← Eesti

1-06-15689\3

Obsah (6)§ 266§ 121§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15689 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuist

§ 266

lg 2 p 3 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kartin Lindpere Süüdistatav D.J Kaitsja tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.J

§ 266lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.J

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista D.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on D.J kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata D.J katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Rahuldada X tsiviilhagi ja välja mõista D.J-ilt X kasuks 350.- (kolmsada viiskümmend) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja D.J-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni;  riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 646 (tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni 10 senti;  postikulu 19 (üheksateist) krooni 80 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu Süüdistus: D.J süüdistatakse selles, et tema,  grupis koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, 23.08.2006.a ajavahemikul kell 22.00-23.00 tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult sisse X elukohta Tartus . Sellega D.J pani toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise. Samuti süüdistatakse D.J selles, et tema  olles tunginud 23.08.2006.a ajavahemikul kell 22.00-23.00 sisse X elukohta asukohaga Tartu, lõi X korduvalt kurikaga keha piirkonda. Seejärel läks D.J korteris viibinud Y juurde, kes oli palunud lõpetada peksmine, ja lõi Y ühe korra rusikaga otsmiku piirkonda. Pärast seda suundus D.J tagasi X juurde ja lõi talle rusikaga näo piirkonda ning seejärel võttis D.J peegli ja lõi sellega X vastu pead, mille tagajärjel peegel purunes. Peegli puruks löömise järel võttis D.J maast peeglikillu ning üritas sellega X lüüa, mis ebaõnnestus, kuna D.J takistas koos temaga korterisse sisenenud kohtueelse 2 menetluse käigus tuvastamata isik. Peksmisega tekitas D.J Y füüsilist valu ja X kehavigastusi. Sellega D.J pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese valu tekitanud löömise ja tervise kahjustamise. Tsiviilhagi on esitatud X poolt summas 350.00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsjale advokaat Aivar Hint’ile makstud tasu summas 849.60 krooni. Karistuse liik ja määr:

§-s 266 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.J-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.J-ile karistuseks 1 (ühe) aasta vangistust.

§ 64

alusel mõista D.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D.J-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et D.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. D.J tuleb süüdi tunnistada

§266lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1646,10 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 19,80 krooni. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.