Obsah (6)

§ 320§ 199§ 200§ 65§ 68§ 183

1-06-12517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04 detsember 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-12517 (06730000237) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 320

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav H.V EV kodanik, algharidus, töökoht: puudub Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 13.08.2004 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; 418 lg 3 p 2 alusel vangistus 2 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga; 2. Tallinna Linnakohtu 27.12.2005 otsusega

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8; 209 lg 2 p 1, 2; 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 aastat 8 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistus 4 aastat 2 päeva,

§ 68lg 1 alusel 3 aastat 6 kuud 8 päeva Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1.

H.V süüdi tunnistada

§ 320lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes mõistetud kergema karistuse kaetuks Tallinna Linnakohtu 27.12.2005 otsusega mõistetud raskema karistusega, mõista lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 8 (kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 27.12.

2. H.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2330 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni ja 05 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.V süüdistatakse selles, et tema olles eelnevalt hoiatatud, et teadvalt vale ütluse andmise ja ütluste andmisest aluseta keeldumise eest on ette nähtud karistus, andis 05.01.2004 kella 13.30 ajal Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvas Arestimajas tunnistajana eeluurimisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et olles V. T tuttav, ostis temalt narkootikume. 22.12.2003, olles telefoni teel V. T-ga kohtumise kokku leppinud, tuli H.V baari „Lambi all“ asukohaga Kopli 27 Tallinnas, eesmärgiga omandada V. T-lt narkootikume vastavalt kokkuleppele. Lisaks sellele kirjeldas H.V üksikasjalikult ja tundis hiljem ära rahakoti, milles V. T-l müügiks mõeldud narkootikumid asusid. Kohtuliku uurimise käigus H.V aga loobus eeluurimise käigus antud ütlustest, selgitades, et tal kästi selliseid ütlusi anda ja tunda ära V. T rahakott. Seega pani H.V toime

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise. Kohtuistungil süüdistatav H.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Ärakiri Harju Maakohtu 22.03.2006 määrusest materjalide saatmise kohta kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks H.V suhtes. (t/l 2) • Koopia 05.01.2004 koostatud tunnistaja H.V ülekuulamisprotokollist, millest nähtuvalt tutvus H.V V. T-ga 2003 aasta suvel ühe narkomaani kaudu, ise ta ostis samuti narkootilisi aineid V.T-lt. 22.12.2003 kella 22 paiku tuli tunnistaja baari Kopli tänaval, Standardi hoone juures. Baari läks selleks, et osta V.T-lt narkootikume ja helistas enne seda talle mobiiltelefonile. V.T müüb pidevalt Standardi ümbruses narkootikume või selles baaris. V.T oli baaris ühe mehega, kelleks osutus A. B kellega hiljem oli koos Arestimajas. Ostis seal V.T käest amfetamiini, mis oli V.T-l pruunis rahakotis, seda avatakse nagu raamatut ja maksis 100 krooni. Sel ajal helistas keegi A.B-le mobiilile ja ta läks ära, aga V.T näitas tunnistajale ühte noort naist, kes istus üksinda laua taga, mis oli baarileti juures. V.T tegi tunnistajale ettepaneku teda röövida, lubades maksta amfetamiiniga. Keeldus sellest. Tütarlaps oli väga purjus. Keeldumise peale ütles V.T, et saab ilma temata hakkama. Nii V.T kui ka A.B olid mõlemad alkoholijoobes. Kui toimus vestlus V.T-ga siis B. juures ei olnud. Kui tunnistaja hakkas ära minema, siis tuli B. Mis pärast baaris ja tänaval toimus, seda tunnistaja ei näinud kuna • • • läks ära koos sõpradega, kes teda baari juures ootasid. Sattudes koos B-ga ühte kambrisse sai teada, millega lõppes see 22.12.2003 õhtu. (t/l 5-8) 07.01.2005 koostatud tunnistaja T. G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 22.12.2003 tööl baaris „Lambi all“. Õhtul tuli baari noor naine, kes oli alkoholijoobes. Käitus väljakutsuvalt. Ostisd õlut, istus esimese laua taha ja jäi õlut lõpuni joomata magama. Samal ajal mängisid baaris kaks meest biljardit, üks vanem, teine noorem. №orem mees rahustas naist kuna naine nuttis millegi pärast. Vanem mees veenis nooremat naist sinnapaika jätma. Kas nad läksid ära koos või mitte, seda ei oska öelda, kuid tundub, et naine läks üksinda. Erinevalt naisest käitusid mehed korralikult. Joogi eest maksis kogu aeg vanem mees. Ta käib baaris sageli. (t/l 9-12) 04.07.2005 koostatud Tallinna Linnakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt seletas tunnistaja H.V, et on T-t varem näinud. Ei ole temalt midagi ostnud. Enne jõulusid ei ole Kopli tänaval baaris olnud. Eeluurimisel on üle kuulatud, siis andis teised ütlused, täpselt ei mäleta. Protokollile on alla kirjutanud, allkiri on tema oma protokollis, mis on toimiku lehel 85-86 esimeses köites. Andis need ütlused teise isiku palvel, tema nimi on A. ja oli seotud T asjaga. Eeluurimisvanglas oli koos A. B-ga ja see käskis seda rääkida. Ta rääkis mis on juhtunud ja palus aidata. Ei tea kuidas see teda aitas. Loobub oma eeluurimisel antud ütlustest täielikult. Toimiku lehel 54 kirjutatud tekst ei ole tema kirjutatud, ainult allkiri on tema kirjutatud. Toimiku lehel 89 olev tekst on tema kirjutatud. Tundis ära rahakoti, mida nägi T-l, peast võttis selle, et see on T. oma. Endal on samasugune rahakott. Eeluurimisel valetas uurijale. (t/l 13-14) 06.07.2006 koostatud kahtlustatava H.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav, et andis kohtueelsel menetlusel valeütlusi. Rääkis kõik kambrikaaslase A. palvel. Kirjeldas väga üksikasjalikult seda, mis sel õhtul juhtus. Kirjeldas V.T rahakotti, milles hoidis müügiks valmis padud narkootikume. Ei ole uurijale kirjutanud kirja ega ole palunud uurijal sõita Arestimajja. Andis ütlusi vastavalt A. jutule, kuid kohtuistungil loobus nendest ütlustest kuna südametunnistus ei lasknud anda valeütlusi. (t/l 15-17) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud H.V süüd tunnistavaid ütlusi, Tallinna Linnakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr 1-04-50 leiduva tunnistaja H.V ülekuulamisprotokolliga ning tunnistaja T. G ülekuulamisprotokolliga, samuti kohtuistungi protokolliga, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 320

lg 1 järgi, so tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Kriminaalasja leiduva süüdistusakti kohaselt on süüdistatav tunnistajana ülekuulamisel andnud teadvalt valeütlusi teise isiku kuritegeliku käitumise kohta. Sellele järgnevalt on ta kohtuistungil nendest ütlustest loobunud ja väitnud, et ta andis valeütlusi kohtueelsel menetlusel, kirjeldades asjaolusid, mida talle rääkis kõrvaline isik ja tema esitas neid asjaolusid kui neid, mida ta oli ise tajunud. Ka kohtuistungil kinnitas ta valeütluste andmist kohtueelsel menetlusel. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 320lg 1 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegi kohus pärast süüdistatava poolt tunnistajana antud valeütlustest loobumist õigeksmõistva otsuse V.T süüdistuses

§ 183järgi, kuivõrd H.V ütlused olid ainukeseks süüstavaks tõendiks.

Seega tekkis olukord, kus H.V pani temale inkrimineeritava kuriteo toime 05.01.2004 ning kuriteo toimepanemine tuli ilmsiks alles04.07.2007, mil H.V loobus oma varem teadvalt antud valeütlustest. Seega oli kuritegu toime pandud enne eelmist kohtuotsust, mis tingib karistuse liitmise

§ 65lg 1 sätete kohaselt.

Kuivõrd süüdistatav kannab käesoleval ajal kohtu poolt mõistetud suhteliselt pikaajalist ja isiku vabadust piiravat karistust, siis leiab kohus, et tal puudub reaalne sissetulek, mis võimaldaks tema suhtes kohaldada alternatiivset karistust, so rahalist karistust, mistõttu tuleb kohaldada vangistust. Vangistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et teadvalt valede ütluste põhjal võinuks V.T süüdi tunnistada teo toimepanemises, millise teo toimepanemist lõppkokkuvõttes ei tõestatud. Juhul aga, kui H.V ei oleks saanud kohtuistungil ütlustest loobuda ja teda ei oleks mingil põhjusel saanud üle kuulata, võinuks kohus tema ütlused võtta aluseks ja V.T olnuks süüdi tunnistatud ja temale oleks mõistetud karistus. Seega V.T-lt oleks asjatult võetud vabadus ja ta oleks olnud alusetult süüdi tunnistatud kuriteo toimepanemises. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et karistust ei saa mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd aga tegu on toime pandud ligi kolm aastat tagasi ja enne eelmist ja ka enne üle-eelmist kohtuotsust, leiab kohus, et teo eest mõistetav karistus on kaotanud oma aktuaalsuse ja preventiivse iseloomu, mistõttu mõistetava karistuse võib lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud pikemaajalise liitkaristusega. Märt Toming kohtunik