← Eesti

1-06-13544\4

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-13544 (05231401129, 06231401090) Otsuse kuupäev

  1. jaanuaril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Aleksander Tšitšerov Eva Rivis Kriminaalasi R.T süüdistuses lühimenetluses KarS § 424 Süüdistatav R.T Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 247; 248 lg 1 p 4, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada R.T KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 kuud vangistust. järgi KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus süüdimõistetu suhtes tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 19.01.2007.a. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 180 lg 3 välja mõista R.T-lt riigituludese sundraha 400,- krooni ja kaitsjatasud summas 2655,- krooni jätta riigi kanda. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
  2. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK R.T on lühimenetluses antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles 28.06.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74-19 alusel karistatud rahatrahviga 10200 krooni, uuesti kehtiva karistuse ajal, s.o. 01.09.2005.a. kella 00.05 ajal olles joobeseisundis juhtis Tallinnas, Kari tn 26 maja juures mootorsõidukit VAZ
  3. Samuti tema, olles 28.06.2005.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 15000,krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 23.08.2006.a. kell 01.15 Tallinnas, Sõle 51B maja juures, liikudes Puhangu tänava suunas, mootorsõidukit Mitsubishi Sigma, olles joobeseindis. Seega pani R.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtuistungil kinnitas R.T, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist istungil ei nõudnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava R.T süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil, kus ta kahetses toimepandut ning kinnitas, et olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas kehtiva karistuse ajal korduvalt juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. ka: - otsusega väärteoasjas 2373,05,002979 (t.l. 5) - väärteoprotokolliga AB 704052, AB 814365, AB 760951 (t.l. 6,8, 3) - protokollidega alkoholijoobe tuvastamise kohta (t.l. 7, 4, 9) - tunnistaja I. K ülekuulamise protokolliga (t.l. 11), mis oli avaldatud kohtuistungil - tunnistaja P. R ülekuulamise protokolliga (t.l. 8), mis oli avaldatud kohtuistungil . Kohtunik asub seisukohale, et R.T on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistustes täielikult süüdi tunnistanud, tema ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning R.T süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna tema, olles isikuks, kes on varem mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud, taas pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik R.T isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.T on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et R.T-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna R.T on kindel elukoht olemas, ta töötab OÜ E, võib talle anda veel ühe võimaluse ning määrata, et mõistetud karistust esialgu ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti tuleb R.T-lt ära võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamisega. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.