) § 120; § 121; § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Alice Simm Prokuröri abi Süüdistatav P.I isikukood: XXX; kodakondsuseta; emakeel – vene keel; keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: xxx; käesoleval ajal viibib vahi all Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud: -18.04.2012 Harju Maakohtu poolt
alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 18 kuud ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Tõkend: vahistamine alates 04.09.2013.a., kahtlustatavana kinni peetud 03.08-05.08.2013, 02.09-03.09.2013.a. Määratud kaitsja Jaan Tedder RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista P.I
2. Süüdi mõista P.I
3. Süüdi mõista P.I
2 4.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 5.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka P.I poolt eelvangistuses viibitud aeg 03.-05.08.2013, s.o. 3 (kolm) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 6.
lg 2 järgi suurendada P.I-le käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 9 (üheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkust vangistust eelmise, 18.04.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse 3 (kolme) kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista P.I-le lõplik liitkaristus – 1 (ühe) aasta ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda 02.09.2013.a. 7.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena P.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.
Samuti tema, 26.07.2013 kella 19.00 paiku, olles alkoholijoobes, Tallinnas XXXasuvas korteris, ähvardas oma abikaasat XXXtapmisega, pannes samal ajal kannatanu kõhu vastu terava otsaga noa. Kuna P.I on varasemalt XXXsuhtes vägivaldne olnud, samuti olles ähvarduse tegemise ajal joobeseisundis ning agressiivselt meelestatud kannatanu suhtes, oli kannatanul reaalne oht oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 03.08.2013 kella 16.10 paiku, olles alkoholijoobes, Tallinnas XXXasuvas korteris, peale seda, kui oli löönud oma vanaema XXXkuklapiirkonda, ähvardas viimast tapmisega. Kuna P.I oli vahetust enne ähvardamist kannatanu suhtes vägivaldne olnud, samuti olles ähvarduse tegemise ajal joobeseisundis ning agressiivselt meelestatud kannatanu suhtes, oli kannatanul reaalne oht oma elu ja tervise pärast. Seega pani P.I toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, so
Samuti tema, 02.09.2013 kella 18.50 ajal põhjustas Tallinnas Tulika tänava ja Paldiski mnt ristmikul avarii juhtides mootorsõidukit BMW 530D registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,84 mg/l)). Sellega rikkus P.I Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani P.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1)
järgi toimepandud kuriteo eest 3 kuud vangistust; 2)
järgi toimepandud kuriteo eest 8 kuud vangistust; 3)
järgi toimepandud kuriteo eest 5 kuud vangistust; 4)
lg 1 alusel raskendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 10 kuud vangistust; 5) Vastavalt
lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.-05.08.2013, so 3 päev, seega lõplikuks kandmata karistuseks on vangistus 9 kuud 27 4 päeva; 6) Vastavalt
lg 2 suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 18.04.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistusosa võrra, so 3 kuud vangistust ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 02.09.2013.a; 7)
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena P.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi, süüdistatav ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsioonidega, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.I-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. P.I pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, koopiakulu ja riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. P.I oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 328,80 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsjale tehti kriminaalasja materjalidest koopiad, mille tegemise kulu on 0,45 eurot. Kriminaalasjas viidi läbi P.I kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kulu on 255,00 eurot. Menetluskulu kokku on seega 584,25 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. P.I avaldas istungil, et ei taotle menetluskulude ajatamist, seega tuleb P.I-lt välja mõista 480,00 eurot sundraha ja 584,25 eurot menetluskulu. Asitõendid: 2 CD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.