1-08-11403/4

Kriminaalasi nr.1-08-11403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 07.jaanuaril 2009.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova prokuröri abi Egon Oja kaitsja Veljo Viilol osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja R.I ik xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, elukoht xxx , töök Y T OY, varem karistatud 3 korral, viimati30.06.1992.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 100 järgi v.k 7 aastat, süüdistuses KarS § 121 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas R.I süüdistatakse selles, et tema 31.07.2008.a. kella 21.05 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 11 asuva Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna kambribloki ooteruumis lõi T L ühe korra rusikaga lõua piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega R.I pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, s.o. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud R.I seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu T L ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 31.07.2008.a. kella 21.05 paiku oli Tallinnas Kesklinna politseiosakonnas, seoses avaliku korra rikkumise eest. Tema istus rahulikult pingi peal, kui kambrisse toodi üks meesterahvas, kes oli alguses rahulik ja ta pandi tema kõrvale istuma pingile. Isik istus ja ütles talle: „Ma annan sulle lõuga“. Isik muutus äkki agressiivseks ja lõi talle parema käega (rusikaga) vastu lõuga. Löök oli tugev ja tal oli valus (tl. 3 – 6). Tunnistaja M Türk ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, olles patrullis 31.07.2008.a. said väljakutse Gonsiori 2, kus isik pidi magama. Kohale minnes selgus, et tegemist on R.I-ga, kes osutas vastupanu. Osakonda jõudes oli R.I maha rahunenud ja istus kambri ooteruumis rahulikult, kui äkitselt lõi R.I tema kõrval istuvat meest T L´t näo piirkonda ning vahele läksid abipolitseinikud Tõnsing, Rooseväli ja tema. (tl. 8). Tunnistaja D – T Tõnsing´i ülekuulamise protokolli milles tunnistaja on andnud ütlusi, 31.07.2008.a. oli tööl Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnas ning umbes kella 21.00 paiku viibis kambriblokis, kus üks kinnipeetu istus kambribloki ooteruumi seina ääres pingil. Nimetatud mees oli rahulik. Mingi ajapärast toodi tema kõrvale pingile teine kinnipeetav, kes käitus väga agressiivselt. Antud isik kummardus ettepoole ja lõi ühe korra rusikaga kõrvalistuvat meest näkku. Tema haaras koheselt lööjast kinni, eemaldas pingist ja pani ta kõhuli pikali lamama ning appi tuli veel politseinikke. (tl. 9 - 10). Asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldavaks objektiks on videosalvestus 31.07.2008.a. sündmuses Kesklinna politseioakonna kambribloki ooteruumist. Näha on, et kell 21.00 istub pingil üks meesterahvas, kell 21.04 tuuakse kambriblokki kiilaspäine meesterahvas (R.I), kes istub T L kõrvale. R.I näib rahutu. Kell 21.07 kummardub R.I T L suunas ja lööb teda parema käega näkku, löök on ühekordne, kuna koheselt sekkuvad kolm politseiametnikku, surudes kätega R.I põrandale kõhuli. T L katsub samal ajal käega nägu. R.I toimetatakse kambrisse. (tl. 12 – 13). Kahtlustatava R.I ülekuulamise protokoll, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, 31.07.2008.a. õhtul jäi magama kusagil Tallinna Kesklinna pargis muru peale, ta oli alkoholijoobes (oli joonud 0,75 liitrise Martini) ja tundis, et on väsinud. Ärkas üles selle peale, et kaks politseinikku väänasid teda kätest ja toimetasid Kesklinna politseiosakonda. Kambribloki ooteruumis väänasid politseinikud teda edasi ja panid ta kätele käerauad. Tema ei usu, et ta vastupanu politseinikele osutas. Talle ei meenu, et ta oleks kedagi löönud. (tl. 17 – 18). Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on R.I käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteona, so kehalise väärkohtlemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval ajal isik elab ja töötab Soome Vabariigis. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista rahalise karistuse. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 311; § 312, § 313 ja § 315 kohus otsustas Süüdi tunnistada R.I KarS § 121 järgi ja karistada rahalise karistusega 180 päevamäära, võttes päevamääraks 50 krooni s.o summas 9000 krooni. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 120 päevamäära s.o. summas 6000 krooni. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg R.I 31.07.2008.a. kuni 01.08.2008.a. s.o 2 päeva ja 21.12.2008.a. kuni 07.01.2009.a. s.o 18 päeva, kokku 20 päeva s.o 60 päevamäära karistusaja hulka, kandmata karistus rahaline karistus 3000 krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbangas, viitenumbriga 4100064939. R.I vabastada vahi alt. Välja mõista R.I-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1587.10 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber 2800049764. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Asitõend – 31.07.2008.a. videosalvestus CD-plaadil – jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul Margot Mikler Kohtunik