järgi, t u v a s t a s: L.N süüdistatakse selles, et tema 20.septembril 2008.a kella 23.55 paiku Tartu linnas, Rahu 15 maja juures lõi mitmel korral M.I. rusikaga ja lahtise käega näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas L.N M.I. füüsilist valu ja mõlema silma ümber verevalumid.. Sellega pani L.N toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise ja tervise kahjustamise. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. M.I. on tekitatud füüsiline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada L.N süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses. Kuna L.N-i maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni, tuleb
lg 2 päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5000 krooni.
alusel määrata, et rahaline karistus 5000 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 500 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. L.N-i süü teise inimese löömises ja tervise kahjustamises on tõendatud kannatanu M.I. 20.septembri 2008.a avaldusega ja tema poolt 23.septembril 2008.a antud ütlustega (tl 1-3), SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakaardi nr 16727 koopiaga (tl 5-6), tunnistaja Margo Künnapuu poolt 02.oktoobril 2008.a antud ütlustega (tl 7-8), koopiaga Lõuna PP patrullilehest 20.21.09.2008.a sündmuste kohta (tl 9-10) ja L.N-i 29.septembril 2008.a kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11-12). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et L.N-i süü
järgi on täielikult tõendamist leidnud, seega on süüdistus esitatud talle õigesti ning ta tuleb
järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.N on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud 3-l korral ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. L.N-i käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et ta on oma kuriteo puhtsüdamlikku üles tunnistanud.
näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et L.N on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest kergeime
sanktsioonis ettenähtud karistuse, s.o rahalise karistuse mõistmisega.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest L.N-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 15) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi. Kohus leiab, et arvestades süüdistataval töökoha puudumist ja mõistetava rahalise karistuse suurust, on põhjendatud L.N-ile
MS § 180 alusel kuulub L.N-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsja tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.N
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.