud on. Tõendil on nii märge, et D.O deklareeritud tulu on pärast tulumaksu mahaarvamist olnud 12 551 krooni kui ka märge „tulumaksu ja sotsiaalmaksu registrikannete andmed 2005 aasta: AS MAITIM – 14351 krooni“. Summade erinevuse põhjus dokumendist ei nähtu. Asjas puudub ka teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille oleks vastavalt korra § 12 lg 1 pidanud koostama uurija § 11 ettenähtud tõendi või süüdistatava elatustaset iseloomustavate andmete põhjal. Süüdistusakti märgitu, et kahtlustatava keskmine päevasissetulek on 0 krooni, on seega ilma igasuguse aluseta. Kuna kriminaaltoimiku materjalide hulgas puuduvad võimaliku karistuse mõistmiseks vajalikud andmed, ei ole kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal võimalik. Keeldudes lühimenetluse kohaldamisest, tuleb kohtul § 2351 lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.