Obsah (6)

§ 127§ 128§ 139§ 140§ 1043§ 134

Tõlge vene keelest Kriminaalasi nr 1-08-13387 KOHT UOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15. jaanuar 2009.a Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Aleksei Lavrovski sekretäri Anastassia Handoga juuresolekul prokur

§ 127, 128, 136, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 sätetest.

Seaduses on öeldud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul hüvitamisele kuulub varaline kahju (

§ 128lg 2,3).

Kohtu arvates kahju ei tekkinud kannatanu süü tõttu. Seetõttu ei ole aluseid kahju suuruse vähendamiseks (

§ 139). Kahjuhüvitise suuruse vähendamine ei oleks õiglaseks kannatanu suhtes.

Kohus arvab, et kahjuhüvitise suurus asub mõistlikes piires süüdistatava jaoks (

§ 140

).

§ 1043

, 1045 lg 1 p 5 alusel teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus arvab, et kahju tekitamine oli õigusvastaseks. 2 Lähtudes sellest, kannatanu M.T. esindaja T. T. (XXX) haginõuded, mis on kinnitatud kohtuistungil dokumentaalselt, peab kohus otstarbekaks rahuldada täielikult ja mõista süüdlaselt M.E-lt välja: - kulud ravile Palenovi neurokirurgilises instituudis hulgas 19 päeva 8000 rublat ööpäevas – 152 000 rublat – 66 211,20 krooni. - kulud Sankt-Pererburisse ja tagasi kannatanu toimetamise eest summas 34 000 rublat – 14 810,40 krooni. - Sankt-Peterburini sõidukulud, Haapsaluni ja tagasi sõidukulud ning Tallinnast Haapsaluni ja tagasi sõidukulud isikliku transpordiga summas 2 620 krooni ja haginõuded üldsummas 83 642 krooni. Kulud, mis on seotud igakuise tasuga 10 kuu jooksul kannatanu hooldamise eest summas 15 000 krooni, ei ole dokumentaalselt kinnitatud – jätta läbivaatamata, kannatanu esindaja õigusega pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras kohtule dokumentaalse kinnituse esitamisega. Kannatanu esindaja haginõuded mittevaralise kahju (moraalse kahju) hüvitamisest summale 500 000 krooni tuleb jätta samuti läbivaatamata ja selgitada talle, et tema võib pöörduda selle hagiga kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras (

§ 134lg 2,3, Ts

MS § 366). Kohus arvab, et kriminaalkohtumenetluses (antud juhul lühimenetluses) ei saa kohus tuvastada mittevaralise kahju ja tulevikus tekkiva kahju täpset suurust (

§ 127lg 6, Ts

MS § 233 lg 1). Mõista M.E-lt välja riigituludesse sundraha summas 6 525 krooni. Mõista M.E-lt välja kohtukulud: - kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest summas 2 875 krooni; - autotehnilise ekspertiisi tegemise eest summas 2 400 krooni; - asja materjalidest koopiate tegemise eest summas 7 krooni. Sundraha ja kohtukulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas (Swedpank), viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib tasuda kohtukulud ja sundraha 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise momendist, märkida maksedokumendis, et tegemist on kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja number ja isiku nimi, kes tasub riigi nõudeid. Maksekviitungeid riigi nõuete tasumisest peab esitama Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse täimiseks kohtutäiturile 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumise momendist, kui süüdlane ei tasunud riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtajaks. Kohtuotsusele võib esitada kaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, teatades Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul päevast, mis järgneb kohtuotsuse teatavakstegemise päevale. 3 Kohus tuvastas: M.E süüdistatakse selles, et tema 27.11.2007.a kell 23.10 juhtis autot Ford reg. nr 973 AXJ, liikudes Narvas mööda Tallinna mnt maja nr 41 juures, rikkudes Liiklusseaduse § 2, Liikluseeskirja § 46, 47, 123 ja 124 lg 1, s.t. ei järginud liiklust reguleerivaid õigusaktide nõudeid ja nimelt juhtis mootorsõidukit sellel sõidutee alal lubatud kiiruse (50 km/h) ületamisega kiirusega umbes 75 km/h, ebapiisava nähtavusega tingimustes (pime aeg), lähenemisel reguleerimata ülekäigurajale ei vähendanud kiirust ega peatanud ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäija läbilaskmiseks ja vaatamata sellele, et tema ees sõitev mootorsõiduk peatus ülekäigukaja ees, sõitis ülekäigurajale välja ja sõitis otsa jalakäijale M. T, tekitades talle tervisekahjustuse elule ohtlikke vigastusi. M.E tegevused on kvalifitseeritud nagu liiklusnõuete rikkumine, isiku poolt, kes juhtis mootorsõidukit, millega tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, s.o KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav M.E tunnistas süüd esitatud süüdistuses täielikult, on nõus asja läbivaatamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist, jääb oma ütluste juurde, mis andis kohtueelsel uurimisel. Kahetseb. Tahab paluda vabandust kannatanu käest. Kannatanu hagi tunnistas täielikult. Kohtuistungil kannatanu esindaja T. T. ütles, et on olemas hagi summas, mis oli kulutatud kannatanu M. ravile, milles on: - kulud ravile Palenovi neurokirurgilises instituudis hulgas 19 päeva summas 152 000 rublat, mi smoodustab 66 211,20 krooni; - kulud Sankt-Peterburisse ja tagasi kannatanu toimetamise eest summas 34 000 rublat, mis moodustab 14 810,40 krooni; - sõidupilet Sankt-Peterburini – 370 krooni; - bussipilet Haapsaluni ja tagasi Tallinnasse kannatanu külastamisel, kui ta asus rehabilitatsioonikeskuses – 680 krooni; - kulud bensiinile kannatanu külastamisel isikliku transpordiga Tallinnast Haapsaluni ja tagasi
2. septembrist kuni
3. oktoobrini 2008.a summas 1200 krooni; - kulud eraisikule märtsist 2008.a käesoleva ajani, kes aitab kannatanu hooldamist, kuu eest 1500 krooni. Kui kaua kestab see hooldamine – ei ole teada; - moraalse kahju hüvitamine summas 500 000 krooni. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - liiklusõnnetuse akt, liiklusõnnetuse skeem ja fototabelid (tl 2-7), millest nähtub mootorsõiduki poolt jalakäijale otsasõidu toimepanemine reguleeritava ülekäiguraja rajoonis Tallinna mnt maja nr 41 juures Narvas; - teade Liikluskindlustuse Fondile (tl 8-9) - protokoll M.E alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 12), milles on tuvastatud autojuhi kainus; - M.E suhtes laboratooriumi otsuse koopia (tl 13) – alkoholi sisaldus veres 0,01%; - Kannatanu M. T. kohtarstliku ekspertiisi akt nr 26 (tl 15-18), millega on tuvastatud, et M. T. sai liiklustrauma elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamisega, s.t talle on tekitatud raske tervisekahjustus. - Liiklustehniline ekspertiis (tl 21-23), millega on tuvastatud , et auto Ford Eskort reg. nr 973 AXJ liikus kiirusega umbes 61-75 km/h. - Liiklusvahendi – auto Ford Eskort 973 AXJ vaatlusprotokollid (tl 24-28). 4 - - - Tunnistajate I. S. (tl 34-35), S.P. (tl 37-38) ütlused, kes ühetähenduslikult ütlesid, et nemad asusid ühes autos, sõitsid ülekäiguraja juurde Tallinna mnt 41 juures Narvas, peatusid, et lasta jalakäijat läbi, kes läks teele välja. Sel ajal teises reas liikus sõiduauto Ford, mille autojuht ei kavatsenud pidurdada. Nende autu eest läks jalakäija – naine välja ja sõitis ülekäigurajal sõiduauto jalakäijale otsa. Naine kukkus maha ülekäigurajalt mitmete meetrite kaugusel. Tunnistaja J. J. ütlused (tl 40-41), kes ütles, et tema nagu politseitöötaja jõudis kohale Tallinna mnt 41 Narvas, kus selgitas välja, et sõiduauto M.E juhtimisel sõitis jalakäijale otsa, kes ületas teed üle ülekäiguraja tol momendil, kui üks autodest peatus, et lasta jalakäijat läbi. Õnnetus toimus reguleeritaval ülekäigurajal. M. T. ütlused (tl 31-32), kes ütles, et umbes kolm kuud oli koomas. Tal on materiaalsed pretensioonid. Tsiviilhagi esitab hiljem. Palub tunnistada tema esindajaks teda õde T. T. Kahtlustatava M.E ütlused (tl 44-46), kes on nõus Liikluseeskirjade rikkumisega. Oli pime. Tema ei näinud ülekäigurajal jalakäijaid, jätkas liikumist. Liikus sõiduautoga Ford Eskort. Süüd tunnistab täielikult. Siiralt kahetseb. Kuulanud süüdistatavat, kannatanu esindajat ära, uurinud kriminaaltoimiku materjalid kohus jõuab arvamusele, et süüdistatav tunnistas süüd täielikult, ei taotlenud enda ülekuulamist, on nõus asja läbivaatamisega lühimenetluses. Kohus arvab, et uuritud tõendite alusel süüdistatava süü on tõendatud täielikult ja tema tegevused on kvalifitseeritud õigesti. Samuti kohus arvab, et kannatanu M. T. esindaja tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus arvab, et kannatanule kahju tekitamine oli õigusvastaseks ja isik, kes õigusvastaselt tekitas teisele isikule kahju, peab kahju hüvitama. Kohus arvab, et kannatanu esindaja haginõuded, mis olid esitatud kohtusse erandlikel asjaoludel (kannatanu raske haigus, võimatus esitada kohtus oma huvisid) ja kinnitatud dokumentaalselt, peavad olema süüdlaselt väljamõistetud: kulud ravile Palenovi neurokirurgilises instituudis hulgas 19 päeva summas 152 000 rublat (66 211,20 krooni); kulud Sankt-Peterburisse ja tagasi kannatanu toimetamise eest summas 34 000 rublat (14 810,40 krooni); sõidupilet SanktPeterburini – 370 krooni; bussipilet Haapsaluni ja tagasi Tallinnasse kannatanu külastamisel, kui ta asus rehabilitatsioonikeskuses – 680 krooni; kulud bensiinile rehabilitatsioonikeskuses kannatanu külastamisel isikliku transpordiga Tallinnast Haapsaluni ja tagasi
4. septembrist kuni
5. oktoobrini 2008.a summas 1200 krooni. Kuid kulud, mis on seotud igakuise tasuga eraisikule kannatanu eest hoolitsemises märtsist 2008.a, ei ole dokumentaalselt kinnitatud, kohus jätab neid läbivaatamata kannatanu õigusega pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Samuti kannatanu haginõuded moraalse kahju hüvitamisest summas 500 000 krooni jätab kohus läbivaatamata seoses võimatusega tuvastada lühimenetluse korras kahju täpne suurus ja tulevikus tekkiva kahju suurus. Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on tema poolt oma süü tunnistamine ja kahetsus kohtuistungil. Karistust raskendavaid asjaolusid asja läbivaatamisel ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohus, juhindudes KarS § 56, arvestab süüdistatava süü astet, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava suhtumist teosse, süüdistatava isikut ja temale mõju avaldamise võimalust tulevikus süütegudest keeldumise eesmärgiga. 5 Süüdistatav M.E ei ole varem karistatud, ei võetud vastutusele väärtegude eest, tunnistas süüd ja kahetses kohtuistungil, seetõttu kohus peab otstarbekaks kohaldada tema suhtes karistus vangistusena keskmises määras KarS § 73 sätete kohaldamisega. Kohus teeb kohtuotsust kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel, juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3 ja § 306-
6. Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi.