1-08-12358\4

(4)Karistuse kandmise algus 17.10.2002 ja lõpp 14.05.

1. E.U ennetähtaegse vabanemise küsimust arutati viimati Harju Maakohtus 27.02.
2. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Nimetatud määruse peale esitas süüdimõistetu E.U määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2008 määrusega jäeti Maakohtu 27.02.2008 määrus muutmata. Määrus jõustus 07.04.
3. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 07.10.
4. Kinnipidamisasutusest E.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 11 korda distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas kinnipeetav hõivatud ei ole. Ta on esitanud avalduse tööle minemiseks, kuid positiivset vastust oma avaldusele saanud ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus elama asuda Ahtme Varjupaika (garantiikiri olemas). Murru Vangla puidutööstuses töötas lukksepana. Tasumata haginõudeid on 4000 krooni. Võimaliku vabanemise korral soovib asuda koheselt tööle. Põhikooli lõpetas õhtukoolis,kutsekoolis omandas ehitaja kutse. 2003-2004 aastal lõpetas koostelukksepa kursused ja 2005 keevitaja kursused. Riigikeelt ei valda. Kinnipeetav on ametlikult töötanud AS Kiviter ehitustöödel ja Ehitus- ja Remonditöökojas betoneerija ja sepana. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Murru Vanglas osales kinnipeetav viha juhtimise treeningus ja sotsiaalprogrammis Convictus. Enne vangistust tarbis ohtralt alkoholi. Seoses terviseprobleemidega nüüd ta enam alkoholi tarbida ei saa ja ei soovi. Ta mõistab, et alkoholi liigtarvitamine on ka toimepandud kuritegude põhjuseks. Kinnipeetaval on pärast vanglast vabanemist reaalsed plaanid oma elu õiguskuulekaks korraldamiseks, tulevikueesmärgid on seotud töö ja elukohaga. Üldiselt ei ole kinnipeetav agressiivne, kuid pingelises olukorras võib kaotada enesekontrolli. Iiskul on kalduvus reageerida üliemotsionaalselt tekkinud probleemidele. Kinnipeetava kuritegu on seotud alkoholi liigtarvitamisega, mistõttu on uue kuriteo tõenäosus suur, kui E.U jätkab alkoholi tarvitamist. Edukaks toimetulekuks vajab E.U stabiilset keskkonda, tugevat toetust. Arvestades tema korduvat karistatust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, käitumist vangistuse jooksul, kinnipeetava hoiakuid ja tõekspidamisi. Säilib risk edaspidisteks seaduserikkumisteks. Riskiteguriks on alkoholi jätkuv tarbimine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu.E.U on toime pannud tahtlikult raske isikuvastase kuriteo. Tema puhul peab arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Oma loomult on E.U emotsionaalne, millest tingitud enamus distsiplinaarkaristused. Kannab karistust tahtliku tapmise eest. Varem on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude raskusaste on muutunud tõsisemaks, millest järeldub, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud soovitud eesmärki. E.U suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 11 distsiplinaarkaristust, mis annab alust eeldada, et vabaduses eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. E.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta esitas kohtule kirjaliku psühholoogi arvamuse, samuti vanglas otsuse tööle lubamiseks ning vangla kinnituse, et ta on regitreeritud gruppi sotsiaalabiprogrammi osalemiseks „ vabanemieelne programm karisatuse lõppfaasis. Tal on lõpetatud mitu kursuseid, samuti on ta osalenud programmides. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna E.U kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Ka vanglas viibise ajal toime pandud rikkumiste olemasolu näitab, et süüdimõistetul on režiimi järgimisega tõsiseid probleeme. Varem süüdimõistetu on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Kohtuistungil uuritud materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on tõesti kergesti ärrituv, seega võib tekkida põhjendatud kahtlus, kas isik suudaks vabaduses kontrollnõuetega toime tulla, alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele. 2

(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Kohus nõustub prokuröri ja kriminaalhooldusametniku arvamusega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.U isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on varem kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude eest 3 korral, nendest 2 korral reaalse vanglakaristusega. Viimase, esimese astme raske isikuvastase kuriteo, tapmise eest karistati teda 8 aasta 6 kuu ja 27 päevase vangistusega. Seega võib järeldada, et karistus ei ole E.U suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest, on välja kasvanud isikuvastased kuriteod ( Lääne-Viru Maakohtu 17.10.2002 kohtuotsus). See näitab, et E.U käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Sellele osutatakse ka vangla iseloomustuses, millest nähtub, et E.U varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat oli vangistuse ajal 11 korral karistatud distsiplinaarkorras. Aastatel 2001-2002 on kinnipeetavat karistatud 9 korral distsiplinaarkorras, nendest 6 korral noomitusega ja 3 korral kartserisse paigutamisega. 27.09.2006 karistati noomitusega selle eest, et ta 04.09.2006 lahkus omavoliliselt eluosakonnast ja läks toiduajagajaga sööklasse. Viimase rikkumise eest karistati 14.07.2008 noomitusega, sest ta 02.07.2008 hommikuse loenduse ajal keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust minna oma kambrisse ja kasutas vanglaametniku suhtes solvavaid väljendeid. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-1-196-06, p 8.1). Positiivseks tuleb tunnistada, et isik vangistuse ajal lõpetas lukksepa ja keevitaja kursused, osales viha juhtimise treeningus ja sotsiaalprogrammis. Positiivne on ka see, et süüdimõistetu on korduvalt avaldanud soovi ka tööle minna ja vangla poolt isiku taotlus on rahuldatud, tööle asumine on lubatud, kugi reaalselt ei ole süüdimõistetu tööga veel hõivatud. Psühholoogi iseloomustuses nähtub, et süüdimõistetu isiksus stabiilne, pingelises olukorras võib käituda vägivaldselt, kuid edasise elu positiivsed eesmärgid on tal moodustatud. Positiivsete ja negatiivsete momentide esinemine süüdimõistetu käitumises näitab kohtu arvates seda, et süüdimõistetu käitumine ei ole täielikult süüdimõistetu enda kontrolli all ja see suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti isikul on isiksusttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 13.10.2013. Isikule oli jaanuaris 2008 garanteeritud ka töökoht firma VERMAR TRANSPORT OÜ poolt, kes on vabanemisel nõus E.U tööle võtma (lk 5). Sotsiaalse Rehabilitatsiooni keskuse tõendist (lk10) on näha, et nimetatud keskus võimaldab E.U-le ennetähtaegsel vabanemisel majutuse SRK Ahtme varjupaigas Ahtme tee 113 Kohtla-Järve ja seda tingimusel, kui E.U kohustub kinni pidama MTÜ SRK sisekorra eeskirjadest, tasuma kokkulepitud summas majutuse eest ja mitte sooritama uusi kuritegusid. 3

(4)Kohus leiab, et tervikuna on ennetähtaegse vabanemise võimalus on vajalik ja kasulik just raskeid kuritegusid toimeoannud isikutele, sest sel juhul on tagatud kriminaalhoolduse kontroll nende tegevuse üle, ja õiguskord oleks kaitstud vähemal määral, kui isik vabaneb kogu karistusaja ärakandmisel ilma järelevalveta. Samal ajal kohus leiab, et süüdimõistetu peab olema valmis ennetähtaegseks vabanemiseks ja kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmiseks vabaduses. E.U puhul kohus seda tuvastanud ei ole. Süüdimõistetu ka käesoleval ajal ei ole võimeline oma emotsioone kontrolli all hoidma ja korraldustele alluma ( sellest tulenebki tema viimane distsiplinaarrikkumine), ja see on peale seda, kui ta on läbinud programmi Viha juhtimise treening. Kui isik ei ole võimaline korraldusi täitma vangla režiimis, siis loogiline, et kohtul tekkib põhjendatud kahtlus, et ta suudaks seda teha vabaduses. Arvestades E.U poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, tema käitumist vanglas, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Karistuseaja lõpuni on veel ligi 2 aastat 5 kuud. Tegemist on raske esimese astme isikuvastase kuriteoga, tapmisega, millega tekitati kannatanule üliraskeid kehavigastusi. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.U temale Lääne-Viru Maakohtu 17.10.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4