Obsah (6)

§ 216§ 329§ 199§ 64§ 68§ 66

1-06-8730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-8730 (03237004281) Kohtunik Küll

§ 216lg 1 järgi Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatavad 1.

F.T - isikukood XXXXXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXXX; töötab ehitajana juhutöödel; varem kriminaal-korras karistatud: 1) 08.01.2001.a. KrK § 204 lg 3 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks; 2) 14.11.2002.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 176-2 järgi – 6 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga; 3) 22.10.2004.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 329

; § 424 järgi – 7 kuud vangistust, liitkaristus 1 aasta 1 kuu vangistust, millest eelvangistusena kantud 5 k 12 p ning kanda jäi 7 k 19 p vangistust (vabanes 09.06.2005.a.); tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 09.-10.04.2002.a.); advokaat Andres Siigur Kaitsja

1. A i v a r OJAPÕLD – isikukood XXXXX; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXXX; töötab ehitajana; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja advokaat Milvi Söörd
2. S e r g e i OMAN - isikukood XXXXXXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXXXXXXX; töötab juhutöödel ehitustel; varem kriminaalkorras karistatud 06.12.2000.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi - kuus kuud vangistust tingimisi ühe-aastase katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld: Kaitsja advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
3. Õigeks mõista A i v a r OJAPÕLD süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2 (

§ 199lg 2 p 4, 7) järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Süüdi tunnistada F.T KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 (

§ 199

lg 1 - § 25 lg 2) järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 35 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 132 krooni, on 4 623 krooni; süüdi tunnistada F.T

§ 216lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 25 päevamäära, s.o.

3 300 krooni. Karistuseks kuritegude kogumi eest

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 45 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 132 krooni, on 5 940 krooni.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuse 2 päeva ja kuna ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, lugeda mõistetud karistusest kantuks rahalise karistuse 6 päevamäära. F.T jääb rahalisest karistusest kanda 39 päevamäära, s.o. 5 148 (viis tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606; viitenumber mõlemal juhul 4100064939; maksekorraldusel näidata süüdimõistetu nimi ning asja number 1-06-8730).

§ 66

lg 1 alusel, arvestades F.T praegust tööalast ja perekondlikku seisundit, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda o s i t i , s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist - ehk 514,80 krooni igas kuus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3. Süüdi tunnistada S e r g e i OMAN KrK § 139 lg 2 p 1, 2 (

§ 199

lg 2 p 4, 7) järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 87 krooni, on 8 700 (kaheksa tuhat seitsesada) krooni. (Rahandusministeeriumi arve SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606; viitenumber 4100064939). 2

§ 66lg 1 alusel, lähtudes S.

Omani perekondlikust ja tööalasest seisundist, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda o s i t i , s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist – ehk 870 krooni igas kuus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista kuritegudega tekitatud kahju katteks: 4.
2. F.T-lt 1 897,20 kr ( üks tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse krooni ja 20 senti) Eesti Energia AS-i kasuks (arve 1180005555); 4.
3. Sergei Omanilt 4 961,50 kr (neli tuhat üheksasada kuuskümmend üks krooni ja 50 senti) AS-i Ensto Ensek kasuks.
4. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse (kanda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas nr. 221023778606; viitenumber 2800049777) – 5.
5. F.T-lt määratud kaitsjale makstavast tasust 3 000 (kolm tuhat) krooni; 5.
6. S. Omanilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni ja sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt (10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule). Süüdistused. I A.Ojapõld oli üldmenetluses kohtu alla antud selles, et ta koos S. Omani, F.T ja H. Perniga ajavahemikul 09.-14.07.2001.a. varastas salaja Keilas Paldiski mnt. 21 asuvast Ensto Ensek AS kuumtsinktsehhist 160 kg alumiinium-tsingiseost risttahukakujuliste valandite näol kogumaksumusega 3 675,20 krooni (22,97 kr/kg). Samuti tema, grupis koos eelnimetatud isikutega, ajavahemikul 27.-29.07.2001.a. varastas salaja sama ettevõtte välislaoplatsilt 1 400 kg kõvatsingist trapetsikujulise ristlõikega valandeid maksumusega 28 827,12 krooni (20,60 kr/kg). Samuti tema 01.08.2001.a., grupis samade isikutega varastas sama ettevõtte tsinkimisladudest 2 289 kg tsinki maksumusega 41 774,25 krooni (18,25 kr/kg). Vargustega tekitati AS-le Ensto Ensek varaline kahju kokku summas 74 276,57 krooni. Sellised A. Ojapõllule süüks arvatud teod (korduv ja isikute grupis toime pandud salajane vargus) olid kvalifitseeritud KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi (s.o. teo toimepanemise ajal kehtinud seadus) ning on kuriteona käsitletavad ka uue 01.09.2002.a. kehtima hakanud seaduse, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi.

A. Ojapõld end süüdi ei tunnistanud (nii eeluurimisel kui ka asja sisulisel arutamisel kohtuistungitel) ning prokurör loobus tema süüdistusest kohtuistungil 16.01.2007.a. 3 Prokuröri loobumisel süüdistusest, tuleb kohtul KrMS § 301 alusel, menetlust jätkamata, teha õigeksmõistev otsus. selle isiku suhtes Kohtumenetluse võistlevuse printsiipi rõhutades sätestab KrMS § 14 lg 2, et süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. A. Ojapõld tuleb seega talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. H. Perni osas, kes elab ja töötab Soomes, ning kohtuistungile ei ilmunud, taotles prokurör materjalide eraldamist iseseisvaks menetluseks ning sellega nõustusid ka teised menetlusosalised. Süüdistatavate F.T ja S. Omani osas taotles prokurör kokkuleppementluse kohaldamist KrMS § 250 alusel, esitas kohtule süüdistatavate ja kannatanute esindajate nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning sõlmitud kokkulepped, mille kohaselt on varguste osas süüdistuse mahtu oluliselt vähendatud. II. Süüdistused sõlmitud kokkulepete alusel. S. Oman isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 07.06. – 14.07.2001.a., grupis koos Heiki Perniga, varastas salaja Keilas Paldiski mnt. 21 asuvast Ensto Ensek AS-i kuumtsinktsehhist 8 alumiinium-tsingiseost kogukaaluga 216 kg (a` 27 kilo) maksumusega 4 961,52 krooni (22,97 kr/kg). Sellega pani S. Oman toime võõra vara salajase varguse isikute grupis ning isikuna, kes ise varem on toime pannud varguse, s.o. KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona karistatav ka 01.09.2002.a. kehtima hakanud Karistusseadustiku järgi (

§ 199lg 2 p 4, 7).

F.T 26.07.2001.a. võõra vara salajase varguse eesmärgil Keilas Paldiski mnt. 21 asuvas Ensto Ensek AS-i kuumtsinktsehhis valas 60 kg alumiinium-tsinkseosest valandi väärtusega 1 378,20 krooni (22,97 kr/kg). Valandit ei jõudnud ta tsehhist välja viia, kuna tema tegevust märkas meister A. P. Seega jäi vargus lõpule viimata F.T tahtest mitteolenevatel põhjustel ning tema käitumine on kvalifitseeritud võõra vara salajase varguse katsena, s.o. KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi. Selline tegevus on kuriteona karistatav ka uue, 01.09.2002.a. kehtima hakanud Karistusseadustiku järgi (

§ 199lg 1 - § 25 lg 2).

F.T ajavahemikul 14.03.2002.a. kuni 14.05.2003.a. XXXXXXX tarbis elektrienergiat omavoliliselt tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel: omavolilise avamise, plommide eemaldamise, arvestisse augu puurimise ja seejärel ketta seiskamise teel. Sellega tekitas ta Eesti Energia AS-le varalise kahju summas 1 897,20 krooni. Elektrienergia kasutamisega tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel pani F.T toime

§ 216lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu karistuste osas. Süüdistatavate, kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt on taotletav karistus toimepandud kuritegude eest nii F.T-le kui S. Omanile rahaline karistus ning lähtutud on nende keskmisest päevasissetulekust. Nad kinnitasid kohtuistungil, et on võimelised kandma sellist karistus, kuid kuna k.a. töötavad nad mõlemad ehitustel lepinguta ja teevad juhutöid, nende ülalpidamisel on alaealised lapsed, taotlesid nad kohtult võimalust kanda rahaline karustus ära ositi, s.o. 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. 4 Nii süüdistatavad kui kaitsjad taotlesid samuti menetluskulude vähendamist ning palusid lisaks oma viletsale varalisele seisundile arvestada ka seda, et oma käitumisega pole nad põhjustanud selle asja uurimise venimist; samuti asjaolu, et prokurör on kohtuliku uurimise tulemusel süüdistuse mahtu oluliselt vähendanud, kuid asja pikk arutamine on kaasa toonud liialt suured kaitsetasud. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2 (

§ 199lg 2 p 4, 7) järgi kokkuleppes toodud mahus tunnistas S.

Oman end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Sama kinnitas ka F.T oma kokkuleppes toodud süüdistuse osas KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 (

§ 199

lg 1 - § 25 lg 2) ja

§ 216lg 1 järgi.

Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et F.T ja S. Omani eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanute esindajad on osa võtnud asja kohtulikust arutamisest üldmenetluses ning andnud prokurörile oma nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on nad teadlikud. Süüdistatavatele on kohus samuti selgitanud nende õigusi kokkuleppemenetluses ning selle kohaldamise tagajärgi, s.h. piiratud kaebeõigust ning nad on teadlikud sellest, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale on võimalik kaevata vaid väidetavate menetlusnormide rikkumise peale. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud F.T ja S. Omani käitumine teo toimepanemise ajal kehtinud seaduste järgi, nende süü neile kokkulepetes inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ja neile karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk alates 01.01.07.a. 5 400 krooni). KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks kaitsjate ja süüdistatavate taotlusi, s.o. jätta osa menetluskulusid riigi kanda. F.T osas on sundraha välja mõistetud juba eelnevate otsustega ning arutatavad teod on toime pandud enne eelmisi otsuseid, mistõttu veelkordne sundraha väljamõistmine tema osas pole põhjendatud. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313, 314. Kohtunik 5