Obsah (11)

§ 424§ 199l§329§ 63§274§56§ 74§ 247§64§65§50l

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-1515 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16.05.2006 Viru Maakohus koosseisus. kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsja Anti Aasmaa prokurör Marge Vo

§ 424

järgi 4 k vangistust tingimisi 1a 6k katseajaga, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3k. 2) 29.11.2005 Lääne-Viru MK poolt

§ 199l

g2p7,8 järgi 4k vangistust tingimisi 18 k katseajaga, 3) 12.12.2005 Ida Viru MK poolt

§329järgi, rahaline karistus 8000 krooni väärteokorras karistatud.

23.04.2002 Lääne-Viru PP poolt HÕS § 96 lg 1 alusel 2100 krooni rahatrahvi; 14.03.2003 Järva PP poolt Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel 1200 krooni rahatrahvi; 25.03.2003 Lääne-Viru PP poolt Liiklusseaduse § 7435 lg 2 alusel 600 krooni rahatrahvi; 15.05.2003 Lääne-Viru PP poolt Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel 900 krooni rahatrahvi; 22.06.2003 Pärnu PP poolt Liiklusseaduse § 7422 lg 1 alusel 600 krooni rahatrahvi; 12.04.2004 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 747 alusel 600 krooni rahatrahvi; 20.04.2004 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 747 alusel 600 krooni rahatrahvi; 31.12.2004 Ida PP poolt Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel 1200 krooni rahatrahvi, Liiklusseaduse § 747 alusel rahatrahv,

§ 63

lg 3 alusel 1200 krooni rahatrahvi; 02.02.2005 Ida PP poolt Liiklusseaduse § 747 alusel 1200 krooni rahatrahvi, Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 alusel rahatrahv,

§ 63

lg 3 alusel 1200 krooni rahatrahvi; 05.02.2005 Ida PP poolt Liiklusseaduse § 747 alusel 1800 krooni rahatrahvi, Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 alusel rahatrahv,

§ 63

lg 3 alusel 1800 krooni rahatrahvi; 18.03.2005 Ida PP poolt Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel rahatrahv, Liiklusseaduse § 747 alusel 600 krooni rahatrahvi,

§ 63

lg 3 alusel 600 krooni rahatrahvi; 07.04.2005 Ida PP poolt Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 alusel 900 krooni rahatrahvi, Liiklusseaduse § 747 alusel 900 krooni rahatrahvi,

§ 63

lg 3 alusel 1800 krooni rahatrahvi; 08.04.2005 Ida PP poolt Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 3 alusel 900 krooni rahatrahvi; Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Süüdistuses

§ 424

ja 274 lg1 järgi E.K süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et 2 -tema, olles 28.02.2005 karistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi 4-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, olles alkoholijoobes 16.03.2005 kell 12. 43 juhtis mootorsõidukit VW Golf reg nr 481TCP Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada tänaval. Seega E.K , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime

§424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-tema, 27.10.2005 kella 17.45 paiku Rakvere linnas Pikk 5 maja juures lõi ametikohustusi täitvale konstaablile A A ühe korra parema küünarnukiga vasakule näo piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist . Seega E.K, kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes, seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime

§274lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Esitatud süüdistuses

§ 424ja 274 lg1 järgi E.K ennast süüdi ei tunnista.

Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 16.03.2005 pärast seda kui ta oli pitsabaaris oma perega lõunat söönud ja pitsabaaris autoga lahkunud, peeti ta kinni politseitöötajate poolt. Tal paluti puhuda alkomeetrisse kahel korral, alkomeeter joovet ei näidanud. Vaatamata sellele viisid politseitöötajad ta Rakvere Haiglasse, kus temal tuvastati alkoholijoove. Ta väidab, et 16.03.2005 ta alkoholi ei tarvitanud, eelmisel õhtul kell 19.00-24.00 oli ta käinud restoranis Katariina Kelder, kus oli joonud ühe pokaali veini, paarsada grammi Aramise brändit ja valget viina. Ta väidab, et politseitöötajatel polnud õigust teda haiglasse viia ja seetõttu ta ennast süüdi ei tunnistagi. Väärteoprotokollist AB 730161 nähtub, et E.K on protokolli omakäeliselt kirjutanud, et juhtis autot kerge alkoholijoobega. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 7 nähtub, et E.K on läbivaatusel olnud 16.03.2005 kell

2. Et E.K tuvastati alkoholilõhn suust ja alkoholi sisaldus veres 0,87 promilli. E.K sõnade järgi on akti kirjutatud , et eelmisel päeval kell 19.00-24.00 tarvitas ta brändit Aramis, veini ja valget viina, Arsti otsuse kohaselt esines E.K kerge alkoholijoove. E.K on andnud allkirja, et on tutvunud arsti otsusega ja on sellega nõus. 16.03.2005 ülekuulamisel on E.K samuti tunnistanud alkoholi tarvitamist eelmisel päeval ja seda, et juhtis autot alkoholilõhnadega, kui ta 16.03.2005 politsei poolt kinni peeti. Tunnistaja V V , E.K elukaaslase ütlustest nähtub, et E.K 16.03.2005 pitsabaaris alkoholi ei tarvitanud, et käis E.K-ga eelmisel õhtul restoranis Katariina Kelder, kus E.K jõi 100 grammi šampust. Ta oli koos E.K-ga kui politseitöötajad nende auto kinni pidasid, tema arvates oli E.K kaine. Tunnistaja A S , politseitöötaja ütlustest nähtub, et 16.03.2005 pidasid kinni sõiduauto Volkswageni, mille juhiks osutus E.K. Auto pidas ta kinni seetõttu, et selle numbri järgi teadis, et autojuht oli varem karistatud kindlustuse puudumise või ülevaatuse tegemata jätmise eest. Ta väidab, et E.K oli alkoholilõhn, mistõttu ta toimetati haiglasse joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks. Ta ei mäleta E.K kinnipidamise üksikasju. E.K poolt 27.10.2005 juhtunu kohta antud ütlustest nähtub, et ta tuli naisega Tallinnast ja parkis auto Rakveres Pikale tänavale, et minna maja nr 5 hoovi, kus elab tema ämm. Kui ta jalutas tänaval sõitis sinna politseiauto ning politseinik küsis, mis ta seal teeb. Ta vastas politseinikule „kusesin“ mille peale politseinik käskis autosse minna, tema polnud nõus politseiautosse minema, kuna ta ei saanud aru, miks ta peab seda tegema. Tal tekkis politseinikega sõnavahetus. Politseinikud kasutasid jõudu, väänasid käsi, panid tal käed raudu ja paigutasid ta autosse. Ta tunnistab, et rahmeldas, rüseles politseinikega, vehkis kätega, rabeles vastu, kuna ei tahtnud autosse minna, vahepeal hoidis politseiauto katuseraamist kinni kui politseinikud surusid teda autosse. Ta eitab politseitöötaja löömist, arvab, et polnud ka juhuslikku lööki. Väidab, et ei tahtnud kedagi lüüa, et ei oska öelda, mis täpselt juhtus. Samuti väidab ta, et tegelikult ta tänaval ei urineerinud, ütles seda politseile kogemata, automaatselt. 3 Kannatanu A A , politseitöötaja kohtus antud ütlustest nähtub, et 27.10.2005 oli koos A S a Rakvere linnas patrullimas. Nad märkasid Pikal tänaval maja nr 5 juures urineerivat meest. Ta väljus autost ja küsis mehelt, mida ta seal teeb, mees vastas „kusen“. Ta andis mehele korralduse autosse tulla, et viimase isik tuvastada, mees aga keeldus, liikus eemale, ütles, et ei taha nendega mingit tegemist teha, vehkis ja rabeles, kui ta küünarnukist kinni hoides püüdis mees autosse juhatada. Kusagilt ilmusid sündmuskohale ka naised, kes karjusid ja lärmasid. Ka A. S aitas meest autosse toimetada. Auto juures hoidis mees käed laiali kinni politseiauto katuseraamist. Ta püüdis mehe kätt raami küljest vabastada, mees lasi käe raami küljest lahti ja lõi teda küünarnukiga pähe vastu vasakut oimukohta. Ta arvab, et tegemist polnud juhusliku löögiga, et löök polnud lihtsalt vehkimine, et oli löögi tugevus, et löödi keeramise pealt. Hiljem tuvastati traumapunktis peapõrutus. Nõuab visiiditasu 50 krooni hüvitamist. Aivar Saare ütlustest nähtub, et koos A. A nägid Pikk 5 maja nurgal urineerivat meest. Kui nad auto peatasid, hakkas mees kiiresti eemalduma. A. A väljus autost ja kutsus meest enda juurde, mees läks maja hoovi ja keeldus suhtlemast, mees ärritus, keeldus vastamast küsimustele, hakkas kätega vehkima. Nad hoiatasid meest, et on sunnitud kasutama jõudu, kui ta ei allu korraldustele. Küünarnukkidest kinni võttes viisid nad mehe politseiauto juurde, mees punnis vastu, oli vägivaldne. Tema oli mehest paremal pool, A. A oli vasakul, ta ei näinud, et mees oleks A. A löönud, mees rabeles kõvasti, vehkis kahe käega. Jõudu kasutades panid nad mehe käed raudu ja mehe autosse. Ta ei oska öelda, kas mees rabeles eesmärgiga rünnata või eesmärgiga nende haardest vabaneda. Teda lõi üks naisterahvas selja tagant. Tunnistaja V V kohtus antud ütlustest nähtub, et tuli koos E.K-ga Tallinnast ja peatasid auto Rohuaia ja Pika tänava nurgale maja ette, et minna tema ema juurde. Ta oli veel autos kui E.K lahkus autost, hakkas ees minema ja läks maja nurga taha. Samal ristmikul peatas ka politseiauto, politseinikud väljusid autost. Järsku nägi, et E.K olid käed selja taga, siis nägi et E.K oli vasak käsi auto katusel, parem selja taga, politseinikud olid E.K selja taga, üks politseinikest hoidis E.K käest kinni. Toimus rüselus ja kähmlus, politseinikud tahtsid E.K käsi raudu panna. E.K oli närviline, ta ei näinud, kuidas E.K autosse pandi, samuti ei näinud ta, et E.K oleks politseinikku löönud. Tunnistaja V M kohtus antud ütlustest nähtub, et töötab Virumaa Teataja toimetuses hoones, mis asub Pikk 5 maja vastas. Ta kuulis väljas lärmi ja aknast välja vaadates nägi, et politseiauto juures oli rüselemine, kisa ja sõimamine. Oli näha, et üks mees ei tahtnud politseiautosse minna, mehel olid käed selja peal, mees liigutas keha õlgadest, ta ei näinud sündmusi algusest peale, otseselt kellegi löömist ta ei näinud, hiljem tuli sinna veel politseiautosid. AS Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nr 9241191 nähtub, et A A saabus vastuvõtule 27.10.2005 kell 19.46, fikseeriti valulik punetav veidi turseline 2x2 cm piirkond vasakul oimu kohal, diagnoos peapõrutus. AS Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nr 9241194 nähtub, et E.K saabus vastuvõtule 27.10.2005 kell
3. 41, fikseeriti verevalum õlavarre sisepinnal ja muljumisjäljed randme piirkonnas. Kohus leiab, et

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu E.K tegevuses on usaldusväärselt tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, Tunnistaja A.S ja süüdistatava E.K ütlustega. Ka subjektiivse süüteokoosseisu esinemine E.K tegevuses on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Kohus leiab, et E.K pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta oli teadlik enda karistamisest samasuguse kuriteo eest, samuti oli ta teadlik sellest, et tarvitas eelmisel õhtul suures koguses alkoholi, vaatamata sellele otsustas ta autot juhtida. Kinnipidamisel on ta ise tunnistanud, et juhtis mootorsõidukit olles kerges alkoholijoobes. Tema väited selle kohta, et politseinikel puudus õiguslik alus tema viimiseks raviasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks on alusetud ja ennastõigustavad. E.K väidab, et kinnipidamisel puhus ta kaks korda 4 alkomeetrisse mis joovet ei näidanud, A.S väidab, et ei mäleta E.K kinnipidamise üksikasju, kuid kuna E.K oli juures alkoholilõhn siis toimetasid ta raviasutusse, alkoholilõhn E.K suust on fikseeritud ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Seega esines politseitöötajal põhjendatud kahtlus, et E.K on joobeseisundis ning E.K toimetamine raviasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks oli põhjendatud ja seaduslik. E.K tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu E.K tegevuses on tõendamist leidnud kannatanu A.A ütlustega, samuti A.A patsiendikaardil olevate andmetega. Ülejäänud sündmuskohal viibinud isikud ei näinud löömist, kuid kinnitavad, et E.K osutas politseitöötajatele füüsilist vastupanu. AS ütlustest nähtub, et E.K oli vägivaldne, rabeles kõvasti, vehkis kahe käega. V.M ütlustest nähtub, et ta nägi rüselemist. Ka E.K ise tunnistab, et ta rabeles vastu, kui politseitöötajad tahtsid teda autosse panna, rahmeldas ja rüseles politseinikega, vehkis kätega. Kohus leiab, et politseitöötajana on A.A võimuesindaja ning et 27.10.2005.a. patrullis olles täitis ta oma ametikohustustest tulenevaid ülesandeid avaliku korra kaitsel. Kohtu arvates oli A.A korraldused E.K-le seaduslikud. Selgitades võimaliku väärteo toimepanemist E.K poolt oli täiesti põhjendatud politseitöötajate korraldus tema politseiautosse minekuks isiku kindlakstegemise eesmärgil. Vaatamata sellele, et kannatanu arvates oli tegemist kavatsetud löögiga leiab kohus, et E.K poolt kannatanu löömine toimus kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et E.K oleks A.A löönud kavatsetult või ta oleks löömise endale eesmärgiks seadnud. Küll aga on ülalnimetatud tõenditega kinnitust leidnud, et ta osutas aktiivset füüsilist vastupanu politseitöötajate seaduslikule tegevusele. Kohus leiab, et astudes rüselusse politseitöötajatega pidas ta võimalikuks, et tema vahetus läheduses olevad, teda kinni hoida ja autosse paigutada püüdvad politseitöötajad võivad saada pihta rüseluse ja ka sihitu kätega vehkimise käigus ning et selline pihtasaamine võib põhjustada valu. E.K suhtus sellesse võimalusse ükskõikselt ja tegelikult nõustus ka sellise tagajärjega ja seega möönis, et võib saada pihta politseitöötajale ja sellega talle valu tekitada. Eelnevat arvestades leiab kohus, et E.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 järgi, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. A.A tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§56sätteid.

E.K karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Ta on kohtu poolt kolmel korral karistatud, arutatavad kuriteod pani ta toime 28.02.2005.a. kohtuotsusega määratud katseajal. Arvestades asjaolu, et E.K on lühikese ajavahemiku vältel korduvalt kohtu poolt karistatud ning seda, et nii arutatavad kuriteod kui ka kuriteo mille eest teda 12.12.2005.a.kohtuotsusega karistati rahalise karistusega on toime pandud katseajal, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik E.K karistada vangistusega. 28.02.2005.a. kohtuotsusega on E.K

§ 74

lg 1 alusel karistusest tingimisi vabastatud tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 74

lg 1 sätestab, et nimetatud paragrahvi alusel karistusest vabastamise puhul vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. E.K aga pani katseajal toime kaks tahtlikku kuritegu Juhindudes eeltoodust ja ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-84-03 väljendatud seisukohtadest ei pea kohus võimalikuks E.K-le mõistetavat vangistust asendada üldkasuliku tööga. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 313-319; 175 lg1 p 4ja 9; 179 lg1 p2 kohus Otsustas: 5 E.K süüdi tunnistada

§ 247lg1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

E.K süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§64

lg1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§65

lg2 alusel suurendada nimetatud karistust 28.02.2005 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 4 (neli) kuud vangistust võrra, lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Tõkend -elukohast lahkumise keeld E.K suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda E.K kinnipidamiskohta saabumise aeg.

§50l

g1 alusel võtta E.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaks) aastaks. Mõista välja E.K-lt (xxxx ) sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada, 00 ) krooni riigituludesse (Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900). Mõista välja E.K-lt (xxxx ) riigituludesse kohtukuluna: õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa kohtus advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 3557.70 (kolm tuhat viissada viiskümmend seitse. 70) krooni ( saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900). Mõista välja E.K-lt (xxxx ) kannatanu A A (xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 50.00 (viiskümmend.00) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent T.Kullerkupp I.Golubev Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-1515 MÄÄRUS 17.05.2006 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp vaadanud läbi kriminaalasja materjalid E.K süüdistuses

§ 424

ja 274 lg1 järgi tegi kindlaks: kriminaalasjas 16.05.2006 tehtud otsuses on ebatäpsus, mis vajab kõrvaldamist. Otsuse resolutiivosas on ekslikult märgitud, et E.K tunnistatakse süüdi

§ 247lg1 järgi.

6 Tegelikult on E.K kohtu alla antud

§274

lg1 järgi, ka kohtuotsuse sissejuhatavas ja motiveerivas osas on kirjas

§274lg1 ning see paragrahv tuleb märkida ka kohtuotsuse resolutiivosasse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Kr

MS§ 306 lg5 kohus määras: muuta kohtuotsuse resolutiivosa esimene lause ja kirjutada see järgnevalt: E.K süüdi tunnistada

§274lg1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ T.Kullerkupp I.Golubev Kohtuotsus jõustus 08. novembril 2006.a. Riigikohtu kohtumäärusega №oremreferent I.Golubev