p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav J.R varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.R
p 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (saja) päevamäära ulatuses, s.o 5000.00 (viis tuhat) krooni riigituludesse.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: Kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda igakuuliselt 500.00 (viissada) krooni 10 (kümne) kuu jooksul. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034796011 EÜP või 221023778606 Hansapank, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri. J.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.R-ilt menetluskulud sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 20.80 krooni (kakskümmend krooni ja 80 senti), kaitsjale makstud tasu 637.20 krooni (kuussada kolmkümmend seitse krooni ja 20 senti) riigituludesse, millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – avaliku korra raske rikkumise vägivalda kasutades. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga tekitati X füüsilist ja moraalset kahju. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Süüdistuse tõendatud ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada J.R
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 100 päevamäära, s.o 5000.00 krooni suuruse rahalise karistusega.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda igakuuliselt 500.00 krooni 10 kuu jooksul. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. J.R on end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud (tl 14-15). Tema süü on tõendatud ka kannatanu X ning kuriteosündmuse ajal ööklubis viibinud tunnistajate Marko Lepiku, Liis Petersoni ja Priit Laose ütlustega (tl 1-2, 4-5, 6-8, 12-13). Eeluurimisel on tunnistaja Liis Petersonile äratundmiseks esitatud J.R foto koos kahe talle sarnase isiku fotodega. Liis Peterson tundis fotol nr 2, s.o J.R fotol, ära isiku, kes lõi kannatanut (tl 9-11). Asjaolu, et J.R kasutas X kallal vägivalda, on tõendatud ka kiirabikaartiga nr 1357 (tl 3). Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega kogumis on J.R süü täielikult tõendamist leidnud, ta on kuriteo toime pannud tahtlikult ja tema süütegu on
p 1 järgi õigesti kvalifitseeritud.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.R on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo. J.R karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tartu Kutsehariduskeskuse poolt saadetud iseloomustusest nähtub, et J.R õpib Tartu KHK Ehitusviimistluse eriala II kursusel. Õppeedukus on J.R rahuldav ja õppevõlgnevusi ei ole. Iseloomult on ta tasakaalutu, rahutu ja üliaktiivne, mille tõttu on esinenud arusaamatusi aineõpetajatega. Õpetajate poolt antud korraldusi täidab, kuid mitte alati hea meelega. Oma tegudele leiab alati õigustuse. Põhjuseta puudumisi tundidest on palu. Kursusekaaslastega suhtleb valikuliselt ja kindlat sõpruskonda ei oma. Vägivallatsemist ei ole esinenud ja alkohoolseid jooke koolis ei ole tarvitanud (tl 18). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse teatiste kohaselt J.R 2003. a. ja 2004. a. tuludeklaratsioone ei esitanud ning Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed isiku sissetulekute kohta (tl 17, 24).
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.R on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale J.R-ile karistuseks
§-s 263 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.- krooni. Kuna J.R maksustatava tulu kohta andmed puuduvad, tuleb
lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50.- kr ja rahaliseks karistuseks määrata seega 5000.00 kr. Rahaline karistus kuulub
lg 1 alusel tasumisele ositi selliselt, et J.R peab kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuma igakuuliselt 500.00 krooni 10 kuu jooksul. J.R-ilt tuleb välja mõista riigituludesse sundraha 4500.00 krooni, kaitsjatasu 637.20 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 20.80 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.