Resolutiivotsus kuulutatud 31.10.2006.a. ja täisotsus antud kohtu kantseleisse 15.11.2006.a. L.H süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta 16.02.2006.a. kella 22.00 paiku Kadrinas Viru 16 asuva postkontori juures – M R ja L N juuresolekul - tiris alaealist K E juustest, lükkas ta selili, hoidis tal käsi kinni, püüdis näkku sülitada, lõi talle korduvalt jalgadega vastu jalgu ning lahkudes haaras kaasa kannatanu mütsi ja kapuutsi, millesse põletas augu. Hiljem järgnes K E Rakvere tee 1 asuva kortermaja juurde, kus lõi talle rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili – peaga vastu maad. Suud tabanud rusikalöögist jäi kannatanul ülahuul breketite vahele kinni, põhjustades suust vere eritumise, tekitades valu ja huulte turse. Seega L.H, rikkudes alaealiste juuresolekul ning vägivalda kasutades avalikku korda, pani toime
L.H süüdistati ka selles, et ta 22.02.2006.a. kella 23.00 paiku Kadrinas Kalevipoja 10 korterelamu juures lõi ühe korra noaga K L vasakule rindkeresse, põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – torkehaava vasakpoolse veririnnaga. Seega L.H, tekitades tervisekahjustuse, millega oli põhjustatud oht inimese elule, pani toime
Süüdistuses
Ta kinnitab, et oli oma tüdruku K.E tülis. Nad olid ühel peol, kuid mitte koos. Seal ütles K.E talle midagi mõnitavat tüdruku kohta, kellega ta sel hetkel koos oli. K. E ise oli sel peol koos K L . Tema ägestus selle peale, neil läks õues omavahel ütlemiseks, ta tiris K.E juustest, lükkas pikali, võis püüda näkku sülitada, lõi teda jalgadega, võttis ära tema mütsi ja kapuutsi ning põletas ka kapuutsi sisse augu. Hiljem järgnes talle Rakvere tee 1 maja juurde, kus lõi rusikaga näkku ja kannatanu kukkus maha. Ta läks sealt minema, hiljem püüdis korduvalt vabandada kannatanu ees. Kahetseb juhtunut. Kannatanu K E kinnitab, et L.H oli tema poiss, nad suhtlesid pikemat aega, kuid enne 16.02.2006.a. läksid nad lahku. L.H oli peol teise tüdrukuga ja tema oli K.L . Teda ärritas see, et L.H on teine tüdruk ja ta saatis talle sõnumi “kas paremat tüdrukut ei ole, kellega olla?”. Seejärel tuli L.H õues tema juurde, kiskus teda juustest, lükkas pikali, tahtis talle näkku sülitada, püsti tõustes lõi teda jalaga ribidesse. Seda nägid pealt L.N ja M R L.H võttis ära tema kapuutsi, millesse põletas mingil ajal augu. Hiljem järgnes L.H talle, andis kapuutsi ja mütsi tagasi ning lõi teda rusikaga näkku. Löögi tagajärjel breketid vigastasid huult, huul oli paistes, verd jooksis. Hiljem helistas L.H talle korduvalt ja palus vabandust. Kannatanu esindaja H E kinnitab, et tütar rääkis talle juhtunust. L.H ise seletas talle, 2 miks ta K.E nii käitus ja väitis, et ei tahtnud, et K.E suhtleks K.L ega käiks korteris, kus tarvitatakse narkootikume ja kanepit. Rahalisi nõudeid neil L.H vastu ei ole. Tunnistaja L N kinnitab, et 16.02.2006.a. olid nemad peale kooli sõbrapäeva pidu koos K.E ja M R . L.H tahtis K.E rääkida, nad läksid postkontori juures natuke eemale. Ta nägi, et L.H oli K.E peal, nad tülitsesid, L.H tõusis ja lõi K.E kaks korda jalaga. Nad hakkasid sealt ära minema ja M R maja ees tuli L.H taas nende juurde, andis K.E kapuutsi tagasi ja lõi teda ühe korra rusikaga näkku. K.E kukkus pikali ja breketid vigastasid ta huult. Tunnistaja M R ütlused on analoogsed K.E ja L.N ütlustega. Maakohus peab käesolevas kriminaalasjas episoodis
järgi kaitstavaks õigushüveks avalikku korda, mis on määratletud tavadega, heade kommetega, normide ja reeglitega ning mis peavad tagama igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. L.H puudus igasugune õigus peksta K E , veel vähem oli tal õigust seda teha avalikus kohas ja alaealiste L N ja M R juuresolekul. Maakohus leiab, et kohtualuse tegevus on
p.1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. Süüdistuses
Ta kinnitab, et 22.02.2006.a. õhtul kella 22 paiku kutsus K.L ta Kadrinas Kalevipoja 10 maja ette rääkimiseks. Ta kuulis telefonis K.E häält ja sai aru, et korteris toimub pidu. K.L tahtis temaga rääkida K.E löömisest. Õues ütles K.L talle, et K.E löömise eest peab ta maksma 300 krooni. Kui ta ütles, et raha ei ole, siis küsis K.L pool sellest summast kohe ja nädala jooksul teise poole. Ta nõustus sellega, kuna K.L ütles, et kui raha ei maksa, peksab ta vaeseomaks. Ta lubas raha, sest teda ähvardati. Seejärel kutsus ta K.L kaudu K.E alla, et temaga rääkida. Ta rääkis rahanõudmisest K.E , mille peale K.E vastas, et seda raha pole vaja K.L maksta, mingu koju ja puhaku välja. Teel koju saatis ta K.E telefonile sõnumi, et ei maksa K.L raha ära. Seejärel helistas ta veel M R telefonil K.L ja ütles, et ei maksa seda raha. K.L ütles, et siis läheb asi vägivaldseks, ja kutsus teda välja. Ta läks ja võttis kaasa pussnoa, tahtis sellega K.L hirmutada. Nuga oli tal algul taskus. Kui nad K.L tee peal kokku said, ütles K.L , et võta käed taskust välja. Ta võttis noa kätte ja võttis käed taskust välja, tahtis K.L hirmutada. K.L ütles kolm korda, et viska nuga käest ära. Ta ei visanud nuga ära. Siis jäi ta lumehange kinni ja K.L lõi teda jalaga. Kui ta end ümber pööras, siis K.L lõi tal mütsi peast. Ta pani silmad kinni ja lõi K.L noaga. Ta ei mõelnud, kuhu ta noaga K.L lõi. Kui oli noaga löönud, nägi ta, et K.L r katsus käega rinnast verd. K.L oli seal põlvili, pea ette kallutatud. Kalevipoja 10 maja ees kutsus ta kiirabi. Seejärel helistas ta korterisse K.E , et K.L on maja ees noahaavaga. Ise jooksis koju maja keldrisse pakku, sest kartis, et K.L sõbrad võivad teda peksta. Hiljem läks sealt raudteed pidi jalgsi Rakverre ja sealt Tallinna. Kannatanu K L kinnitab, et ta tarvitas korteris nii amfetamiini kui alkoholi. Tema L.H-lt mingit raha ei küsinud. Nad vestlesid väljas, kuid ta ei mäleta, millest. Ta läks korterisse tagasi, mingi aja pärast helistas talle L.H ja ütles, et tahab õues kokku saada. Ta läks õue, sai L.H-ga kokku. L.H olid käed taskus. Ta ütles, et võtku käed taskust, paar korda kordas seda, mille järel L.H võttis noa välja ja hakkas liikuma tema poole. Ta hakkas taganema, üritas ennast kaitsta, ühel hetkel kaitse ei töötanud ja ta sai löögi noaga ja kukkus maja ette maha. Ta jõudis L.H-le öelda, et helistagu kiirabisse. Ta on vigastusest täielikult paranenud. Ta nõuab tsiviilhagina 28 600 kr, kuid eestikeelseid dokumente tal esitada ei ole. Tunnistaja K K kinnitab, et tüdrukud rääkisid talle, et L.H lõi K.E Ta ise nägi, et K.E huuled olid paistes. 22.02.2006.a. olid nad R.L korteris, mingid telefonikõned olid L.H 2 3 ja K.L vahel, K.L käis korra õues, tuli tagasi, rääkis teistega, hiljem läks uuesti õue ja siis helistas L.H ja ütles, et andis Kristjanile nuga, tehke midagi. Õues nägi ta, et K.L oli pikali. Ta surus tema haava kinni, helistas kiirabisse, aga sinna oli juba teatatud. Juhtunust on ta L.H-ga hiljem paar sõna rääkinud, L.H avaldas kahetsust selle üle, mida ta teinud oli. Tunnistaja R L kinnitab, et kuulis K.L käest, et L.H oli löönud K.E t. Keegi helistas 22.02.2006.a. K.L . K.L käis väljas, kohtus L.H-ga. Teda eriti ei huvitanud, millest nad väljas võisid rääkida. Teisel korral läks K.L välja ja L.H helistas pärast seda, et andis K nuga. Õues oli K.L lumehanges pikali, hoidis kõhtu kinni. Tema koos teiste poistega hakkas L.H otsima, kuid ei leidnud. Tunnistaja M R kinnitab, et oli 22.02.2006.a. õhtul R.L pool. K.L tahtis L.H rääkimiseks välja kutsuda. Nad said väljas kokku, mõne aja pärast tuli K.L tuppa tagasi. Siis helistas L.H tema telefonil, ta võttis kõne vastu ja andis telefoni K.L kätte. K.L läks peale kõnet õue, ta andis oma telefoni talle kaasa, et kui midagi juhtuma peaks. Mõne aja pärast helistas L.H K.E , ütles, et andis K nuga ja kutsus kiirabi välja. Nad jooksid välja. Tema koos R.L otsis L.H sel õhtul, tahtsid talle peksa anda, olid vihased ta peale. L.H süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel kiirabikaart, K.L haigusloo väljavõte (t.l. 8-9a), asitõendi vaatlusprotokoll (t.l. 12-15), kohtuarstliku ekspertiisi akt nr. 41, mille kohaselt esines K.L vasaku rindkerepoole torkehaav vasakpoolse veririnnaga; vigastus võib olla saadud 22.02.2006.a. löögist terariistaga (noaga); esinenud vigastus põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse; K.L võetud vereproovis oli etanoolisisaldus 0,31 promilli, mis tavaliselt alkoholijoovet ei põhjusta. Maakohus leiab, et kohtualuse tegevus on
p.1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. Maakohus leiab, et tunnistajate K K , R L ja M R ning kannatanute K E ja K L ütlustega on tõendatud, et L.H oli algatajaks ja kutsus teisel korral K L välja. L.H väide, et K.L kutsus ta teistkordselt välja on ebaõige ja ennastõigustav ning on kantud soovist vabanda vastutusest. Sellele kohtumisele minnes, võttis ta kodust kaasa pussnoa – nagu ta ise ütleb, K L hirmutamiseks – seega kavatses L.H pussnuga kasutada K L vastu ja nagu hilisemad sündmused näitasid, lõigi ta K L pussnoaga rindkeresse. Väites kohtus korduvalt, et ta kartis K L , otsustas L.H ometi ta välja kutsuda ja läks temaga kohtuma pussnuga käes. Maakohus järeldab siit, et L.H tahtis K L kätte maksta armukadedusest, selle eest, et K L hakkas käima tema endise tüdrukuga, ning tegi seda kavatsetult.Võttes kaasa pussnoa teise isiku ähvardamiseks, kutsudes K.L välja, kohtudes K.L tänaval ja vaatamata K.L korduvatele nõuetele pussnuga käest visata seda mitte tehes ning lüües tahtlikult K L noaga rindkeresse võis ja pidi L.H ette nägema saabuvat tagajärge – K L rasket kehavigastust. Vastavalt eksperdi arvamusele oli L.H poolt K L tekitatud vigastus eluohtlik.On hea, et K L sai õigeaegselt arstiabi ja on täielikult paranenud. L.H on ise K.L noaga löömist tunnistanud. Ka on tunnistajad K.E , K.K , R.L ja M R kinnitanud, et L.H helistas K.E telefonil ja teatas, et andis õues nuga K L , kutsus teisi välja appi ja teatas, et on kiirabisse ise helistanud. L.H ütlused, nagu oleks K L teda esimesena rünnanud ja tema enesekaitseks lõi K.L noaga, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, kes kinnitas kohtus, et L.H ründas teda noaga, ta kaitses end, kuid mingil momendil kaitse ei õnnestunud ja L.H lõi teda noaga rindkeresse ning ta kukkus maha. Maakohus leiab, et K.L tegutses hädakaitse seisundis, kuna kohtumise algusest peale seisis tema vastas noaga relvastatud agressiivselt meelestatud L.H . L.H karistust kergendavad asjaolud on alaealisus kuritegude toimepanemise ajal, süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel 3 4 arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kannatanute endi ebaõiget käitumist – K E provotseeris sõnumi saatmisega L.H ja K L nõudis alusetult endale 300 krooni maksmist; samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. L.H on varem karistamata, ta õpib ja töötab, tal on kindel elukoht, kuid ta on toime pannud kaks kuritegu, millest üks on esimese astme kuritegu ning maakohus peab vajalikuks karistada teda lühiajalise šokivangistusega, jättes ülejäänud karistuse tingimisi kanda. K L tsiviilhagist on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 1 250 kr lõhutud riiete ja haiglakulu katteks. Ülejäänud tsiviilhagi saamata jäänud töötasu nõudes jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Juhindudes KrMS § 306-313, maakohus o t s u s t a s: L.H süüdi mõista ja karistada teda:
p.1 järgi 3 (kolme) kuulise vangistusega;
p.1 järgi 4 (nelja) aastase vangistusega.
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust, millest
Ülejäänud 3 (kolme) aasta ja 8 (kaheksa) kuu vangistuse kandmisest vabastada L.H
alusel tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 31.10.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, L.H võtta vahi alla, karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev.
alusel määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal L.H-le katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada L.H katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista L.H-lt (eluk. xxxx): - 1250 kr K L (eluk. xxxx kasuks tsiviilhagi katteks; - 2875 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud kohtuarstliku ekspertiisi eest; - 7500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel ja - 900 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. M.Schmidti osalemise eest eeluurimisel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere 4 5 kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: Rahvakohtunikud: Ärakiri õige. №oremreferent /allkiri/ /allkirjad/ L.Sarnet I.Golubev Kohtuotsus jõustus 22. jaanuaril 2007.a. Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.