p 1, 199 lg 2 p 9 –
lg 2 järgi Kriminaalasi Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatava andmed: 1) nimi: 2) elu- või asukoht ja aadress: 3) isikukood või sünniaeg: 4) kodakondsus: 5) haridus: 6) emakeel: 7) töökoht või õppeasutus: 8) karistatus: Süüdistatavad E.B xxx xxx Usbekistan kõrgem vene keel ei tööta - 20.12.2006 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4- 25 lg 2 alusel tingimisi vangistus 28 p katseajaga 1 a 6 k; - 14.11.2007 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel vangistus 1 k 28 p,
alusel asendati üldkasuliku tööga 116 tundi tähtajaga 2 a; - väärteokorras korduvalt karistatud, sh 23.02.2008 Põhja Politseiprefektuuri poolt
91-92, 109111, 113-114/
p 1, 199 lg 2 p 9 –
lg 2 Vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.B
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2(kaks ) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele kui E.B ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid kooskõlas
Katseaja kestel on E.B kohustatud järgima
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahenditekohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lisakohustus mitte tarvitada
MS § 179 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 5437 krooni ja 50 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa sundrahast riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 3000 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa kaitsjatasust riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.B-lt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 2000 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa ekspertiisitasust riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ E.B , kriminaalasi 1-09-594, menetluskulud“ Dokumendid menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Õigeks mõista E.B süüdistuses
lg 2 p 9 –
Asitõendid: Kööginuga-hävitada kohtuotsuse jõustumisel. CD helisalvestusega jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav . Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 09.02.2009.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: E.B süüdistatakse selles, et tema, 01.09.2008 kella 01.30 paiku Tallinnas, korteris tekitas S B rasked, elule ohu põhjustanud tervisekahjustused, lüües S B noaga ühe korra selja vasakusse piirkonda, m ga tekitas vasaku kopsu, diafragma ja mao vigastused ning veriõhkrinna. Sellega E.B tekitas elule ohu põhjustanud raske tervisekahjustuse, s.o. pani toime
p 1 järgi ette nähtud kuriteo.
lg 2 p 9 –
lg 2 osas prokurör loobus süüdistusest, mistõttu tuleb E.B selles süüdistuses õigeks mõista.
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on E.B süü tõendatud järgmiste kohtuistungil avaldatud tõenditega: -Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega /tl. 2-6/. Sündmuskohal on vaadeldud Tallinnas asuva korteri olustikku, seda fotografeeritud. Võitluse jälgi ei ole sündmuskohal tuvastatud. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et E.Begutses teo toimepanemisel hädakaitseseisundis. -Asitõendi (Häirekeskuse helisalvestus) vaatlusprotokoll /tl. 9-10, tõlge tl 11-12/. Protokollist nähtub, et 01.09.2008.a. on helistatud häirekeskuse numbril 112 telefonilt xxx. esmalt on keskuse töötajaga rääkinud E.B naaber M U , kes ütles, et naine lõi noaga meest. M.U andis telefoni edasi E.B-le, kes ütles, et lõi noaga meest kogemata, kuna mees hakkas teda noaga viskama. M U kinnitas, et nägi mehel nuga seljas. Mees, kel nuga seljas on, on B . -Kannatanu S B i ütlused /tl. 15-18, tõlge 19/. Kannatanu tunnistab, et 01.09.2008.a. kella 01.00 paiku öösel oli ta kodus, eelnevalt oli tarvitanud koos elukaaslase E.B, naabrite ja mitmete külalistega alkoholi. Umbes 30 minutit enne sündmust läksid naabrid ära. Kuidas ta noahaava sai, seda ta ei mäleta. Kinnitab, et võis ise noa otsa kukkuda. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et kõiges on süüdi vaid tema ise, et „ta jõi end täis nagu siga“ ja provotseeris ise E.B. Karistada ei ole E.B üldse vaja, sest ta pole süüdi. Kohtu arvates on S.B i ütlused tema enda noa otsa kukkumisest ebausaldusväärsed ja on ümber lükatud nii süüdistatava enda kui ka tunnistate ütlustega, samuti eksperdiarvamusega kannatanul esinenud vigastuste tekkemehhanismi kohta. -Eksperdi arvamus (S B kohtuarstlik ekspertiis)/tl. 22-24/.Eksperdiarvamuses kohaselt esines S B il 01.09.2008.a. torke-lõikehaav vaskau kopsu, diafragma ja mao vigastusega ning veriõhkrinnaga. Tervisekahjustused vajasid operatiivset ravi ja operatsioonijärgset rinnaõõne drenaaži. Tervisekahjustus on eluohtlik ja võis olla tekitatud 01.09.2008.a. löögist noaga selja piirkonda. Hospitaliseerimisel oli S.B raskes alkoholijoobes. -Tunnistaja P S ütlused /tl. 26-29/. Tunnistaja, kes on S.B i raviarst, kommenteerib kannatanul esinenud vigastusi operatsiooniprotokolli järgi. Ta kinnitab, et nuga oli kannatanul pidemeni sees, vigastatud oli roidearter, kopsusagar , mao eessein ja vahelihas. -Asitõendi (nuga) vaatlusprotokoll koos lisadega /tl. 31-32/. Protokollist nähtub, et noa käepideme pikkus on 13,5 cm, tera pikkus 16 cm, käepideme juurest tera laius 2,5 cm, tera laius otsast on 0,1 cm. -Tunnistaja U Sildre ütlused koos lisadega /tl. 33-36/. Tunnistaja (kiirabibrigaadi liige) kinnitab, et nuga oli S.B i kehas pidemeni sees. Kuna nuga asetses väikese nurga all, siis lõiketera poolsaelt oli näha 0,5 cm. Vigastuste iseloomu ja terariista suuruse järgi pidi keegi kannatanut lööma, kukkumisega ei saa neid seostada. -Tunnistaja A U ütlused /tl. 37-40, tõlge tl 41-42/. Tunnistaja kinnitab, et 01.09.2008.a. öösel oli ta oma naabrite juures Tallinnas. Seal oli mitmeid külalisi, mingit konflikti nende ja pererahva vahel ei olnud. Kui tema koju läks, siis tema abikaasa juba magas. Ta ärkas selle peale, et naabrid E.B ja S.B tülitsesid (sõimlesid). Ta ei pööranud sellele tähelepanu ja magas edasi. Uuesti ärkas selle peale, et tema naine ajas teda üles ja ütles, et S on nuga seljas. Ta läks E.B korterisse ja nägi, et S on maas kõhuli ja musta peaga nuga on tal seljas. №a terast paistis paar sentimeetrit. E.B oli hüsteerias ja kõndis edasi-tagasi sõnades seejuures “noh nii, noh nii, said nüüd!“. -Tunnistaja M U ütlused /tl. 43-46, tõlge tl 47-48/. Tunnistaja kinnitab, et ta oli õhtul vastu 01.08.2008.a. E.B juures külas. Ta oli seal koos oma abikaasaga A U . Seal oli veel külalisi peale nende. Sel ajal, kui tema seal külas oli, ei olnud kellegi vahel mingit konflikti. Tema läks ära peale kella kümmet õhtul. Abikaasa tuli abikaasa enda sõnul koju kella 01.00 paiku öösel. Tema siis juba magas. Ta kuulis mingi aja pärast uksele koputust, ukse taga oli E.B, kes oli endast väljas ja ütles , et „lõin teda noaga selga, ta peksis mind, kägistas“. Tema läks Oksana korterisse ja nägi lapse voodi juures lamamas kõhuli S , kel oli nuga seljas. S ütles, et teda ajab oksele, et on vaja kiirabi. Selle kohta, et S oleks Oksanat peksnud, ta midagi ei tea. Nad skandaalitsesid omavahel nagu tavalised alkohoolikud. Politseile karjus Oksana, et tema lõi noaga S . S ütles, et oli ise noa peale kukkunud. -Joobe tuvastamise protokoll /tl. 54/. Protokollist nähtuvalt esines E.B keskmine alkoholijoove. -Kahtlustatava E.B ütlused /58-62, tõlge 63-64/. E.B kinnitab, et õhtul vastu 01.09.2008.a. olid tal külalised. Kui kõik olid lahkunud , siis tekkis tal seoses S.B mittetöötamisega konflikt, m käigus S.B lõi teda lahtise käega vastu nägu ja rusikaga selga. Tema ütles, et ei ole vaja teda lüüa ja haaras musta plastkäepidemega noa, millega tahtis S hirmutada. Kuidas ta teda lõi, seda ei mäleta.. Ta toibus selle peale, et laps hakkas voodis nutma. Istus toas diivanil ja nägi, et S lebab põrandal maas kõhuli, nuga seljas.. Ta ehmus ja jooksis naaber M.U juurde abi kutsuma. Tema tahtis S ainult hirmutada ja et ta lõpetaks tema peksmise. -Kahtlustatava E.B ütlused ütluste olustikuga seostamisel /tl. 65-67, tõlge 68-69/ on oma sisult samasugused, täpsustab, et ei oska öelda, kuidas hoobi selga lõi noaga, silme ees oli nagu loor, kui ta toibus, kuid kui S seisis seljaga tema poole juba, siis arvatavasti tahtis ta temast juba eemale minna. -Eksperdi arvamus (E.B kohtuarstlik ekspertiis) /tl.76-77/. Eksperdiarvamusest nähtub, et E.B tuvastati 02.09.2008.a. marrastused alahuulel ja vaskaul põlvel. Jäi kahtlus selja põrutusele. Vigastus alahuulel võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega, samuti ei saa välistada selle saamist kukkumise tagajärjel huule pitsumisest hammaskaarte vahele. Teised tervisekahjustused võisid olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või saadud kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pindu. Kohus leiab, et E.B tuleb karistada vangistusega. E.B on kuriteo toime pannud tahtlikult. E.B on varem karistatud varasvastaste süütegude eest. Ta on käesoleval ajal allutatud üldkasulikule tööle seoses lahendiga eelmises kriminaalasjas, kus temale mõistetud vangistus asendati. Siiski peab kohus võimalikuks vangistust tingimuslikult täitmisele mitte pöörata. Kohus leiab, et on tõendatud, et kannatanu ja E.B vahel tekkis tüli, m käigus kannatanu käitus ka ise õigusvastaselt. Ta lõi kannatanut, seda kinnitab E.B ja seda tõendab eksperdiarvamus E.B esinenud vigastuste iseloomu ja tekkemehhanismi kohta. See on tõendatud ka kannatanu kohtuistungil tehtud avaldusega selle kohta, et tema ise kustus esile konflikti ja on seega kõiges juhtunus ise süüdi. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna süüteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul. Hädakaitseseisundi esinemine antud kriminaalasjas ei ole kinnitamist leidnud mitte ühegi tõendiga. Samuti tuleb kergendava asjaoluna arvestada E.B puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist ehk abi kutsumist kannatanule. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et kannatanul ei ole pretensioone E.B suhtes ning seda, et nad kasvatavad koos ühist last, kes on pisut üle aasta vana. Kohtu arvates ei esine aga antud kriminaalasjas aluseid karistuse mõistmiseks alla sanktsiooni alammäära nagu taotles kaitsja. Mingeid erandlikke tehiolusid, mis oluliselt vähendaksid kuriteo raskust, antud kriminaalasjas kohtu arvates ei esine. Tegemist oli ühise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekkinud konfliktsituatsiooni lahendamisega, kus oma osa oli alkoholi tarvitamise tagajärjel alanenud kriitikameelel ja emotsionaalsel tasakaalutusel nii kannatanu kui süüdistatava puhul. E.B oli kuriteo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes. Asjaolu, et kannatanu käitus ka tema suhtes mitteõiguspäraselt, arvestab kohus kergendava asjaoluna. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on vastavuses E.B süü suurusega ja karistuse eesmärkidega. Samuti on kohtu arvates arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid õigustatud E.B-le lisakohustuse määramine alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise keelu näol. Kuna prokurör süüdistusest osaliselt loobus ja kuna E.B-le käib menetluskulude hüvitamine käesoleval ajal ilmselt üle jõu, kuna ta ei tööta ja hooldab väikest last, siis peab kohus võimalikuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Anne Ennok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.