F.G süüdistatakse selles, et ta 2001.a suvel sai J. K-lt enda kätte K lumelaua väärtusega 1 000 krooni, mille lubas K-le tagastada 5 päeva pärast, kuid oma lubadust ta ei täitnud, vaid müüs lumelaua tundmatule isikule. Seega pani F.G toime talle usaldatud vara omastamise s.o. KrK § 141-1 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti süüdistatakse F.G selles, et ta alates 2001.aastast nõudis R. V-lt põhjendamatult, ähvardades kannatanut vägivallaga telefoni teel ja ka tema elukohas raha, esialgu 300 krooni ja hiljem 6 000 krooni. Samuti kasutas ta R. V-lt alusetult raha nõudes tema suhtes vägivalda: 30.04.2002.a kella 22.00 paiku Tallinnas Laagri Maksimarketi juures bussipeatuses nõudis F.G R. V-lt 700 krooni üleandmist. Seejuures lõi F.G V-t korduvalt rusikaga näo piirkonda, mispeale kannatanu kukkus ning seejärel jätkas F.G maaslamava V. peksmist rusikaga keha ja näo piirkonda, seni kuni kannatanu lubas 2 nädala jooksul F.G-le üle anda nõutud 700 krooni. 09.07.2004.a kella 18.30 paiku Tallinnas Vabaduse pst 108 asuva hotell „Kannikese“ juures F.G koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga nõudis R. V-lt 6 000 krooni üleandmist ning peksis kannatanut koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga rusikaga näo piirkonda, peksmise tagajärjel kukkus maha kannatanu rahakott ja tal käes olnud 125 krooni. Pärast seda kui kannatanu V. peksmise tagajärjel kukkus, tõmbas F.G ta püsti, lükkas vastu maja seina ja jätkas kannatanu peksmist ja temalt raha nõudmist, seni kuni kannatanu lubas nõutud summa talle üle anda. Seega pani F.G kasutades vägivalda toime grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise s.o.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud J. K poolt 1 000 krooni, kuna kahju on hüvitamata. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud R. V poolt summas 125 kr. Kohtuistungil F.G kohtualusena üle kuulatuna seletas, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus, kuulanud ära kohtualuse süüd tunnistavad ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on F.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud KrK § 141-1 lg 1;
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Kohtualune on varem kohtu poolt karistamata, omab elu-ja töökohta. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista tsiviilhagi, sundraha, põhjendatud kulutused õigusabi eest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1,2; § 189 lg 2; 238 lg 1 p 3; lg 2,; § 305-306, § 311, § 313, § 312, § 315, kohus O t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.G KrK § 141-1 lg1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1500 krooni. KrMS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda rahalise karistusega 20 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 krooni.
MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega. KrMS § 73 lg 1 alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada kui F.G ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Katseajaks määrata
Karistusaja alguseks lugeda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.