← Eesti

1-09-563/5

Obsah (4)§ 123§ 46§ 47§ 44

1-09-563 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.veebruaril 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-563 / Kohtukoosseis Kohtunik

ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg

  1. veebruaril 2009.a. Kriminaalasi Prokurör Z.Z süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Uido Truija 06231400635 / SÜÜDISTATAV Z.Z: xxx ,isikukood :xxx kodakondsus: EV,haridus:Keskharidus,töökoht: L J , administraator karistatus: Varem väärteokorras karistatud 4-l korral (kehtivad karistusi 2 /liiklus/)varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral:04.04.
  2. a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 2, 4 alusel mõisteti vangistus 1 aasta; lõplikuks karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 8 kuud; katseaeg 1 aasta 6 kuud.kohaldatud tõkend: Elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON . Mõista Z.Z süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada kuulise vangistusega. 2/kahe/ aasta ja 3 /kolme/ KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem s.o. Harju Maakohtu 04.04.
  3. a. kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust kaetuks raskeima karistusega s.o. 2 aastat 3 kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu 04.04.
  4. a. kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus 1 aasta vangistust arvata liitkaristusest maha (karistus on kantud ). 1 Kandmata 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Z.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena Z.Z-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5(viieks) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Z.Z-ilt välja 6525-krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) sundraha , advokaadi õigusabikulude katteks 1138.70 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni ja 70 senti )ja ekspertiisikulude katteks 2875.-( kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni) riigituludesse. Väljamõistetud summad kokku ta-suda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedpangas nr
  5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ Z.Z 1-09-563 kohtukulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda ühe kuu jooksul kohtuot-suse jõustumisest arvates . Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suu-natakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sates-tatud korras. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras /kokkuleppemenetlusnormide väidetava rikkumise kohta/ edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. SÜÜDISTUS. Z.Z süüdistatakse selles, et tema 16.01.
  6. a. kella 13:33 ajal juhtis mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx, millega ta liikus Tallinnas mööda Laagna teed Loo suunas kolmandas sõidureas, lähenedes Mustakivi keskuse juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks liikluse tihedust /teistel sõiduradadel liikusid sõiduautod/ ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /

§ 123

/, ei olnud piisavalt tähelepanelik ümbritseva liikluse suhtes, mille tõttu ei vähendanud sõiduki kiirust ega peatunud reguleerimata ülekäiguraja ees /

§ 46

/ kuigi pärisuunavööndi esimeses ja teises sõidureas olid seisma jäämas sõidukid jalakäijale tee andmiseks /

§ 47

/, põhjustades liiklusõnnetuse sõites reguleerimata ülekäigurada paremalt vasakule ületavale jalakäijale T Š ’ile otsa, tekitades kannatanule järgmised 2 tervisekahjustused: vasema sääreluu ülaotsa välise põnda nihkega luumurru ja vasema pindluu alaotsa murru koos vasema põlveliigese põrutusega, kerge peatrauma – pea põrutuse, nahaalused verevalumid näole ja parema otsmiku-kiiru piirkonda. Tervisekahjustustest osutusid rasketeks vasema sääreluu ülaotsa murd ja põlveliigese põrutus /

§ 44

/. Oma käitumisega rikkus Z.Z järgmisi liiklusnõudeid:

§ 44/juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 47 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani Z.Z toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav Z.Z tunnistas ennast kuriteo toimepanemises kohtuistungil süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde enda karistamise osas. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava Z.Z karistamist 2 aasta 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem s.o. Harju Maakohtu 04.04.

  1. a. kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust kaetuks raskeima s.o. kokkulepitud karistusega 2 aastat 3 kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu 04.04.
  2. a. kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus 1 aasta vangistust arvata liitkaristusest maha (karistus on kantud eduka katseaja läbimisel). Kandmata karistuseks jääb 1 aasta 3 kuud vangistust, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:1) elama kohtu määratud alalises elukohas;2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Z.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Z.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg.1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , advokaadi õigusabikulu , samuti kohtuarstliku ekspertiisi kulu Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.