1-06-13806\1

(06237300701)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Zinaida Vorošilova Kriminaalasi I.M-i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Kristiina Savtšenkova Süüdistatav I.M - isikukood XXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXXX; ajutiselt tööotsija; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I.M KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 90 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 280 krooni on 25 200 krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939). KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ehk 16 800 (kuusteist tuhat kaheksasada) krooni. KarS § 73 alusel, ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui I.M 3 (kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2
2. Välja mõista I.M-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777): ekspertiisitasu 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni ja sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. I.M-i süüdistatakse selles, et tema lõi 01.07.2006.a. kella 23:30 ajal XXXXXXXX J S vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda, seejärel, kui J S maha kukkus, pigistas ta J S näost, mille tagajärjel kaotas J S teadvuse. Samuti lõi I.M ülalmärgitud ajal ja kohas, nimetatud krundil asuva suvila köögis J S eeluurimisel kindlaks tegemata esemega pea piirkonda, millega tekitas J S’ile pealae põrutushaava pikkusega ligi 15 cm. Sellega pani I.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav I.M tunnistas oma süüd kannatanu kehalises väärkohtlemises, vabandas kannatanu ees ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja D. Školjar ei pidanud süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine ei ole õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et I.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud: - kannatanu J. S’i ütlustega (tl. 3-4) selle kohta, et ööl vastu 02.07.2006.a lõi I.M teda rusikaga ilmselt näkku, pärast mida ta pikali kukkus ning seejärel tuli lööke juba ridamisi; millega löödi, ei tea, kuna kaotas teadvuse; teadvusele tulles läks oma tuppa, kuhu tuli ka Aleksander, kes tahtis teda metalltoruga lüüa, kuid löök libises peast mööda ja tekitas marrastuse ning selle tagajärjel tekkis haav; - kannatanu J. S’i täiendavate ütlustega (tl. 8 - 9), kus ta kinnitab, et mäletab juhtunut täpselt; tema sõna „ilmselt“ ei kasutanud; mäletab täpselt, et I.M-iga tekkis tal vaidlus ning I.M lõi teda kahel korral rusikaga vastu nägu; koos maha kukkudes jätkas I.M tema peksmist; kuna hiljem kaotas ta teadvuse, siis ei oska öelda, kui palju teda löödi; I.M lõi teda ka metalltoruga vastu pead, kuid löök libises kuidagi mööda pead nii, et lõikas peanahka umbes 10 cm ulatuses katki; haavale tehti hiljem umbes 10 õmblust; samuti sellele protokollile lisatud fototabeliga õmmeldud haava paiknemisest (tl.10); - 03.07.2006.a isiku läbivaatuse protokolliga (tl.5-7), millest nähtuvalt oli J. S’il mõlema silma ümbruses hematoom ja turse; - patsiendikaardiga kiirabist, kus on fikseeritud põrutushaav peas, aga ka see, et kannatanu J.S oli alkoholijoobes (tl. 13); - eksperdi arvamusega isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 245 (tl. 15 - 17), mille kohaselt on J. S’il diagnoositud pea põrutushaav ja peaaju vapustus; nahaalused verevalumid õlavarrel, parema reie, põlveõndla ja sääre piirkonnas ning ekspert pidas võimalikuks, et need on tekitatud löökidest kõva tömbi esemega pea ja alajäsemete piirkonda. 3 - tunnistaja Z S ütlustega eeluurimisel (tl.21 - 22) selle kohta, et 01.07.2006.a umbes kella 24.00 paiku jooksis Juri tema juurde, Juri oli üleni määrdunud ja karjus, et sõidame ruttu ära ning ütles, et I.M oli teda peksnud; sellel ajal, kui tema oli ühes toas ja Juri köögis, nägi ta läbi ukse ava, kuidas I.M tõstis löögiks käe ning seejärel lõi tema meest millegagi pähe, pärast mida vajus tema mees nurka istuli; millega I.M tema meest lõi, ta ei näinud; sai aru, et I.M oli selle õhtul palju joonud; - tunnistaja M Š ütlustega eeluurimisel (tl. 23 - 24), mille kohaselt tuli tema maja juurde 2006.a juunikuus (täpset aega ei mäleta) kella 1.30 ajal öösel J. S naine, kes palus neil naisega appi minna, kuna naaber oli tema mehele kallale läinud; eemal võsa vahel nägi I.M-i, kes oli väga tugevas joobes ning kes olevatki J. S löönud; kui tema kohale jõudis, nägi ta verise peaga J S; seda, et Juri oleks Aleksandrit löönud, ta ei usu, kui löömine toimus, oli lööjaks kindlasti I.M; - tunnistaja M Juuse ütlustega eeluurimisel (tl.26 - 27), et 02.07.2006.a kella 01.00 paiku sai ta väljakutse XXXXXX; kohale jõudes nägid kannatanut J. S, kelle pea oli kinni seotud; kannatanu naine väitis, et I.M oli tema meest löönud; köögis, kus löömine oli aset leidnud, oli põrand paksult verd täis; - tunnistaja S Š ütlustega eeluurimisel (tl.28-29) selle kohta, et 2006.a juulikuu alguses kas esimesel või teisel kuupäeval umbes kella 1.30 paiku öösel kuulis, kuidas naaber I Š karjus nende akna taga, sai aru, et Juriga on midagi juhtunud; välja minnes nägi, et Juri pea oli verine ja ta hoidis mingit kaltsu pea peal; kaltsu ära võttes oli näha, et tema peanahk lausa rippus; sai Ira ja Juri jutust aru, et naaber Aleksander oli Jurit millegagi löönud; arvab, et Juri ise oma pead katki kukkuda ei saanud, kuna kukkudes ei oleks sellist peahaava võimalik saada; tunneb Jurit üle kümne aasta ja teab, et Juri on väga rahulik inimene ning ei ole seda tüüpi inimene, kes oleks kedagi löönud; Aleksander on aga Juri täielik vastand, kes napsutades tüli noris. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et I.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning I.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus I.M-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil ja vabandamist kannatanu ees. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et I.M-i võib karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Varem on ta kriminaalkorras karistamata; endisest töökohast iseloomustatakse teda positiivselt. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Põhjendatuks peab kohus kaitsja taotlust, et I.M-i puhul, kes on varem karistamata ja toimepandut kahetseb, on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Praegusel momendil I.M otsib endale uut töökohta, ta maksab alimente kahele lapsele, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud ning otstarbekohane on jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks KarS § 73 lg 3 alusel kolm aastat. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise 4 astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
3. Kohtunik