← Eesti

1-06-1947\10

Obsah (4)§ 306§ 126§ 180§ 175

1-06-1947 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2006. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-1947 (05278000782) Kohtunik

§ 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: järgi süüdi tunnistada O.F Kar

S § 25 lg 1, 2 - 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Kannatanu V.G. poolt kohtumenetluse käigus esitatud tsiviilhagi varalise kahju osas jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu ja tsiviilhagi moraalse kahju osas jätta läbi vaatamata. Välja mõista O.F-ilt 8923.20 krooni (kaheksa tuhat üheksasada kakskümmend kolm krooni ja 20 senti) riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
  2. Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Asitõend-CD plaat- jätta kriminaalasja toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või protesti 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 12.jaanuarist 2007.a. Kuriteo kvalifikatsioon O.F 09.05.2005.a umbes kella 16.20 paiku Tartus, Kalda tee 43b asuvas X AS automaattanklas V.G. tekkinud sõnavahetuse ja tüli käigus püüdis lüüa V.G. vasaku käega näkku, kuid viimase kõrvale põikamise tõttu ei tabanud. Sellega O.F pani toime KarS § 25 lg 1, 2 – 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o löömise katse. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused O.F-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema 09.05.2005.a umbes kella 16.20 paiku Tartus, Kalda tee 43b asuvas X AS automaattanklas rikkus raskelt rahu ja avalikku korda, mille käigus tungis kallale V.G. , lüües kannatanule rusikaga näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja millega pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav O.F end temale esitatud süüdistuses süüdi, küll aga tunnistas ta seda, et tahtis kannatanut lüüa, kuid tema löök ei tabanud. Prokurör leidis kohtus, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti avaliku korra raske rikkumisena vägivallaga. Prokuröri sõnul on kannatanu löömine süüdistatava poolt tõendatud, samuti see, et löök kannatanut tabab. Samas möönis prokurör kohtuistungil, et kannatanu kukkumine ei ole tõendatud ja selles osas tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et süüdistatava ja tunnistajate ütlustes ei ole põhjust kahelda ja palub kohtul süüdistatav õigeks mõista. Kaitsja on veendumusel, et antud vahejuhtumi tingis isiklik motiiv ning süüdimõistmise korral tuleb O.F-i tegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kannatanu V.G. kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta 09.05.2005.a umbes kell 16.20 Annelinna Keskuse juures oleva X tankla juurde. Ta tuli autost välja ja kui ta ust kinni pani, jäi tema kõrval seisma kollast värvi mikrobuss Volkswagen, auto numbri pani ta kirja. Ta kuulis süüdistatava poolt enda aadressil solvavaid sõnu, et ta rikkus liikluseeskirju ja et kuidas ta julges üldse siia tankla juurde sõita. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et ta ei rikkunud liikluseeskirju, kuna mäletab sõidukitevahelist vahemaad, mis oli piisav manöövri sooritamiseks. Süüdistatav solvas teda ja ütles, et tahtis ise sama koha peale tulla, kuid tema jõudis esimesena kohale süüdistatava nina eest. Ta küsis seepeale süüdistatavalt, kas tankla kuulub temale. Süüdistatav kasutas tema 2

(7)suhtes ebatsensuurseid sõnu, mida ta naeratades ignoreeris. Seejärel ütles süüdistatav talle, et ta on värdjas, tuli tema juurde ja lõi teda vasaku käega tema vasaku põse vastu. Löögi tagajärjel toetus ta vasakule põlvele ja tõusis siis püsti. Ta ütles süüdistatavale, et kas tahad endale probleeme, mille peale viimane vastas, et olgu, korralda mulle probleemid. Ta läks autosse telefoni järele, et helistada politseisse. Süüdistatav suundus auto juurde ja lahkus sündmuskohalt. Ta helistas politseisse ja selgitas olukorda. Järgmisel päeval läks ta vigastustega perearsti juurde, kes suunas ta dr. Märtsoni juurde. Löögi tagajärjel jooksis tal jala pealt verd, kuna operatsiooni tõttu ei ole jala peal praktiliselt nahka. Põlves olid valud. Näos oli nahk paistes ja sinine ning lõug valutas. Kannatanu esitas kohtuistungil tsiviilhagi kokku summas 16 000 krooni, millest varalise kahju nõue on 4000 krooni ja moraalse kahju nõue 12 000 krooni. Kannatanu ei osanud kohtus tõendada rikutud teksapükste maksumust, väites, et eeluurimisel küsiti temalt kahjunõude summat, kuid avaldust või taotlust ta materiaalse ja varalise kahju hüvitamiseks ei ole esitanud, kuna ei teadnud, et seda teha tuleb. Tunnistaja D.S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta eelmise aasta mais koos oma isa O.F-i ja õe O Annelinna Tirsi kauplusesse. Nad istusid õega esiistmel, tema oli parempoolsel istmel. Nad tahtsid tanklast läbi sõita. Kannatanu sõitis tumedat värvi BMW-ga neile ette ja kui isa ei oleks suutnud peatada, oleks toimunud avarii. Isa avas akna ja küsis kannatanult, et mida sa teed. Kannatanu vastas, et see ei ole sinu asi ja teen, mis tahan, see ei ole sinu tankla. Isa tahtis edasi sõita, kuid kannatanu hakkas midagi rääkima, mille peale isa peatus ja läks autost välja. Edasi ta ei näinud, kuna isa ja kannatanu seisid auto taga. Ta kuulis, kuidas kannatanu ütles, et kui tahad probleemi, siis saad selle. Pärast ta nägi, kuidas kannatanu toetas vastu auto kapotti. Löömist ta ei näinud. Siis tuli isa autosse ja nad sõitsid edasi. Tunnistaja eeluurimisel antud ütluste (tl 9) kohaselt ei kuulnud ta täpselt, millest isa ja kannatanu rääkisid auto juures, ta nägi, et kannatanu seisis ja naeratas, isa samal ajal selgitas talle midagi. Mingil hetkel nägi ta, et isa hakkas auto juurde tulema, siis aga pöördus tagasi ja lõi BMW juhti rusikaga näkku, kuid tunnistaja ei näinud, kas löök tabas. Kannatanu toetus löögi tagajärjel autole, aga maha ei kukkunud. Hiljem ta kannatanul mingeid vigastusi ei näinud. Kohtuistungil ütles tunnistaja, et rääkis eeluurimisel kõike õigesti. Tunnistaja O.S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sõitis koos isa ja õega Mõisavahe poe juurest bensiinijaama, kui vasakult poolt sõitis neile ette kannatanu. Ta istus esiistmel juhi kõrval. Kui isa poleks õigel ajal seisma jäänud, oleks toimunud avarii. Isa läks kannatanuga rääkima, öeldes talle, et kuidas sa sõidad. Löömist ta ei näinud. Tunnistaja eeluurimisel antud ütluste (tl 11) kohaselt lõi süüdistatav mingil hetkel käega ühe korra kannatanut põsele või vastu kõrva, kuid ta ei pannud tähele, kas isa lõi kannatanut rusika või lahtise käega. Vastuseks vehkis kannatanu isa suunas kätega, aga ei löönud teda. Kuna nende auto seisis sel hetkel tankla kõrval teel, siis nägi ta löömist pealt. Löögi tagajärjel kannatanu maha ei kukkunud ning mingeid vigastusi ta kannatanul ei näinud. Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et ta löömist pealt ei näinud ning eeluurimisel antud ütlusi ta ei mäleta. Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav O.F end temale esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 09.05.2005.a läks ta koos tütardega poodi. Nad sõitsid endise Tirsi kaupluse poole, kui tema eest sõitis läbi suure kiirusega hall BMW. Kui ta ei oleks pidurdanud, oleks avarii juhtunud. Ta jäi seisma, tuli autost välja ja küsis kannatanult, miks ta sõidab niiviisi. Nende vahel toimus sõnavahetus ja pärast seda läks ta tagasi oma autosse. Tütar O ütles kannatanule, et too võiks ka vabandada. Kannatanu ütles ebatsensuursete sõnadega süüdistatavale, et kas ta ei karda oma tüdrukute pärast. Seepeale läks ta tagasi ja püüdis kannatanut lüüa, kuid ei saanud pihta. Seejärel istus ta autosse, nad sõitsid parklasse ja läksid poodi. 3
(7)Kannatanu V.G. on fotodelt ära tundnud O.F-i kui isiku, kes 209.05.2005.a Tartus Annelinna Tirsi juures olevas „X “ tanklas teda ründas, lüües talle ühe korra rusikaga vastu nägu vasakpoolsele põsele. 27.05.2005.a asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitelt, mis kajastavad Tartus, Kalda tee 43b X tankla turvakaamera salvestisel jäädvustatut, nähtub, et 09.05.2005.a kell 16:20:06 sõitis kannatanu halli värvi BMW-ga X tanklasse, väljudes juhipoolsest esiuksest ning jäädes seisma BMW avatud esiukse juurde. Sel hetkel tekkis BMW kõrvale vasakult sõiduki vari ning kannatanu pööras pea tekkinud sõiduki juures asuva isiku poole. Kannatanu käitumisest on näha, et ta rääkis isikuga, kes arvatavasti tuli välja sõidukivarju tekitanud sõidukist ja keda ei ole näha, kuid mis on arusaadav tekkinud inimese varju järgi. Kannatanu pani BMW esiukse kinni ning läks auto pagasiruumi juurde. Olles BMW pagasiruumi juures, keeras kannatanu ringi ja jäi korraks seisma. Kannatanule lähenes süüdistatav, kes lõi kannatanut vasaku käega näopiirkonda. Seejärel liikus süüdistatav tagasi oma sõiduki juurde ja sõitis minema. Kannatanu võttis BMW salongist mobiiltelefoni, hakkas sellega rääkima ning istus autosse, kuhu jäi salvestuse lõpuni, s.o 16:24:28 (tl 14-23). Dr. Aare Märtsoni 28.06.2005.a vastusest järelepärimisele nähtub, et V.G. viibis dr. Märtsoni juures vastuvõtul 25.05.2005.a, kaevates valu üle vasakus põlves. 1992.a oli patsiendil liiklustrauma laialdaste nahadefektide ja põlveliigese kahjustusega. Soovitatud kasutada põletikuvastaseid vahendeid ja taastusravi (tl 25). Perearst Alla Kostina 29.06.2005.a õiendi kohaselt pöördus V.G. 10.05.2005.a perearsti poole kaebustega tugevale valule vasakus põlves ja liikumisraskusele, ta tuli vastuvõtule longates. Eelmisel päeval (09.05.2005) oli patsiendile kallale tungitud ja pekstud, mille tagajärjel tekitatud vasaku põlve marrastused ja verevalumid. Patsiendil oli lapseeas tõsine liiklusõnnetus, mille käigus tekkis vasaku põlvekedra ja sääreluu vigastused. Trauma tagajärjel patsiendi vasak jalg 3 cm lühem, esineb vasaku põlveliigese deformatsioon koos põlvekedra nihkega, ulatuslikud armid vasakul reiel, põlvel ja sääre ülemises 1/3-s, korduvalt on tehtud naha plastilisi operatsioone. Seoses kallaletungimise ja peksmisega oli patsiendile tekitatud vigastused, mis veelgi suurendasid ohtu armide rebenemiseks ja infektsiooni tekkeks ning põhjustasid liikumisraskusi (tl 26). Kohus, asja arutanud ning hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et O.F-ile esitatud süüdistus KarS § 263 p 1 järgi ei ole täielikult tõendamist leidnud ning tema poolt toime pandud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 25 lg 1, 2 – § 121 järgi, mõistes ta süüdi löömise katse eest kehalise väärkohtlemise järgi. Kriminaalasjas puuduvad piisavad tõendid selle kohta, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse tuvastada, et O.F lõi kannatanut rusikaga näkku, põhjustades viimasele valu. Samuti on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevus ei ole käsitletav avaliku korra raske rikkumisena. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel toimus 09.05.2005.a kell 16.20 paiku Tartus, Kalda tee 43b asuva AS X automaattankla juures, mida tõendavad nii süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning asitõend – CD-plaat AS X automaattankla turvakaamera salvestisega. Süüdistatava ja tunnistajate ütluste kohaselt sai vahejuhtum X tankla juures alguse sellest, et kannatanu tegi autoga kiire manöövri, sõites süüdistatava autole ette ning luues sellega liiklusohtliku olukorra. Kannatanu möönis kohtuistungil, et süüdistataval võis selline arvamus tekkida, kuid tema arvates oli vahemaa piisav manöövri sooritamiseks. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 4
(7)süüdistatava ja kannatanu vahel toimus 09.05.2005.a X tankla juures sõnavahetus, mille käigus süüdistatav tegi vasaku käega löögi kannatanu näo suunas. Kannatanu ütluste kohaselt tabas löök teda näkku vasakule põsele, mis läks paiste ja siniseks. Löögi tagajärjel ta kukkus vasakule põlvele, millest hakkas verd jooksma. Samas puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et süüdistatava löök oleks kannatanut näkku tabanud. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, et ta küll tahtis kannatanut lüüa, kuid see ei läinud tal korda, toetab ka asitõend – CD-plaat turvakaamera salvestisega, millelt on küll näha, kuidas süüdistatav lööb vasaku käega kannatanu näo suunas, kuid mitte see, kas löök kannatanut ka tabas. Löögi hetkel on kannatanu pea pööratud paremale ning peale lööki ei viita kannatanu käitumine sellele, et löök oleks ta näole valu või vigastusi põhjustanud. Eeltoodu annab alust järelduseks, et kannatanu jõudis pea löögi eest ära pöörata. Kuigi tunnistaja O.S. eeluurimisel antud ütluste kohaselt nägi ta, kuidas süüdistatav lõi kannatanut käega ühe korra kas vastu põske või vastu kõrva, leiab kohus, et tunnistaja ütlused on hinnangulised. Seda seisukohta kinnitavad tunnistaja D.S. ütlused selle kohta, et löömist ta pealt ei näinud, põhjendades seda asjaoluga, et vahejuhtumi hetkel istusid nad koos õega mõlemad auto esiistmel ja rääkisid omavahel ning ta nägi juhtunut vaid osaliselt auto küljeaknast. Samuti väitis ta, et intsident toimus nende auto taga ja tema ega tema õde sel ajal auto ust ei avanud. Kohus, arvestades tunnistajate asukohta ja vaatevälja löömise hetkel, peab tuvastatuks, et kumbki tunnistajaist ei näinud täpselt, kas löök tabas kannatanut näkku või mitte. Nii tunnistajate kui süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu peale süüdistatava poolt löögi tegemist maha ei kukkunud ning mingeid vigastusi keegi neist kannatanul ei näinud. Samuti ei nähtu turvakaamera salvestiselt, et kannatanu oleks löögi tagajärjel kukkunud. Peale lööki videokaamera vaatevälja ilmudes ei viita miski sellele, et kannatanu oleks viga saanud, vaid ta läheb normaalsel sammul oma auto juurde, pööramata mingit tähelepanu oma riietusele või väidetavatele vigastustele. Eeltoodu alusel peab kohus kannatanu ütlusi enda kukkumise kohta tegelikkusele mittevastavaiks, kuna need on vastuolus nii süüdistatava kui tunnistajate ütlustega, kui ka dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu ütluste ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et ta ei pidanud vajalikuks pöörduda samal päeval vigastustega traumapunkti, küll aga läks ta järgmisel päeval perearsti juurde, kes suunas ta eriarsti juurde. Dr. Aare Märtsoni vastusest järelepärimisele nähtub, et ta ei ole patsiendil fikseerinud mingeid vigastusi vasakul põlvel, vaid viitab 1992.a liiklustraumale, mis põhjustas kannatanule põlveliigese kahjustuse ja nahadefektid. Seega tunnistajate ütluste ja videosalvestise alusel ei ole võimalik kindlalt väita, et süüdistatav tabas kannatanut löögiga näkku. See asjaolu on kaheldav. Kohus, hinnanud kõiki kohtus uuritud tõendeid nende kogumis, tegi kindlaks, et kohtus ei leidnud tõendamist see, et süüdistatava löök tabas kannatanut näkku ja just seetõttu mingite vigastuste saamine. Kohus tõlgendab kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ja leiab, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida löömise katsena, st teise isiku kehalise väärkohtlemise katsena, mitte aga avaliku korra raske rikkumisena. Kohus ei nõustu süüdistuses märgituga selle kohta, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 263 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumisena. Riigikohus on oma 21.09.2005.a otsuses nr 3-1-1-78-05 öelnud, et: „…kvalifitseerimaks süüdlase tegevust KarS § 263 järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelga konstateeringuga, et peksmine toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi.“ Kuigi tankla puhul on tegemist avaliku kohaga, tuleb käesoleval juhul arvestada asjaoluga, et konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel sai alguse 5
(7)isiklikul motiivil, kuna süüdistatav leidis, et kannatanu sõitis talle ootamatult ette, põhjustades sellega liiklusohtliku olukorra. Süüdistatav pidas vajalikuks minna kannatanuga rääkima ning tekkinud sõnavahetuse käigus ei suutnud ta end kontrollida ning kannatanu poolt solvava käitumise tõttu üritas kannatanut lüüa. Kohus leiab, et süüdistatava käitumises puudus tahe rikkuda avalikku korda või väljendada lugupidamatust kõrvaliste isikute vastu. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevus on kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. KarS § 121 sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Käesoleval juhul on täielikult tõendamist leidnud, et O.F tahtis lüüa V.G. rusikaga näkku. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu jõudis pea löögi eest kõrvale keerata. Kuna kuritegu jäi katsestaadiumisse, tuleb süüdistatava tegevus kvalifitseerida KarS § 25 lg 1, 2 – 121 järgi. Kohtu seisukoht karistuse kohta Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör taotleb O.F-ile karistuseks rahalist karistust 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni. Kaitsja palub oma kaitsealuse süüdimõistmise korral mõista talle väiksem rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on O.F pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, et O.F on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo korras on teda karistatud kahel korral. Kohus, lähtudes süüdistataval varasema kriminaalkaristuse puudumisest ning toime pandud teo raskusest, leiab, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedal. Seetõttu mõistab kohus O.F-ile rahalise karistuse 50 päevamäära, s.o 2500 krooni. Tsiviilhagid ja asitõendid Kohtuistungil esitas kannatanu tsiviilhagi summas 16 000 krooni, millest 4000 krooni on varalise kahju nõue teksapükste rikkumise eest ja 12 000 krooni on moraalse kahju nõue. Kannatanu ei osanud kohtuistungil tõendada rikutud teksapükste maksumust, samuti ei ole ta tasunud riigilõivu moraalse kahju nõude osas. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi varalise kahju osas tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et kannatanu oleks süüdistatava tegevuse tagajärjel kukkunud ning seetõttu teksapüksid rikkunud. Tsiviilhagi moraalse kahju osas jätta läbi vaatamata, kuna kannatanu ei ole tasunud riigilõivu moraalse kahju hüvitamise nõudes. Asitõendid 6
(7)CD-R plaat AS X automaattankla turvakaamera salvestisega, mis asub Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde.

Menetluskulud

§ 180

lg 1 alusel tuleb O.F-ilt välja mõista järgmised menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 krooni.

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 33.60 krooni.

§ 175lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 424.80+3964.80 krooni.

Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda

§ 180lg 1 alusel.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
  2. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.