lg.1 ja 424 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Veljo Viilol SÜÜDISTATAV: U.K -elukoht : xxx, isikukood : XXX, kodakondsus: puudub, haridus: kesk, emakeel: vene, töökoht : R OÜ, karistatus: - 02.05.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv: 460 krooni; - 31.10.2002a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 204 lg 3 ,
K § 139 lg 2 p 2,3,
Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4-
lg 2 alusel mõisteti vangistus: 1 k,
Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4-
lg 2 alusel,
alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4 k katseaega: 2 a; väärtegude eest 19 korda (18 täitmata) Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Mõista U.K süüdi
1 Mõista U.K süüdi 2-s episoodis
Mõista U.K süüdi 04.08.2006.a 2-s episoodis
järgi ning karistada 4(nelja) kuulise vangistusega .
lg.1 ja 64 lg.1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, lõplikuks liitkaristuseks mõista U.K-le 2(kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada U.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4(neli) kuud vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 3 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista U.K-le 1(üks) aasta , 7(seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse ) päeva vangistust Süüdistatavale kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel.
lg.1 alusel lisakaristusena võtta U.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. Mõista U.K-lt välja kannatanu P M ’I tsiviilhagi summas 81349.(kaheksakümmend üks tuhat kolmsada nelikümmend üheksa krooni ) Mõista U.K-lt välja menetluskulud riigituludesse, s.o kaitsjatasu 3274.50 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend neli krooni ja 50 senti) krooni, ekspertiiside maksumus 8810.- krooni (kaheksa tuhat kaheksasada kümme krooni) ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. U.K süüdistatakse veel selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti, olles joobeseisundis 04.08.2006.a. kella 20.37 ajal juhtis Tallinnas, Linnu teel mootorsõidukit XXX reg nr xxx. Samuti tema, olles joobeseisundis 05.08.2006.a. kella 17.35 ajal juhtis Tallinnas, Sitsi tn mootorsõidukit XXX reg nr xxx. Samuti tema, olles joobeseisundis 07.12.2007.a. kella 18.20 ajal juhtis Tallinnas, Veerenni tn mootorsõidukit XXX reg nr xxx. Samuti süüdistatakse U.K selles, et tema, olles 31.10.
3 Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav U.Klohhin tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest kuritegude kohta kohtuistungil süüdistatav loobus. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning kogutud tõendid lubatavad. Kohus leiab, et U.K poolt toime pandud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega.
järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises 2-s episoodis 04, 05.augustil 2006.a. ja ühes episoodis
lg.1 järgi on kahtlustatav U.K andnud eeluurimisel süüd tunnistavaid ütlusi /t.l. 54-57/ Tema ütluste kohaselt oli 06.03.2007.a. õhtul vihmane ilm, tee oli märg ja oli juba pime ,kui ta sõitis mööda Akadeemia teed. Seda tänavat teadis hästi ja teadis ka jalakäijate ülekäigukohta. Kiirus oli umbes 40-50 km/h. Mäletab, et vastassuunavööndis ei olnud ühtegi autot ülekäiguraja ees peatunud. Ootamatult lõi aga tema autost mööda sõitnud auto tagant midagi vastu tema autot.Ta nägi, et tegemist oli jalakäijaga.Tüdruk lõi end vastu tema auto esiklaasi vasakut külje ja kukkus asfaldile. Ta peatus ning jooksis tüdruku juurde. Tüdruk oli elus, kuid teadvusetu. Kiirabi tuli kiiresti. Järgmisel päeval läks sõbraga Mustamäe haiglasse, kus sai teada, et jalakäija suri. 4 Lisaks kahtlustatava U.K ütlustele on antud kuritegu tõendatud ka teiste kirjalike tõenditega : sealhulgas esmalt tunnistajate ütlustega : Tunnistaja A Z ’i ütluste /t.l. 31-34/ kohaselt sõitsid nad U.K-ga Õismäelt Männiku suunas, kiirus ei olnud suur. Akadeemia tee 22 maja juures asuval ülekäigurajal ei olnud sinna lähenedes ühtegi jalakäijat, kuid äkki ilmus tüdruk, kes liikus kiiresti üle tee , autoliiklust jälgimata. Tunnistaja A Z ’i ütluste /t.l. 35-38/ kohaselt tema ja teine tunnistaja K.V väljusid 3.marsuudi trollist Keemia peatuses. Seejärel läksid ülekäiguraja juurde. Kui nemad hakkasid ülekäigurada ületama, oli kannatada saanud tüdruk juba ülekäiguraja keskel. Sõpruse pst. poolt tulnud auto peatus, et jalakäijaid läbi lasta.Akadeemia tee poolt tuli musta värvi sõiduauto XXX kiirusega 40-50 km/h hakkas ülekäiguraja ees järsult pidurdama, kuid toimus tüdrukuga kokkupõrge , mille tagajärjel jalakäija lendas 2-3 meetri kaugusele. Tunnistaja KV on eeluurimisel andnud kahel korral ütlusi /t.l. 39-42; 43-45/ Need ütlused kinnitavad ,et sõiduauto XXX sõites kiirusega 50-60 km/h ning ülekäiguraja ees kiirust maha ei võtnud ja sõitis otsa tunnistaja ees ülekäigurajal olnud neiule. XXX jäi seisma ja juht jooksis neiu juurde .. Tunnistaja ütluste kohaselt kui XXX juht ka pidurdas, siis alles 1-2 meetrit enne kokkupõrget. Tütarlaps lendas üles ja siis peaga vastu asfalti. .Kiirabi tuli väga kiiresti. Kannatanu P M ’i ütluste /t.l. 48-51/ kohaselt oli hukkunu T M tema tütar, kes õppis T T I kursusel ja elas ühiselamus. Neile helistas tütre sõbranna ema, kes ütles ,et nende tütar on raskes seisundis haiglas, toimus avarii. Ta sõitis koos naisega kohe Tallinnasse, tütre juurde haiglas lasti neid natukeseks ajaks, tütar ei olnud teadvusel. Haiglasse polnud mõtet jääda. Tütar suri järgmisel päeval ilma teadvusele tulemata. P M esitas tsiviilhagi summas 81349.krooni, need on tütre matustega seotud kulutused , sõidukulud ja haua ümbrisaed ning mälestuskivi. Lisaks tunnistajate ja kannatanu ütlustele on kuritegu tõendatud veel järgmiste kirjalike materjalidega : liiklusõnnetuse aktist /t.l. 3/, sündmuskoha vaatluse protokollist /t.l. 5/ ja fototabelist /t.l. 6-9/ nähtuvalt oli sõidutee kaetud asfaltbetoonkattega, mis oli tasane, ilma aukudeta, märg. Ilm oli pilvine, pime aeg. Tänavavalgustus põles. Suurim lubatud kiirus 50 km/h. Sõidutee on kahesuunaline, kuid ilma teemärgistuseta. Sõidutee kogulaius 12 meetrit, millel on teekattemärgistus nr 946 /vöötrada/, mille laius on 5 meetrit. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 235 eksperdiarvamusest /t.l. 21/ nähtub, et T M surma põhjuseks on pea ja kehatüve kinnine tömp trauma hulgaliste koljuluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmete aluste verevalumitega lisandunud ajutüve pitsumisest tingitud hulgi elundite puudulikkusega. U.K rikkus mitmeid liiklusnõudeid s.o. : LE § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat . Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/, § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. 5 Veel on U.K-le esitatud süüdistus
a. kella 23:17 ajal juhtis U.K Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kriminaalasjas kogutud materjalidega(I kd.) on tõendamist leidnud, et U.K, olles 19.07.
Kohus leiab, et U.K on pannud toime
§-de 422 lg 1 ja 424 käsitletud koosseisudele vastavad, õigusvastased ja süülised teod, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. Karistuse mõistmine Kohus juhindub U.K-le karistuse mõistmisel
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid, ka seda, et süüdistatav on varem 5-l korral karistatud põhiliselt varavastaste kuritegude eest, kuid oktoobris 2002.a. ka KrK § 204 lg.3 alusel tingimisi vangistusega.Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 19 korda ning 18 karistust on nendest täitmata. Kohus leiab, et
ja 422 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises tuleb U.K karistada vangistusega.
lg 1 näeb sanktsioonina ette kuni 5-aastase vangistuse ja
Kohus leiab, et karistuse eesmärke silmas pidades ja kõiki kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades on otstarbekohane karistada U.K vangistusega mõlema kuriteokoosseisu eest sätestatud karistuse keskmisest määrast veidi madalamana. Ka pani U.K osa kuriteo episoode toime katseajal, kui ta oli tingimisi karistuse kandmisele asumisest vabastatud., seega tuleb liitkaristus mõista nende episoodide osas
MS § 238 lg 2, vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra . 6 Kuna süüdistatav pani toime rasked liiklusalased süüteod s.t. istus narkojoobes ja alkoholijoobes sõidukirooli. Rikkudes liikluseeskirja mitmeid sätteid põhjustas üliraske tagajärjega liiklusõnnetuse , kohaldab kohus
U.K suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist pikaks ajaks. Iga liiklussüütegu väljendab selle toimepanija suhtumist kaasliiklejatesse ja seetõttu on U.K-le mõistetud lisakaristus üldpreventiivses mõttes põhjendatud ja vajalik. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil . Tsiviilhagi Kannatanu esitas 10. septembril 2008.a hagiavalduse varalise kahju nõudes summas 81349.krooni.Hagiavalduse kohaselt on kannatanule tekitatud süüdistatava õigusvastase tegevusega – lähedase surmaga materiaalseid kulutusi , sealhulgas tütre matusekulud ja hauaplatsi korrastamineKrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.Kohus, käsitledes tsiviilhagile lisatud tõendeid ja kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et antud kriminaalasjas on täielikult tõendatud põhjuslikku seost süüdistatava teo ja tagajärje vahel. VÕS § 129 sätestab varalise kahju hüvitamise surma põhjustamise korral . Sama §-I lg. 1 alusel tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud , eelkõige mõistlikud matusekulud VÕS § 129 lg.2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik s.o. süüdistatav U.K ei esitanud kannatanu tsiviilhagile mingeid vastuväiteid ja nõustus sellega. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.