Kriminaalasi 06244000187 Kohtla-Järve 27.01.2006 VAHISTAMISMÄÄRUS Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Inna Kirsipuu, sekretäri Riina Saaretalu juuresolekul, ringkonnaprokurör Mariza Lillepea, kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov ja tõlgi Leonora Nõmmiku osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Mariza Lillepea taotlust kahtlustatava x vahistamise kohta Tegi kindlaks: Prokurör esitas kohtule vahistamistaotluse, milles palub kohtult luba Prokuröri põhjendused on järgmised: vahistada x i.k. x. Antud kriminaalasjas alustati menetlust KarS § 215 lg.1 tunnustel selle kohta, et 26.01.06 ajavahemikul 20.00-23.30 ärandati Kohtla-Järvelt x juurest x kuuluv auto x. 27.01.2006 kell 02.15 peeti antud kuriteos kahtlustatuna kinni x, i.k.x, eluk. x, kohtulikult käristatud 11 korral, väärtegude eest 5 korral. K.S-i suhtes on otstarbekas kohaldada tõkendina vahistamist, seda alljärgnevatel põhjustel: x on varem korduvalt käristatud varguste eest, viimati Ida-Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4 alusel tingimisi vangistusega kolm kuud kaheksateistkümnekuulise katseajaga, seega on antud kuritegu pandud toime katseajal Kuna x on varem varguste eest käristatud, kuulub antud tegu kvalifitseerimisele KarS § 215 lg.2 p. l järgi, seega on tegu esimese astme kuriteoga Nagu nähtub Karistusregistri teatisest, on x korduvalt käristatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse järgi, mis näitab tema sõltuvust mõnuainetest ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski Lähtudes eeltoodust on alust arvata, et vabaduses viibides võib x jätkata kuritegude toimepanemist, samuti hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Kahtlustatav avaldas, et ta tunnistab süüd ja kahetseb toimunut sügavalt. Tal on plaanis minna tööle. Ta käib korralikult registreerimisel kriminaalhooldusametniku juures. Tal on kehtiv katseaeg. Palub jätta prokuröri taotlus rahuldamata. Kaitsja avaldas, et tema kaitsealuse tegu tuleb kvalifitseerida mitte KarS § 215 lg. 2 alusel, vaid KarS § 199 lg. 2 alusel kui vargus, mis on teise astme kuritegu. Tegemist on üksikepisoodiga. Prokuröri poolt valitud tõkend on liiga range. Palub jätta taotlus rahuldamata. Prokurör jäi oma taotluse juurde. x on kahtlustatavaks tunnistatud ja kahtlustatavana ülekuulatud. Kahtlustatav ei eita oma osalemist kuriteo toimepanemises. Seega on olemas põhjendatud kuriteo kahtlus. Kohtunik nõustub kaitsjaga, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning kõne all võib olla teo ümberkvalifitseerimine KarS § 199 lg. 2 alusel - mitte ärandamine, vaid auto vargus, mille eest ettenähtud karistus on leebem. Kohtunik aga märgib, et teise astme kuuriteo toimepanemine kehtiva katseaja kestel võib olla isiku vahistamise aluseks, kuna see asjaolu näitab, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemist. Kahtlustatav on kohtulikult käristatud 10-1 korral, varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas nii reaalselt, kui ka tingimisi, ning ühel korral pöörati tingimuslik karistus täitmisele. Antud kriminaalasjas teda kahtlustatakse samuti varavastase kuriteo toimepanemises. Viimati kahtlustatav on käristatud jaanuaris 2005 3-kuulise vangistusega ja kohaldatud 18kuuline katseaeg. Uue kuriteo pani kahtlustatav toime katseaja kestel. Kohtunik leiab, et on alus eeldada, et vabaduses viibides võib kahtlustatav jätkata kuritegude toimepanemist. Seega, on olemas KrMS § 130 näidatud vahistamisalus - uue kuriteo toimepanemise võimalikkus. Tutvunud toimikuga, ara kuulanud prokuröri ja kaitsja, tuleb kohtunik järeldusele, et prokuröri esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 130, 131 kohtunik Määras: Ringkonnaprokuröri Mariza Lillepea taotlus x (i.k. x) vahistamiseks rahuldada. Vahistada x kriminaalasjas 06244000187 . Vahistamise alguseks lugeda 27.01.2006 alates kinnipidamise kuupäevast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Vahialune ja tema kaitsja võivad alates vahistamisest kähe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule taotluse, et kõhus kontrolliks vahistamise põhjendatust. Eeluurimiskohtumk Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.