1-05-195\5

2-1/800 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2005.a., Tallinnas Kriminaalasja number 2-1/800 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Katri Kuivkaev Tõlk Kriminaalasi F.S-i süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3.oktoobri 2005.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav F.S Prokurör Evi Gulbis Süüdistatav F.S ik. xxx, OÜ Renofiks tööline, eluk. Harjumaa, Loo as. Saha tee 4-3, varem kohtulikult karistamata, Kaitsja Meelis Hiiob RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. oktoobri 2005.a. otsus F.S-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. detsembril 2005.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. oktoobri 2005.a. otsusega tunnistati F.S süüdi KarS § 199 lg.2 p.8 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 74 ja 75 alusel ei pööratud vangistust tingimisi täitmisele 6 kuulise katseaja jooksul ning F.S allutati kriminaalhooldaja järelevalvele. Kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks mõisteti välja F.S-ilt 85 857 kr. kannatanu H. Lepiku kasuks. F.S tunnistati süüdi selles, et tema,
5. jaanuaril 2005.a., Harjumaal, Loo alevikus, Spordi tn.4-31, tungis sisse kannatanu Helin Lepiku korterisse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi, võttis ära 18.500 kr.-se väärtusega arvuti „Dell Inspirion 7500“. Lisaks arvuti väärtusele mõisteti süüdistatavalt välja kannatanu H. Lepiku kasuks ukse purustamisega tekitatud kahju 2457 kr., lõhutud DVD lugeja väärtus 1500 kr, varastatud arvutis füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise programmi ja andmebaasi taastamiseks nelja kuu kestel kannatanu H. Lepiku poolt kulutatud 975 töötunni tasuna 81 900 kr. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav F.S oma süüd kuriteo toimepanemises, sellele maakohtus antud õiguslikku hinnangut, mõistetud karistust ega menetluskulude väljamõistmist. Samuti ei vaidlustata kannatanu H. Lepiku kasuks purustatud toaukse ja DVD lugeja väärtuse hüvitamiseks 3957 kr. suuruse summa väljamõistmist. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega kannatanu H. Lepiku kasuks 81 900 kr. väljamõistmisega varastatud arvutis hävinud raamatupidamise andmebaaside taastamiseks tehtud töö tasuna. Kannatanu poolt raamatupidamise taastamiseks tehtud töö maksumuse kohta vannutatud audiitori poolt antud arvamus on motiveerimata. Tõendatud pole kannatanu H. Lepiku poolt raamatupidamise teenuse osutamine või arvutis sellekohaste programmi ja andmete olemasolu. Arvutis salvestatud teave on igas arvutisalongis mõnetuhande krooni eest taastatav. Kahjuna võiks hinnata kannatanu H. Lepiku tööettevõtulepingute järgi ettenähtud raamatupidamisteenuse osutamata jäämisest saadud kahju. Apellandi väitel pole kannatanu 81 900 kr. suuruse kahju kohta mingeid tõendeid esitanud ega maakohus kohtuistungil sellises ulatuse kahjunõude põhjendatust kontrollinud. Seetõttu taotletakse esimese astme kohtu otsuse tühistamist 85 857 kr. väljamõistmise osas. Uue kohtuotsusega mõista kannatanu H. Lepiku kasuks välja 3957 kr. ja muus osas jätta kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Veel leiab apellant, et kuna tema pole apellatsiooniõigusest loobunud, polnud esimese astme kohtul alust koostada kohtuotsust lühivormis, KrMS § 238 mõttes. Apellant taotleb ringkonnakohtult asja kirjalikku menetlemist ning kohtuistungi määramisel soovib endale ise kaitsja valida. Ringkonnakohtu seisukoht. . Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega jätab tähelepanuta taotluse, apellatsiooni läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, kuna see pole kooskõlas kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse korraga. Ringkonnakohtu seisukohalt on ainetu apellatsiooni väide, nagu ei vastaks F.S-i süüdistusasja lühimenetluse korras arutamisel esimese astme kohtus tehtud süüdimõistev kohtuotsus KrMS § -s 238; 311; 312 ja 313 seatud nõuetele. Kriminaaltoimikus ( tl. 98 ) asuvad
7. oktoobril 2005.a. KrMS § 315 lg.4 kohaselt kuulutatud Harju Maakohtu otsuse resolutiivosa ning ( tl. 103- 104 ) sama kohtuotsus koos KrMS § 312 järgi ettenähtud põhiosaga. Maakohtu istungi protokolli kohaselt oli kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel menetlusosaliste selgitatud edasikaebamise kord ja tähtaeg. Asjaolu, et süüdistatavale F.S-ile oli kohtuotsuse vaidlustamise kord ja põhiosa sisaldava kohtulahendi kättesaamise aega ja koht arusaadavad, tõendab tema poolt
8. oktoobril 2007.a. Harju Maakohtule esitatud kirjalik teade (tl.102) apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. KrMS
9. peatüki
10. jaos kehtestatud lühimenetluse kord ei näe ette kohtuotsusele muid vorminõudeid kui üldmenetluse korras tehtavale süüdimõistvale või õigeksmõistvale kohtuotsusele. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu poleks tõendatud kannatanu H. Lepiku kahju suurus, mis põhjustati temale süüdistatava F.S-i poolt varastatud arvutis olnud raamatupidamise programmi ja seitsme äriühingu raamatupidamise andmebaasi hävitamise või rikkumisega. Kriminaaltoimikus (tl. 38 ) oleva Harju Maksuameti tõendi nr.3396 järgi on Harjumaal, Jõelähtme vallas, Spordi tee 4-31 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, kannatanu Helin Lepiku, üheks tegevusalaks raamatupidamisteenuse osutamine. Kriminaaltoimikus (tl.42-43 ) on kannatanu H. Lepiku poolt on esitatud AS Parasmäe, OÜ Sonefic, OÜ AN & PO, KÜ Spordi tee 4, Rahvaspordiklubi Loo, Tiina Talumees Moestuudio OÜ, OÜ Parlep Piimatooted 2003.a. ja 2004.a. raamatupidamise andmebaaside taastamistööde hinna detailne kalkulatsioon. Sellest nähtub, et füüsilisest isikust ettevõtja, kannatanu H. Lepiku, töötasu ühes kuus ulatus 14300 kr-ni ja ühe tunni töötasu oli 84 kr. Ringkonnakohtu seisukohalt on kannatanu H. Lepiku poolt raamatupidamise taastamisel taotletud tasu , summas 81 900 kr., mõistliku suurusega. Seda kinnitab vannutatu audiitori Aksella Laisaare arvamus, mille usaldusvääruses ringkonnakohtul pole alust kahelda. Ringkonnakohtu seisukohalt ei sea kaitsja M. Hiiobi poolt ringkonnakohtule esitatud audiitor Aivar Kangusti arvamus selles, et audiitori käsutuses olevate andmete põhjal pole tal võimalik otsustada kannatanu H. Leppiku kalkulatsioonis esitatud taastamistööde hinna põhjendatuse üle, kahtluse alla kannatanu poolt tehtud tööde maksumust. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et kannatanu poolt tehtud tööaja kulutuse, 7 äriühingu raamatupidamise taastamiseks, põhjustas süüdistatava F.S-i süüline tegu- kannatanule kuulunud arvuti vargus ja selle andmebaasi hävitamine. Paljasõnaline on süüdistatava väide raamatupidamise taastamise võimalusest igas arvutisalongis, vaid mõne tuhande krooni eest. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise põhimõte on esialgse olukorra taastamine ning sellepuudumisel kahju rahaline kompenseerimine. Seega lasus süüdistatava F.S endal koormis kannatanu H. Lepiku jaoks esialgse olukorra taastamiseks süüdistatava poolt hävitatud arvutiprogrammi ja raamatupidamise andmebaaside osas. Kriminaalmenetluse kaigus süüdistatav F.S pole seda vahetult ise ega väidetud suvalise arvutisalongi odavahinnalist teenust kasutades teinud. Seega on kohane panna temale kannatanu H. Lepiku poolt arvuti andmebaaside taastamiseks tehtud töö rahalise hüvitamise kohustus. Ringkonnakohus ei välista olukorda, kus kuriteoga tekitatud kahjuna võidakse käsitleda ka kuriteo tagajärjel kannatanu poolt tööettevõtulepingute järgsete kohustuste täitmise võimatusest kerkinud kahjusid. Käesolevas kriminaalasjas kannatanu H. Lepik pole esitanud tõendeid seesuguse kahju kohta ega hüvitamist taotlenud. Neil asjaoludel ringkonnakohus nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning KrMS § 342 lg.3 p.1 alusel ei pea vajalikuks nende kordamist. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse F.S-i süüd, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistus on mõistetud seaduses sätestatud sanktsiooni piires ning põhjendatud on selle tingimisi täitmisele mittepööramist ja süüdlase kriminaalhooldusele allutamist Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 on ringkonnakohus veendunud, et Harju Maakohtu 3.oktoobri 2005.a. otsus F.S-i suhtes tuleb jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜA J. PAAP