1-06-10458/3

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-06- 10458 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

2. 2009 Viru Maakohtu Kohtunik Tiit Kullerkupp Sekretär Aile Siil juuresolekul Kaitsja Toomas Alp Prokurör Marge Voogma osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 28.05; 09.08; 24.08; 12.
3. 08.11.2007; 03.11;
5. 2008 ja
7. 2009 Rakvere kohtumajas kriminaalasja kokkuleppemenetluses süüdistatav H.P Elukoht xxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: 8 klassi, emakeel: eesti, ei tööta Varem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.08.1993 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3k vabadusekaotusega tingimisi 1a katseajaga ja rahatrahviga 500 krooni; 2) 22.08.1994 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahviga 1200 krooni; 3) 25.05.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 4600 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1a; 4) 16.01.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 176’2, KrK § 204 lg 3 järgi 1a vabadusekaotusega tingimisi 2a 6k katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3a; 5) 29.05.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 176’2 järgi 15 p arestiga; 6) 28.06.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 9k vabadusekaotusega tingimisi 3a katseajaga; 7) 15.10.2003 Harju Maakohtu poolt KarS § 330 järgi rahalise karistusega 2000 krooni. 8) 15.12.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 329, KarS § 424 järgi 1a 6k vangistusega tingimisi 3a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2a 6k; 9) 26.08.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 7k vangistusega tingimisi 18k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2a 8k; väärteokorras karistamata süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi. Tõkend: elukohast lahkumise keeld. H.P süüdistatakse selles, et - tema, jaanuaris 2004 võttis xxxx maaüksusel ülestöötamiseks kahelt eeluurimise käigus tuvastamata jäänud eesti rahvusest meesterahvalt Hansu kinnistu, kontrollimata raieks võtmise seaduslikku alust, otsis juhuslikud inimesed metsa saagima, näitas ette raiekoha ja otsustas, millist raieliiki ja metsamaterjali kogust saagida, mille tulemusena pani toime puude ebaseadusliku raie eraldustel 2 ja 4, kusjuures eraldusel 2 oleks olnud lubatud raiuda 65 tm/er, tegelikult raiuti 83,88 tm/er, s.o. 18,8 tm/er lubatust rohkem ning eraldusel 4 oleks olnud 2 lubatud raiuda 192 tm/er, tegelikult raiuti 279,81 tm/er, s.o. 87,8 tm/er lubatust rohkem. Keskkonnale oli tekitatud kahju, sest xxxx maastikukaitseala piiranguvööndis kasvanud metsas lubatud turberaie tegemise asemel lageraie tegemisega ei peetud kinni lubatud raieviisist, samuti oli jäetud koristamata raiekohad. Eraldustel 2 ja 4 rikuti turberaie tegemisel lubatud raiemahu ületamisega raie tegemise ajal kehtinud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 13 lg 2 p 5 ja keskkonnaministri 09.04.1999 a määrusega nr 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskiri“ punkti 3 alapunkti 1 sätteid. Eraldustel 2 ja 4 kasvasid uuendusraie-ealised puistud, kus raie tegemise ajal kehtinud nõuete järgi oli lubatud uuendusraiena turberaie tegemine raiemahuga 30% kasvava metsa tagavarast. Tegelikult raiuti aga eraldustelt 2 ja 4 välja üle 30% kasvava metsa tagavarast. Et tegemist on looduskaitsealal kasvava metsaga, saab ka praegu lubatud raieid ja raiuda lubatud koguseid arvestada üksnes kehtiva looduskaitseseaduse ja alates 23.12.2005 jõustunud Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 määruse nr 295 „Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ sätete järgi. Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 5 kohaselt on kaitseala piiranguvööndis uuendusraied keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Vabariigi Valitsuse 12.12.2005 määruse nr 295 „Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 4 lg 9 p 6, 7 ja 8 kohaselt on Porkuni maastikukaitsealal uuendusraie-ealistes kaasikutes lubatud turberaie tegemine väljaraieprotsendiga kuni 30 % puistu tagavarast ja pindalaga kuni 2 hektarit. Eeltoodu kohaselt on praegu kehtiv lubatud raiemaht sama suur raie ajal kehtinud piirangutega võrreldes, erinevus on maksimaalses lubatud raielangi suuruses. Praegu kehtivate nõuete kohaselt on Porkuni maastikukaitsealal maksimaalseks lubatud turberaielangi suuruseks 2,0 ha, kuid Hansu maaüksuse metsas raiuti eraldustel 2 ja 4 läbi kokku 4,15 ha metsa. Praegu kehtivate õigussätete järgi ei oleks 4,15 ha suurusega turberaielangi raiumine enam lubatud olnud ning praegu kehtivad nõuded langi suuruse osas on rangemad raie tegemise ajal kehtinutest. Seega tuleb keskkonnale tekitatud kahju määramisel lähtuda raie ajal kehtinud leebematest piirangutest ehk senistest keskkonnale tekitatud kahju määramise nõuetest. Hansu maaüksuse metsas on praegu kehtivate õigusaktide järgi puude ebaseadusliku raie ning raiekohtade koristamata jätmisega tekitatud keskkonnale kahju kokku 278
8. - krooni. Keskkonnale tekitatud kahju määramise aluseks on raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 a määruse nr 186 “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” p 2, 7, 8 ja 9 ning praegu kehtiva Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja 7, lg 3, lg 9, lg 10 ja lg 11 sätted. Seega H.P, pannes toime puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: keskkonnale tekitatud kahju 278 277 krooni nõudes on esitatud tsiviilhagi. Karistuse liik ja määr: KarS § 356 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.P-le karistuseks rahalist karistust 140 päevamäära ulatuses, s. o. summas 7000 krooni. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja teatasid, et nad jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kokkuleppemenetluses on järgitud kriminaalmenetluse sätteid, süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista ja karistada teda vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 239-250; 313-319; 175 lg1 p 9; 179 lg1 p2 kohus 3 Otsustas: H.P süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 140 (ükssada nelikümmend) päevamäära ulatuses, s. o. summas 7000.00 ( seitse tuhat, 00) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1(üks) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /nimi, 1-08-14127 , rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend- elukohast lahkumise keeld H.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista H.P-lt kohtukulud: sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis,00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi , 1-06-10458, sundraha. Sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista H.P-lt tsiviilhagi katteks kuriteoga keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks kannatanu Keskkonnainspektsioonile ( Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB viitenumber 2800049463) 278 277,00 (kakssada seitsekümmend kaheksa tuhat kakssada seitsekümmend seitse,00) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust käsitlevate menetlusnormide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus
9. jaanuaril 2009.a №oremreferent /allkiri/ T.Kullerkupp I.Golubev I.Golubev