← Eesti

1-07-880\2

Obsah (6)§ 424§ 74§ 75§ 50§ 63§ 56

1-07-880 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.veebruaril 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-880 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistu

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Martin Tuulik Süüdistatav P.P isikukood: XXX Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes

§-dest 69; 74 lg 4 KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 180 lg 3; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P.P

§ 424järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) kuu.

2. Juhindudes

§ 74

lg 1 sätetest mitte pöörata P.P-le mõistetud vangistust täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

  1. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 21.veebruarist 2007.a.
  2. Vastavalt

§ 75

lg 1 kohustada P.P järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: • elama aadressil XXX XX-X • ilmuma Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 5. Määrata P.P katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6.

§ 50

lg 1 alusel võtta P.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. P.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  2. Välja mõista P.P-lt riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 1500 krooni; • Ekspertiisitasu joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest summas 120 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 1292, 10 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr 10220034800017 või Hansapangas konto nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „P.P; 1-07-880 sundraha“; „P.P; 1-07-880 kaitsjatasu“ ja „P.P; 1-07-880 ekspertiisitasu). Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. • Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS P.P on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles 22.05.2006.a. karistatud Liiklusseaduse § 74´19 lg. 1 alusel rahatrahviga 10200.- krooni, Liiklusseaduse § 74´35 lg.1 alusel rahatrahviga 1500.- krooni,

§ 63lg.3 alusel rahatrahviga 11700.- krooni, uuesti, 18.10.2006.a.

kella 17.15 ajal juhtis Harju maakonnas, Tallinna linnas, Serva tänaval liikudes Metsanurga tänava suunas mootorsõidukit OPEL OMEGA reg. nr. XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega P.P juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, millega ta pani toime

§ 424kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav P.P selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. 2 P.P kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • otsust väärteoasjas nr. 2314,06,008632 - 22.05.2006.a. (tl.3), millest nähtub, et P.P 19 karistati 22.05.2006.a liiklusseaduse § 74 lg1 alusel rahatrahviga 10200 krooni selle eest, et ta juhtis 01.05.2006.a kella 15.10 ajal mootorsõidukit alkoholijoobes; • koopiat väärteoprotokollist (t.l.3) mille kohaselt juhtis P.P Tallinnas, Käo ja Vindi tänavate vahel mootorsõidukit Ford Transit olles alkoholijoobes ja turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata, rikkudes sellise tegevusega liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 68 p5; • koopiat protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriistaga, millest nähtub, et 01.05.2006.a tuvastati P.P alkoholijoove indikaatorvahendiga LION SD nr 1L ja tuvastati alkoholijoove. P.P nõustus tuvastamise tulemusega ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. • väärteoprotokolli (t.l.7) mille kohaselt juhtis P.P 18.oktoobril 2006.a kella 17.15 ajal Tallinnas, Serva tänaval mootorsõidukit Opel Omega riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX olles alkoholijoobes, rikkudes sellise tegevusega liikluseeskirja § 76 p 1; • joobeseisuni meditsiinilise tuvastamise aktis antud arsti otsust (t.l.8), millest nähtub, et 18.10.2006.a tuvastati P.P keskmine alkoholijoove, sõidukijuhtimine ei ole lubatud. • Tunnistaja B. P poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l.11), mille kohaselt tunnistaja, olles patrullis, pidas 18.10.2006 kella 17.15 ajal Serva 7 maja juures kinni mootorsõiduki XXX XXX, kontrollimise käigus selgus, et autot juhtis alkoholijoobes P.P. • P.P poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi (t.l.18-20) selles, et 18.10.2006.a remontis ta oma elukohas sõiduautot Opel Omega XXX XXX, töö tegemise ajal jõid tuttavaga kahepeale ära 0,7 l pudeli veini. Istus auto rooli, et see omanikule tagasi viia, Serva tänaval peatas ta kinni politseipatrull, kes kontrollis ka joovet. Ise ta ei tundnud rooli istudes, et oleks purjus olnud. Kahetseb juhtunut. Varasemat trahvi maksab osade kaupa 500 krooni kuus, kuna on pensionär ja muidu ei jää talle elamiseks üldse raha. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava P.P poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas väärteoprotokollide, otsusega väärteoasjas varasema karistuse osas ja joobeseisundi tuvastamise otsusega, tunnistaja B. P poolt eeluurimisel antud ütlustega on P.P süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on P.P tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. P.P on isik, kes on varem kohtulikult karistamata. P.P pani toime teise astme kuriteo.

§ 424näeb karistuse liigina ette rahalise karistuse ja vangistuse.

Arvestades süüdistatava isikut, seda, et ta on pensionär, kes ei tööta, samuti seda, et varasem, väärteo eest mõistetud rahatrahv on tasumata, leiab kohus, et ei ole otstarbekas tema karistamine rahalise karistusega, mis võiks veelgi halvendada isiku materiaalset seisundit. Kuna P.P on varem kohtulikult karistamata leiab kohus, et mõistetav karistus võib olla sanktsiooni alammääras. Arvestades seda, et kohus mõistab karistuse P.P-le karistusliigi - vangistuse – alammääras siis ei ole võimalik vähendada karistust enam juhindudes KrMS §-st 238 lg

  1. 3 Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistatav ei tööta, on pensionär. Tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks on pension suurusega 2600 krooni. Kohus leiab, et mõistes süüdistatavalt menetluskulud välja täies mahus (s.o sundraha summas 5400 krooni ja kaitsjatasu), käiks selliste kulude hüvitamine lisaks tsiviilhagile süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, seetõttu tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda juhindudes KrMS §-st 180 lg
  2. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.