Obsah (12)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 12 September 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-8108 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada L.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 ja 22 lg 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistusest jääb tingimisi kohaldamata kui ta 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata L.F-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx 1.2 tunnistada U.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistusest jääb tingimisi kohaldamata; kui ta 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata U.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx; Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole. 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 L.F-ilt sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2756.48 ( kaks tuhat seitsesada viiskümmend kuus kr ja 48 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.3 U.J-ilt sundraha 2.2.2 U.J-ilt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2756.48 ( kaks tuhat seitsesada viiskümmend kuus kr ja 48 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Endel Tomsoni 1227.20 ( üks tuhat kakssada kakskümmend seitse kr ja 20 s ) krooni, Mart Sikutile 1227.20 ( üks tuhat kakssada kakskümmend seitse kr ja 20 s ) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) L.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 22 lg 2 järgi vangistus 30 päeva 18 kuulise katseajaga. 2) U.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 209 lg 209 lg 2 p 1 järgi vangistus 30 päeva 18 kuulise katseajaga.
2. Süüdistused, motiveeringud kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud 2.
3. L.F-ile ja U.J-ile esitatud süüdistused L.F on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema varguse toime pannud isikuna, kihutas U.J-i kelmuse toimepanemisele, mis seisnes selles, et 27.01.2006.a. andis Viljandi linnas Leola Ärikeskuses aadressil Jakobsoni 11 U.J-ile Hansapanga maksekaardi, mis ei kuulunud talle vaid Janek Piirile, et U.J ostaks Leola toidupoest ühe 2 liitrise õlle 2 Taurus väärtusega
4. 90 krooni ja maksaks selle eest võõrale isikule, Janek Piirile, kuuluva Hansapanga maksekaardiga L.F-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 22 lg 2 järgi . U.J-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et tema 27.01.2006.a ostis toidupoest Leola ühe 2 liitrise õlle “Taurus” väärtusega 26.90 krooni ning maksis selle eest võõrale isikule Janek Piirile kuuluva Hansapanga maksekaardiga. U.J-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 2.1.
5. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
6. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest Kar

S näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning L.F tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 22 lg 2 järgi; U.J tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 209 lg 2 p 1 järgi; tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele 2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 22 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise ühe – kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.F-i karistamise kokkuleppemenetluses. L.F-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe – kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid U.J-i karistamise kokkuleppemenetluses. U.J-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 3 Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud L.F-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1529.28 krooni. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1227.20 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud U.J-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1529.28 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1227.20 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu –42 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) L.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2756.48 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse; 4 2) U.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2756.48 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse; U.J on invaliidsuspensionär töövõimekaotusega 100% siis kohus otsustab seoses tema materiaalse olukorraga jätta sundraha 4500 krooni riigi kanda. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Helle Tamm Kohtunik 5