lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse kaudu esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil käibemaksusumma, s.o 302 432 ( kolmsada kaks tuhat nelisada kolmkümmend kaks ) krooni.
lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil tulumaksusumma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 449 026 krooni ja töötasudelt kinnipidamata tulumaksu 49 761 krooni, kokku tulumaksusumma 1 498 787 ( üks miljon nelisada üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse ) krooni.
lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil sotsiaalmaksusumma, s.o 66 514 ( kuuskümmend kuus tuhat viissada neliteist ) krooni.
lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda kohtueelsed menetluskulud summas 2995.70 krooni ja kohtumenetluskulud 1155 krooni, kokku 4150.70 krooni (neli tuhat ükssada viiskümmend krooni ja 70 senti ). 1
lg 2 p 2 alusel panna A.K-le kohustus tasuda riigituludesse 230 428 ( kakssada kolmkümmend tuhat nelisada kakskümmend kaheksa ) krooni. Tsiviilhagi tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile. Arveldusarve numbri teatab maksjale Maksuja Tolliamet. Kriminaalmenetluse kulud ja
lg 2 p 2 alusel makstav kindel summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB ÜP 10220034800017 või Hansapank 221023778606, viitenumber 2800049874. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 30.juuli 2007.a. Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi intresside osas jätta läbi vaatamata ja jätta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Prokuröri taotlus Prokuröri esitas kohtuistungil kohtule taotluse, mille kohaselt süüdistaja pool ja kaitsja pool koos süüdistatavatega saavutanud kokkuleppe
K § 148 lg 10 järgi selles, et olles ajavahemikul 10.04.1996.a. kuni 20.02.2003.a. AS Rootsi Profiil juhatuse liige, juhataja ja tegevjuht, kellele on pandud haldamis-, juhtimis-, järelevalve- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded äriseadustiku § 306 lg 1, 4 alusel, s.o pädev ametiisik KrK § 160 lg 1 mõistes, kelle kohustuseks on vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 81 ja 12 lg-le 1 maksukohustuse tähtaegne täitmine ning tulu-, käibe- ja muude maksudeklaratsioonide esitamine, eesmärgiga maksude tasumisest kõrvale hoida, jättis tähtaegselt esitamata käibedeklaratsioonid ja esitas tahtlikult Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile maksustamisperioodidel aprill 2000.a., juuni 2000.a. kuni aprill 2001.a., juuni kuni august 2001.a. käibedeklaratsioonides ning perioodidel jaanuar 2000.a. kuni detsember 2001.a. tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 738 983 krooni, töötasudelt kinnipidamata tulumaksu 49 761 krooni, sotsiaalmaksu 66 514 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 449 026 krooni, s.o. kokku 2 304 284 krooni. KrK § 1481 lg 10 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o. maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, on II astme kuritegu. A.K on varem kriminaalkorras karistamata. Väärtegude eest on A.K karistatud 7-l korral, kuid tegemist on peamiselt liiklusalaste rikkumistega, mille eest määratud rahatrahvid on tasutud. Viimane väärtegu on toimepandud 2004.a. ning karistatused on käesolevaks ajaks kustunud. Maksusumma, mis jäi A.K teo tulemusena riigi eelarvesse laekumata, on küll suurem kui 2 miljonit krooni, millise maksusumma tasumata jätmisest esineb avalik menetlushuvi, kuid arvestades tunnistajate suurt arvu ning menetlemiseks kuluvat ajahulka, on otstarbekas käesolevas kriminaalasjas kohaldada
Samuti ei ületa tasumata jäänud maksusumma olulises määras 2 miljoni krooni piiri. Prokurör leiab, et lähtuvalt tasumata jäänud maksusumma suurusest ja süüdistatava isikuandmetest on A.K võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt A.K süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. A.K on nõus võtma endale
lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustuse tasuda riigituludesse teatud kindel rahasumma ja
lg 2 p 1 ettenähtud kohustused – hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja menetluskulud 6 kuue kuu jooksul. 2 Eesti Vabariigi poolt Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu on esitatud tsiviilhagi põhimaksude võlgnevuses järgmiselt: tasumata käibemaks 639 888 krooni; töötasudelt kinnipidamata tulumaks 49 761 krooni ja maksmata tulumaks 1 449 026 krooni ning sotsiaalmaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 66 514 krooni. 28.03.2002.a. on Viljandi Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-88-02 kohus süüdi tunnistanud Mehis Liiva, Maddis Sulaoja, Tiit Kivi, Urmas Roosipõllu (Roosipõld) KrK 1481 lg 10 järgi ja neilt on muuhulgas kohtu poolt välja mõistetud tsiviilhagid Eesti Vabariigi kasuks käibemaksu osas, mis osaliselt summas 601 612 krooni puudutab käesolevas asjas Eesti Vabariigi poolt esitatud tsiviilhagi, mistõttu selles summas kuuluks see A.K-lt väljamõistmisele solidaarselt M. Liiva, M. Sulaoja, T. Kivi ja U. Roosipõlluga vastavalt nendelt väljamõistetud tsiviilhagidele järgmiselt: A.K-lt kuuluks väljamõistmisele 137 371 krooni (OÜ Jandmar arve nr 11 30.04.2000.a. summas 292 640 krooni, sh käibemaks 44 640 krooni; OÜ Caecilius Grupp arved nr 371 27.11.2000.a. summas 50 000 krooni, sh käibemaks 7627 krooni, arve nr 1 17.11.2000.a. summas 40 000 krooni, sh käibemaks 6102 krooni, nr 1 17.11.2000.a. summas 60 001 krooni, s.h 9153 krooni, OÜ Ramis Trade arved nr 1036 20.04.2001.a. summas 247 762 krooni, sh käibemaks 37 794 krooni ja nr 1041 27.04.2001.a.), kuivõrd arvete alusel tekkinud käibemaksu riigi eelarvesse laekumata jäämine ei kajastu 28.03.2002.a. otsusega süüdi mõistetud isikute süüdistuses; OÜ Fronde Agentuur arvete nr 77 29.12.2000.a. ja 106 25.01.2001.a. alusel tasumisele kuuluv käibemaks summas 224 844 krooni kuuluks A.K süüdimõistmisel väljamõistmisele M. Liivalt, M. Sulaojalt ja A.K-lt solidaarselt, A.K osavastustuse suurus oleks 74 948 krooni. OÜ Jandamar arvete nr 103 30.06.2000.a.; nr 121 31.07.2000.a., nr 205 03.08.2000.aa, nr 206 08.08.2000.a., nr 210 15.08.2000.a., 216 26.08.2000.a., nr 215 21.08.2000 alusel tasumisele kuuluv käibemaks summas 106 122 krooni kuuluks A.K süüdimõistmisel väljamõistmisele M. Liivalt, U. Roosipõllult ja A.K-lt, A.K osavastutuse suurus oleks 35 374 krooni. OÜ Ramis Trade arvete nr 1041 19.06.2001.a., nr 1048 29.06.2001.a., nr 1064 30.07.2001.a., nr 1066 30.07.2001.a., 1063 30.07.2001.a., nr 1062 30.07.2001.a., nr 1081 24.08.2001.a. ja nr 1085 27.08.2001.a. alusel tasumisele kuuluv käibemaks summas 164 216 krooni kuuluks A.K süüdimõistmisel väljamõistmisele M. Liivalt, T. Kivilt ja A.K-lt solidaarselt, A.K osavastutus on 54 739 krooni (arvete loetelu asub kriminaalasja I köites leheküljel 147). Kriminaalmenetluse lõpetamise korral
alusel oleks seega A.K kohustus käibemaksu osas 137 371 + 74 948 + 35 374 + 54 739 krooni, s.o. kokku 302 432 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 03934000001 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1)
lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Eesti Vabariigi poolt Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse kaudu esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil käibemaksusumma, s.o 302 432 krooni; 2)
lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil tulumaksusumma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 449 026 krooni ja töötasudelt kinnipidamata tulumaksu 49 761 krooni, kokku tulumaksusumma 1 498 787 krooni. 3)
lg 2 p 1 alusel panna A.K-le kohustus tasuda Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse poolt esitatud tsiviilhagist ettenähtust vähem tasutud AS Rootsi Profiil sotsiaalmaksusumma, s.o 66 514 krooni. 4)
70 krooni. 3 5)
3. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 30.juuli 2007.a. Süüdistatava seisukoht Kaitsja Margo Normann kinnitas, et prokuröri taotlus on süüdistatavatega läbi arutatud ja nad on sellega nõustunud. Süüdistatav A.K oli kohtuistungil nõus prokuröri taotlusega ja oli nõus prokuröri ettepanekutega panna talle kohustused määratud tähtajaks hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja maksta kindel summa riigituludesse. Süüdistatav on teadlik, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel oma määrusega kriminaalmenetluse. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.
K § 148 Karistusseadustiku järgi KarS §-le 386 lg 1 järgi. 1 lg 10 järgi. See tegu vastab kehtiva Süüdistusakt on koostatud 24.oktoobril 2005, mille järgi A.K on toime pannud II astme kuriteo. Süüdistuse järgi on maksuametile valeandmete esitamine toimunud ajavahemikul aprill 2000-detsember 2001. Prokuröri taotluse järgi maksusumma, mis jäi A.K teo tulemusena riigi eelarvesse laekumata, on küll suurem kui 2 miljonit krooni, millise maksusumma tasumata jätmisest esineb avalik menetlushuvi, kuid arvestades tunnistajate suurt arvu ning menetlemiseks kuluvat ajahulka, on otstarbekas käesolevas kriminaalasjas kohaldada
Samuti ei ületa tasumata jäänud maksusumma olulises määras 2 miljoni krooni piiri. Prokurör leiab, et lähtuvalt tasumata jäänud maksusumma suurusest ja süüdistatava isikuandmetest on A.K võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt A.K süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi. Süüdistatav on nõus hüvitama kogu riigile tekitatud kahju kriminaalmenetluse seaduses ettenähtud tähtaja kuue kuu jooksul ning on nõus maksma riigituludesse kindla summa. Kaitsja on nõus kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega ja kokku lepitud kohustustega, mis tuleb süüdistataval täita kindlaks tähtajaks. Kõiki neid asjaolusid koos hinnates nõustub kohus prokuröri taotlusega lõpetada kriminaalmenetlus
Kriminaalmenetluse kulud kohtulikul arutamisel on 1155 krooni, mis tuleb välja mõista A.K-lt lisaks kohtueelse menetluse kuludele. 4 Silvi Maiste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.