1-04-90\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2005.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 2-1/851/05 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Katri Kuivkaev Tõlk Kriminaalasi G.N-i süüdistus KarS § 289 ja 199 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu
2. septembri
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava G.N-i kaitsja adv. Alar Neiland Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav G.N varem kohtu poolt karistamata Kaitsja Adv. Alar Neiland RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Linnakohtu
4. septembri 2005.a. otsus G.N-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 1 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.N tunnistati süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata, katseajaks määrati 3 aastat. KarS § 289 järgi mõisteti G.N õigeks. KarS § 49 alusel võeti temalt ära politseiametnikuna töötamise õigus 2 aastaks. G.N tunnistati süüdi selles, et ta 2003.a. juuni keskel, laupäeval, sisenes M. M võetud võtme abil teenistuslikku garaažiboksi Tallinnas Rahumäe tee * ja varastas sealt kriminaalasja raames säilitatavad ja A. Rõbinskile kuuluvad 4 rehvi maksumusega 2000 krooni ja paigaldas need rehvid oma sõiduautole Peugeot-406 nr 023 MCF. APELLATSIOONI SISU Apellatsiooni esitas G.N-i kaitsja, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist, põhjendades oma taotlust alljärgnevalt. Kohtuotsusest nähtub, et nelja motiivi baasil jõudis kohus järeldusele, et G.N pani toime varguse kaudse tahtlusega. Apellant saab otsusest aru, et kohus on lugenud tõeseks rehvide müümise tõenäosuse. Apellant, nõustudes eelnevaga, leiab, et G.N puudus põhjus ja ka vajadus rehvide päritolu uurimiseks või muu lisainformatsiooni küsimiseks ning seda alljärgnevatel põhjustel. Õiguslikust aspektist saab hõivata (vargusena) võõrast vara. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Karistusõiguslik omandi mõiste lahendatakse tsiviilõiguse baasil. AÕS § 90 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kui ei ole muud tõendatud. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja. G.N oli saanud informatsiooni rehvide ostmise võimaluse kohta oma kolleegilt D. Zaitsevilt, kellaga töötas ühes ruumis. Rehvide müüjaks oli samuti süüdistatava kolleg M. Mätlik. G.N-ile olid mõlemad hästi teada. Seega, miks pidi G.N eeldama, et politseiametnikud, kellele oli pandud järelevalve- ja võimuesindaja ülesanded, peaksid osutuma õigusrikkujateks. Tegemist oli juba kulunud rehvidega, millede väärtus polnud suur. Kohtuotsusest ei nähtu, millist lisainformatsiooni tulnuks süüdistataval müüja käest nõuda. Kohtuotsuses esitatud motiivid ei välista kaitsja arvates M. Mätliku suhtes võimalust müüa kõnesolevad 4 rehvi eraisikuna. Selline tegevus ei oleks seadusega vastuolus. Kohus märkis, et G.N pidi saama M. Mätliku käest kas vastava kviitungi või tšeki tehingu kinnitamiseks. See seisukoht on aga ekslik, kuivõrd VÕS § 95 kohaselt peab müüja andma kviitungi ostjale üksnes võlgniku nõudmisel. Rehvide kõnesoleva müügitehingu kohta ei ole õige asetada süüdistatavat olukorda, kus kahtlused tehingu toimumise või mitetoimumise osas tõlgendatakse süüdistatava kahjuks tulenevalt lepingu vormist. Kaitsja rõhutab, et tavakohaselt sõlmitaksegi kodanikevahelised lepingud, milles osapooled teada, suulises vormis. 2 Kohtuotsuse kohaselt pidi G.N võtma tema enda sõnade kohaselt rehvid salaja puhkepäeval ja jätma samale kohale vanad rehvid. See järeldus ei vasta aga kindlakstehtule. On teada, et politseiprefektuuri territooriumile pääseb ainult läbi vastava kontrollpunkti. On teada, et politseitööd tuli sageli teha ka puhkepäevadel. On teada, et ka videokaamerad fikseerivad territooriumile sissesõitjad. Pealegi ei ole G.N väitnud, nagu ta oleks rehvid pidanud salaja võtma. M. Mätliku soov saada müüdud rehvide vastu teised enamkulunud rehvid, ei peaks iseenesest kahtlust tekitama. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses esitatud motiividele tuginedes ei saa teha järeldust G.N kaudse varguse tahtluse esinemise kohta rehvide soetamisel. Apellant viitab veel asjaoludele, mis on olulised süüdistatava ütluste hindamisel: Linnakohus ei ole tahtluse kindlakstegemisel arvestanud tunnistaja S. Nesterovi ütlustega selles, et G.N oli tasunud rehvide eest 600 krooni. M. Helinurme ütluste kohaselt, juhul, kui M. Mätlik andis rehvid, siis ta politseis edasi töötada ei saaks. Samas ei oldud M. Mätlikult toimunu kohta seletust võetud ega alustatud distsiplinaarjuurdlust. M. Mätliku seotus rehvide võõrandamisega seab tema ütlused kahtluse alla. G.N-i käitumine enne tehingu tegemist ja pärast seda kinnitab tema ütluste usaldusväärsust. Süüdistatav oli rääkinud kolleegidele aegsasti autorehvide soetamise vajadusest, milline tegevus ei oleks tavakohane salajase varguse kavandamise korral. Kui süüdistatav sai teada, et kaduma on läinud 4 rehvi, siis ta kinnitas, et need on paigaldatud tema auto alla, vaatamata sellele, et rehvid ei olnud identifitseeritavad. MENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu, linnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Süüdistatav G.N ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva otsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et linnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Esmalt märgib kohtukolleegium, et apellatsiooni aluseks on olnud kohtuotsuse osa, milles kohus analüüsib süüdistatava enda ütlusi ja jõuab järeldusele, et ka neist lähtuvalt tuleb hinnata süüdistatava tegevust kui võõra vallasasja äravõtmist omastamise eesmärgil /lk 4/. Apellant jätab tähelepanuta, et G.N-i süüditunnistamine KarS § 199 lg 1 järgi tugineb siiski väga mitmetele tõenditele ja linnakohus on neid oma otsuses ka kajastanud, kohtu järeldused tulenevad tõendite kogumis hindamisest. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada järgmist. 3 Linnakohus on vaidlustatud süüdistusasjas kohtuistungil üle kuulanud 8 tunnistajat. M. Helinurm kinnitas, et temale teatas T. Künnapuu garaažist nelja rehvi kadumisest, milliseid aga nägi G.N-i autol. Korraldati koosolek, kus G.N kinnitas, et võttis oma auto all olevad rehvid garaažist ja viib need nüüd tagasi. Juttu, nagu oleks talle need rehvid antud, hakkas G.N hiljem rääkima. Seda, et M. Mätlik oleks rehvid andnud ja nende eest ka raha võtnud, ei tuvastanud ka distsiplinaarjuurdlus /tl 247-248/. T. Künnapuu ütluste kohaselt läksid 2003.a. suvel asitõendite garaažist kaduma neli rehvi, millised oli tema koos H. Hadega sinna pannud. H. Hade ei teadnud rehvide kadumisest ning koos vaatasid nad oma maja töötajate autosid ja nägid rehve G.N-i auto all. Asja arutati koosolekul, G.N lubas rehvid tagastada. Tegemist oli Mercedese 4 valuveljega suhteliselt uute rehvidega /tl 248-249/. M. Mätlik kinnitas, et G.N küsis tema käest garaažiboksi võtit ning selles polnud iseenesest midagi imelikku. Milleks G.N võtit tegelikult vajas, kuulis ta koosolekul. G.N rääkis talle rohkem kui üks kord, et nad läheksid koos komissari juurde ja räägiksid, et tegid koos seda kummide vahetust. Miks G.N just teda selleks välja valis, ei tea. Vastab ka tõele, et ta näitas G.N-ile, kuidas garaažiust avada, kuid rehvidega ei olnud tal mingit puutumust, polnud neid näinud, kuid teab ainult T. Künnapuu jutust, et tegu oli heade ja uute rehvidega. Ta on kuulnud, et G.N otsis omale rehve ja D. Zaitsev oli soovitanud tema poole pöörduda, eeldades, et tal on rohkem tutvusi. Erakorraline koosolek rehvide kadumise asjus oli lõuna paiku, G.N ütles seal kohe, et paneb rehvid tagasi. Tööpäeva lõpus tuli G.N jutuga, et ta räägiks, et on rehvid G.N-ile müünud. Ta ei ole midagi garaažist müünud ega raha saanud /tl 267-268/. D. Zaitsevi sõnul pöördus G.N küll tema poole rehvide probleemiga ning tema soovitas minna Paldiski maanteele, sest oli sealt enda auto jaoks rehvid saanud, ütles ka, et küsigu M. Mätlikult, kellel on rohkem tutvusi. Kui ta puhkusel oli, siis helistas talle G.N ja teatas, et rehvid sattusid tema autosse. Miks ja kuidas, seda ei selgitanud, milline eesmärk sellel kõnel oli, tema aru ei saanud /tl 284/. H. Hade ütlustest nähtub, et tema paigutas vaidlusalused rehvid garaaži ning mõne aja möödudes avastas nende kadumise. Rääkis sellest T. Künnapuule, kes ütleski, et rehvid on G.N-i auto all. Koosolekul tunnistas G.N kohe, et võttis rehvid ja lubas tagastada. Mäletab ka, et G.N rääkis, nagu oleks M. Mätlik neid rehve temale pakkunud ja näidanud /tl 289/ M. Grinenko kinnitusel oli tema menetluses kriminaalasi, mille raames oli kinnipeetud üks isik WV roolis. See auto paigutati Rahumäe 6 hoovi. Kui ta hakkas autot selle omanikule tagastama, selgus, et kadunud on pagasiruumis olnud rehvid. Rehvid paigutati garaaži tema kriminaalasja järgi, olgugi, et need ei olnud tunnistatud asitõendiks /tl 266/. S. Nesterov kinnitab, et tema vahetas G.N-i autol rehvid Mercedese rehvide vastu. G.N öelnud talle, et ostis need 600 krooni eest kolleegilt. Turul maksavad sellised rehvid 2000 krooni /tl 249/. Eeltoodust nähtub, et tunnistajad G.N-i versiooni, nagu oleks tema ja M. Mätliku vahel toimunud rehvide ostu-müügi tehing, ei kinnita. Tunnistajate ütlustega on küll tuvastatud, et G.N tõepoolest kolleegide poole rehvide hankimise küsimuses pöördus, kuid keegi ei 4 kinnita, et rehvid soovitati tal võtta politseiasutuse garaažist. Kui ka asuda seisukohale, et G.N-ile selline soovitus anti, ei vabasta see asjaolu kohtukolleegiumi arvates teda vastutusest. G.N-i enda sõnul näidanud M. Mätlik, millised rehvid võtta, käskinud tulla laupäeval ja rehvide asemele panna oma vanad rehvid. Ta teadis, et territooriumil olevad hooned olid ametialaseks kasutamiseks /tl 244/. Seega sai G.N kui politsei kriminaaljälituse töötaja aru, et ta ei lähe ametialaseks kasutamiseks mõeldud ruumist võtma kolleegi isiklikke rehve, vaid paigaldab oma auto alla võõrad rehvid. Kui ka G.N-ile rehvide võtmise soovitus anti, pidi ta oma kompetentsusest tulenevalt aru saama, et soovitusekohane käitumine ei ole kooskõlas seadusega. Väidetud rehvide müümise fakti välistab kohtukolleegiumi arvates asjaolu, et G.N-i enda kinnitusel pidi ta Mercedese rehvide asemele panema omad vanad rehvid, mida ta ka tegi. Ühelt poolt ei kinnita see rehvide müümist M. Mätliku poolt, teisalt aga viitab sellele, et rehvide vahetus aitaks G.N-i tegevust varjata. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu kinnitaks tunnistaja S. Nesterov ostumüügitehingu toimumist süüdistatava ja M. Mätliku vahel. S. Nesterov tunnistas üksnes seda, mida G.N talle rääkinud oli. Teisalt kinnitab aga S. Nesterov kannatanu ütlusi rehvide väärtuse kohta. Tema sõnul maksavad sellised rehvid turul 2000 krooni. Siit järeldub, et apellandi väide, nagu oleks olnud tegemist vanade ja kulunud rehvidega, on põhjendamatu. See väide pole ka loogiline – G.N vajas ju rehve seetõttu, et tema auto all olevad rehvid olid juba vanad ja kulunud. Rehvide väärtusest tulenevalt seab süüdistatava esitatud versiooni kahtluse alla veel üks asjaolu – pole kuigi loogiline, et M. Mätlik 2000 krooni maksvad rehvid G.N-ile kõigest 600 krooni eest müüs. Kohtukolleegium leiab, et linnakohus on põhjendatult asunud seisukohale, mille kohaselt G.N möönis, et võtab ära võõra vallasasja omastamise eesmärgil, pidas süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist võimalikuks, sellest hoolimata aga käitus süüteokoosseisupäraselt. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus linnakohtu 29.09.2005.a. otsuse G.N-i süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Igor Amann Malle Preimer 5 Ene Randmäe