lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.U, elukoht: xxx, ik xxx, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, töötab AS V , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 4-l korral, viimati: - 24.10.2008.a. Tartu Maakohtu poolt
alusel, karistuseks vangistus 9 kuud,
vangistust,
lg 1 alusel asendatud ÜKT-ga 910 tundi 2.a.jooksul ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2.a. tõkend – vahistamine alates 10.01.2009.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada M.U
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista talle rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 6000,- krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 4000,-krooni.
lugeda karistusaja hulka (kokku 27 päeva, mis vastab rahalise karistuse 81 päevamäärale). Seega lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahistamine – tühistada, vabastada M.U vahi alt kohtusaalis. Välja mõista M.U-lt tsiviilhagi OÜ R&S kasuks summas 5200,- krooni. Välja mõista M.U-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse kaitsjatasud summas 2483,90 krooni. M.U tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „M.U, 108-2952, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK M.U on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles varem varguse toimepannud isik, töötades ajavahemikul 05.12.2006.a. kuni 31.01.2007.a. OÜ-s R&S siseviimistlus ja remonditöödel ning töökohustuste täitmiseks oli temale usaldatud osaühingu tööriistad: akudrell Bosh maksumusega 1900,- krooni, elektridrell Makita maksumusega 1500,- krooni ja ketaslõikur Makita maksumusega 1600,- krooni, kokku töövahendeid väärtuses 5200,- krooni, jättis 31.01.2007.a. töölt lahkudes enda kasuks pööramise eesmärgil tööandjale tagastamata tema valduses olevad töövahendid, tekitades OÜle R&S materiaalset kahju 5200,- krooni. Seega M.U isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o.
M.U esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 05.02.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.U, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi selles, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Palus võimalusel karistada teda rahalise karistusega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.U poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.U süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 11 - 13), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et 2006.a. detsembrikuus asus tööle OÜ R&S töölisena. Elas firma poolt üürikorteris, mille korterivõtmed olid tal olemas. Iga päev võtsid tema kasutuses olevad tööriistad objektile kaasa ja töö lõpus viisid need tagasi objektilt korterisse Xxx. Kirjalikku töölepingut tal ei olnud. 31.01.2007.a. lahkus ta töölt, kuna tööandja ei maksnud raha ja võttis kaasa firmale kuuluvad tööriistad võla katteks ja nimelt elektridrelli Makita, ketaslõikuri Makita. Mingi päev helistas talle R ja küsis, kas ma olen võtnud firmale kuuluvad tööriistad, mille peale vastas ta jah ning kui talle raha ei maksta ei tagasta ta ka neid. Tema korterisse sissemurdmist toime ei pannud, samuti ei varastanud firmale kuuluvad esemed. Ka: - Kannatanu esindaja S P ütlused, ajavahemikul 01.02.2007.a. kell 16.00 kuni 04.02.2007.a. kell 13.30 tungis sisse korterisse aadressil Xxx ja varastati tööriistad: akudrell Boch väärtusega 1900,- krooni, elektridrell Makita väärtusega 1500,- krooni ja ketaslõikur Makita väärtusega 1600,- krooni. kahtlustab, et varguse pani toime endine firma töötaja M.U. Korteris oli signalisatsioon, mida teadis M.U . Helistas Marek´ile ja küsis, kas tööriistad on tema käes ning sai jaatava vastuse. Marek lubas tagastada tööriistad aga ei teinud seda. Vargusega tekitati kahju summas 5200,- krooni, mille ulatuses esitatakse tsiviilhagi (tl. 2 – 4, 19 – 21); - Tööleping nr 1, 05.12.2006.a. on sõlmitud tööleping OÜ R&S Group, keda esindab R E ja M.U vahel (tl. 6 – 8); - M.U puhtsüdamlik ülestunnistus, tema võttis asjad ühel päeval peale tööd enda kätte kuna R ei olnud raha and, ta ei varastanud neid, ütles R , et kui raha saab siis saab kohe asjad tagasi. Asjad on üle kuu aja tema käes olnud. Hetkel on nad tema sõbra juures kuna tal ei olnud neid kuhugile panna. Ja oleks ta neid varastada tahtnud poleks ta kellelegi midagi öelnud aga R teab, et need on tema käes ja kui raha annab saab asjad tagasi. Mille eest ta elama peaks, kui raha ei ole, vargile ju ometi ei lähe. Vargus on kõige hullem asi ja seda ei teeks ta kunagi ja asjad jäid peale tööd tema kätte. (tl. 10); - Tunnistaja L T ütlused, M.U on tema pojapoeg ja külastab teda suhteliselt tihti. Marek käib Tallinnas tööl ja ööbis tihti Tapa linnas xxx majas ning hommikul läks rongiga või sõbra sõiduautoga tööle. Marekul on pidevalt rahalised probleemid ja ta on tema ülalpidamisel. Seda ta ei oska öelda kas Marek viibis 01.02.2007.a. kuni 04.02.2007.a. tema juures Tapa linnas. Teab, et Marek rääkis, et ta sellesse ehitusfirmasse, kus tööl käis, enam tööle ei lähe, kuna ei ole pikemat aega töölistele palka makstud ja ütles veel, et kavatseb teise firmasse tööle minna (tl. 17 – 18); Kohtunik asub seisukohale, et M.U on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud võõra vallasasja enda kasuks pööramises, tema, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning M.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.U süü suurust, toimepandut kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.U on varem karistatud 4-l korral, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises aastal 2006, ta on terve töövõimeline noor inimene, kes töötab. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.U-le on otstarbekas määrata rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta on viibinud eelvangistuses 27 päeva, vastavalt
lg 1 vastab üks eelvangistuspäev rahalise karistuse kolmele päevamäärale, lugeda tal karistus kantuks. Tsiviilhagi on esitanud OÜ R&S summas 5200,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, KrMS § 180 lg 3 alusel kohus vähendab neid arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.