← Eesti

1-05-510/21

Obsah (14)§199§ 200§ 209§ 121§ 266§ 263§ 64§ 65§ 68§ 201§ 69§202§75§ 21

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 . veebruar 2009. a Rakvere, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-510 Kohtukoosseis Prokurör kohtunik

§199

lg 2 p 4, 7, 8; § 200 lg 2 p 7, 8; § 266 lg 1 ja § 121 järgi; S.T süüdistus

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi; O.J süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi; ANTI MISJUTIN süüdistus

§ 209

lg 2 p 3 järgi Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo Süüdistatav V.K Kriminaalasi elukoht: xxxx, kannab karistust Viru Vanglas Viru Maakohtu 23.01.2009. a kohtuotsuse järgi; isikukood: xxx, Eesti kodanik, emakeel – eesti keel, haridus 8 klassi, ei tööta; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral, väärteokorras varem karistatud 7-l korral tõkend – vahistamine Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Lembit Nirgi Süüdistatav S.T elukoht: xxxx; isikukood: xxx, Eesti kodanik, emakeel – eesti keel, haridus kesk-eri, füüsilisest isikust ettevõtja; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 4-l korral, väärteokorras varem karistatud 5-l korral, tõkend- ei ole kohaldatud Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Kristel Vedro Süüdistatav O.J elukoht: xxxx, kannab karistust Viru Vanglas Viru Maakohtu 21.12.2007.a kohtuotsuse järgi isikukood: xxx, Eesti kodanik, emakeel –vene keel (valdab eesti keelt), haridus 8 klassi, ei tööta; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 5-l korral, väärteokorras varem karistatud 12-l korral tõkend - vahistamine Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Maimu Schmidt Süüdistatav Anti Misjutin elukoht: xxxx; isikukood: 38503090318, Eesti kodanik, emakeel – vene keel; haridus 9 klassi, ei tööta; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras varem karistatud 5-l korral, tõkend- elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa Tõlk Sekretär Tatjana Šibajeva Aile Siil RESOLUTSIOON: Süüdi tunnistada V.K

§ 121järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.K

§ 266lg 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.K

§ 263p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada V.K

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades raskeimat üksikkaristust ja mõista V.K-le liitkaristuseks 1 (üks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§64

lg1 alusel moodustada liitkaristus suurendades Viru Maakohtu 23.01.2009 mõistetud karistust, 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kui raskemat ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvestada liitkaristusest maha ärakantud karistus 23.01.- 19.02.

2009 , s.o 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, karistust jääb kanda 1 (üks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka V.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 18.09.2008 -22.01.2009, s.o 4 (neli) kuud ja 5 (viis) päeva, karistust jääb kanda 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 27 päeva vangistust. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. 20. veebruar 2009. a Süüdi tunnistada S.T

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada see 120 (ühesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 4 (neli) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab S.T täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx;
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2

(20)
  1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli ja üldkasuliku töö tegemise aja algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada O.J

§ 209l g 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada O.J

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades raskeimat üksikkaristust ja mõista O.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§68

lg1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka O.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2005 so 1 (üks) päev, karistust jääb kanda 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§64

lg1 alusel moodustada liitkaristust suurendades Viru Maakohtu 21.12.2007 kohtuotsuse järgi mõistetud karistust, 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva kui raskemat, mõistes karistuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 kohaselt arvestada liitkaristusest maha osaliselt ärakantud karistus 01.04.200619.02.2009 s.o 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista O.J-ile 11 (üksteist) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. 20. veebruar 2009. a Süüdi tunnistada ANTI MISJUTIN

§202

lg1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§65lg2 alusel suurendada nimetatud karistust Lääne-Viru Maakohtu 17.

10. 2003 mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 (viis) kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada vangistus 420 (nelisada kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab Anti Misjutin täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§75lg1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli ja üldkasuliku töö tegemise aja algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista V.K-lt E L (elukoht xxxx) kasuks 450 krooni. Välja mõista S.T-lt A V (elukoht xxxx) kasuks 2890 krooni. Välja mõista V.K-lt krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada Anti Misjutini suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend –vahistamine - tühistada V.K ja O.J-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. 3

(20)KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja V.K-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 11 513 (üksteist tuhat viissada kolmteist) krooni 85 senti; KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja S.T-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 11 513 (üksteist tuhat viissada kolmteist) krooni 85 senti; KrMS § 175 lg 1 p 4, ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja O.J-ilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 5900,00 (viis tuhat üheksasada) krooni ; KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Anti Misjutin’ilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 3770 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend ) krooni 10 senti; Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-05-510 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 4442, 70 (neli tuhat nelisada nelikümmend kaks krooni ja 70 senti, s.h on käibemaks 18%, s.o 677, 70 krooni) vandeadvokaat K. Vedro poolt süüdistatav S.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 4442, 70 (neli tuhat nelisada nelikümmend kaks krooni ja 70 senti, sh on käibemaks 18%, s.o 677, 70 krooni) vandeadvokaat L. Nirgi poolt süüdistatav V.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks 3770, 10 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend krooni ja 10 senti, sh on käibemaks 18%, s.o 575, 10 krooni) advokaat A. Aasmaa poolt süüdistatav Anti Misjutini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Maimu Schmidt kasuks 5900,00 (viis tuhat üheksasada, 00) krooni vandeadvokaat M. Schmidti poolt süüdistatava O.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule 4
(20)kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantselei kaudu 16. 03 2009.a. kell 15.00. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu V.K süüdistatakse selles, et 12.09.2004. a kl 16:30 paiku xxxx hoovis tungis ta kallale O P , lõi ta pikali ja peksis tooliga, tekitades O. P IV-VI roide murrud ja kriimustused nahal. Sellega pani V.K toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

27.10.2004 kl 20:00 paiku tungis ta xxxx asuvasse korterisse seal elava E L tahte vastaselt, kus lõi korduvalt jalaga köögis olnud külmkappi. Seega pani V.K toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

27.10.2004 kl 22:30 paiku Rakveres, Laada tn 27a/29b asuva Krooni Selveri juures tungis koos S.T-ga kallale V V – S.T lõi V V raudtoruga selge ning kui V. V seepeale põlvili kukkus ja käes olnud mobiiltelefoni maha pillas, lõi V.K teda jalaga kahel korral näkku. Põgenema pääsenud V. V mobiiltelefoni Siemens CF 62 koos kahe kõnekaardiga koguväärtuses 2890 krooni võttis üles S.T ja koos sõitsid nad Rakveres, Pikale tänavale. Seega V.K isikute grupis võttes vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning kasutades seejuures relvana raudtoru, pani toime

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

24.12.2004 kl 20:30 paiku Rakveres, Turu Kaubamajas pani endale põue grillitud kanakoiva väärtusega 20, 50 krooni ja püüdis kassast mööduda kauba eest maksmata, kuid turvamees märkas varguse katset. Seega pani V.K toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

23.02.2005 õhtul koos O.J-iga tungis ta tabaluku eemaldamise teel xxxx asuvasse V I korterisse ja varastas sealt sügavkülmiku BEKO koos selles olnud külmutatud hoidistega koguväärtuses 4300 krooni ja pesumasina väärtusega 600 krooni, tekitades V. I vargusega kahju kokku 4900 krooni. Seega V.K

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.J-i süüdistatakse selle, et 30.01.2005 kl 23.40 paiku Rakveres, Tallinna tn 28 asuvas pubis Kära Kants koos Anti Misjutiniga küsis A L helistamiseks mobiiltelefoni №kia 6100 koos selles olnud kõnekaardiga koguväärtuses 1700 krooni, kusjuures tal polnud kavatsustki telefoni tagastada ning lahkus telefoniga pubist ja pakkus seda erinevatele isikutele müüa. Seega O.J

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuna saades grupis varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime

§ 209lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5

(20)23.02.2005 õhtul koos V.K-ga tungis ta tabaluku eemaldamise teel xxxx asuvasse V I korterisse ja varastas sealt sügavkülmiku BEKO koos selles olnud külmetatud hoidistega koguväärtuses 4300 krooni ja pesumasina väärtusega 600 krooni, tekitades V. I vargusega kahju kokku 4900 krooni. Seega O.J lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

03.05.2005 kl 20.15 paiku Rakveres, Koidula tn 1 asuvas Comarketi kaupluses võttis alkoholiletist ühe pudeli 1, 5 liitrise Kiss siidri väärtusega 31, 90 krooni ja ühe pudeli 1, 5 liitrise Gin Energy väärtusega 38, 90 krooni ning püüdis mööduda kassast kauba eest maksmata, kuid peeti müüja poolt kinni ja kaup tagastati kauplusele. Seega O.J

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Anti Misjutinit süüdistatakse selles, et 30.01.2005 kl 23:40 paiku Rakveres, Tallinna tn 28 asuvas pubis Kära Kants koos O.J-iga küsis Argo Libertilt helistamiseks mobiiltelefoni №kia 6100 koos selles olnud kõnekaardiga koguväärtuses 1700 krooni, kusjuures tal polnud kavatsustki telefoni tagastada, ning lahkus telefoniga pubist ja pakkus seda erinevatele isikutele müüa. Seega Anti Misjutin, saades isikute grupis varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime

§ 209lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.T süüdistatakse selles, et 27.10.2004 kl 22:30 paiku Rakveres, Laada tn 27a/29b asuva Krooni Selveri juures tungis ta koos V.K-ga kallale V V – lõi talle raudtoruga selga ning kui V. V seepeale põlvili kukkus ja käes olnud mobiiltelefoni maha pillas, lõi V.K V. Veinjärvele omakorda jalaga kahel korral näkku. Põgenema pääsenud V. V mobiiltelefoni Siemens CF 62 koos kahe kõnekaardiga koguväärtuses 2890 krooni võttis üles S.T ja koos V.K-ga sõitsid nad Rakveres Pikale tänavale. Seega S.T isikute grupis, võttes vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja kasutades seejuures relvana raudtoru, pani toime

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuna V.K süüdistatakse 24.12.2004 ja O.J-i 03.05.2005 toime pandud pisivarguses ning need teod olid dekriminaliseeritud, siis loobus prokurör kohtuistungil nendes episoodides süüdistusest ja nimetatud kuriteoepisoodid tuleb V.K ja O.J-i süüdistustest välja jätta. Prokurör palus kohtuistungil ümber kvalifitseerida episoodi kannatanu V. V V.K osas

§ 263

p 1 järgi kui avaliku korra vägivalla kasutamisega rikkumine ja S.T osas

§ 201

lg 2 p 1 järgi kui valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. II Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas V.K süüdistatuna

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et V.K pani 12. septembril 2004. a toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise.

Süüdistatav on tunnistanud ennast osaliselt süüdi nimetatud teo toimepanemises, nõustudes vigastuste tekitamisega 6

(20)kannatanule. Tema ütlustest nähtub, et tõukas O.P , lõi temalt taburetiga noa käest ja seejärel koperdas talle taburetiga otsa. Kannatanu O. P ütlustest kohaselt on ta ühel korral V.K käest peksa saanud ning tema teada tuli süüdistatav talle õlu pärast kallale, lüües jalaga näkku, lõua alla, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Pärast sai kannatanu teada, et teda ei pekstud mitte kätte ja jalgadega, vaid millegi muuga. Kannatanu ütluste kohaselt on ta kindel selles, et V.K lõi teda esimesena, tal olid ribid sees. Kehalise väärkohtlemise toimepanemist O P suhtes kinnitab kohtuistungil avaldatud 15.09.
  1. a kuriteoteate protokoll (tl 178), milles Anne Pähkel teatab, et 11.09.2004 öösel vastu 12.09.2004 tuldi tema abikaasale O P Rakveres, Pikal tänaval ühes maja hoovis kallale ja peksti teda, millega tekitati talle kehalisi vigastusi. Nimetatut kinnitab ka AS Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaart nr 9131049 (tl 184), millest nähtub, et kannatanul on fikseeritud IV-VI roide murd ja nahal kriimustused. Trauma põhjustamise ajaks on nimetatud kaarti kohaselt 11.09.
  2. a. Kohus leiab, et V.K kohtuistungil antud ütlused (tl 72), mille kohaselt tõukas O. P teda esimesena ning võttis taskust noa, on ennastõigustava iseloomuga ja vastuolus teiste tõenditega ning ei vasta tegelikkusele. Tunnistaja L E ütluste kohaselt (tl 92) nägi ta läbi akna, kui õhtusel ajal või isegi öösel üks mees lõi O. P tooliga, lööke oli 3-4 O. Pähkel oli selili maas ja löödi vastu rindkeret. Arvestades kannatanul fikseeritud vigastuse laadi, ei ole kohtul põhjust nendes ütlustes kahelda, samuti tunnistaja L. E ütlustes O. P iseloomu kohta, mille kohaselt on kannatanu sõbralik ning pole nii äge inimene, et kedagi noaga ähvardada. Nimetatud episoodi kohta on andnud ütlusi ka P. U , kelle kohtus antud ütluste kohaselt vehkis O. P noaga, V.K võttis tooli ja lõi O. P vastu kätt, mille tulemusena kukkus nuga maha, samas oma eeluurimisel antud kohtus avaldatud ütlustes pole ta noast rääkinud. Kuna P.U on toimunu kohta andnud erinevaid vastuolulisi ütlusi, siis leiab kohus, et teegemist on ebausaldusväärse tunnistajaga ning otsuse tegemisel tema ütlustele tugineda ei saa.. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et V.K on 12.09.
  3. a kl 16:30 paiku Rakveres, Pikk tn 27 hoovis täitnud

§ 121järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu, s.o kahjustas O.

P tervist ning põhjustas valu kehalise väärkohtlemise tõttu, tegutsedes talle inkrimineeritud teo toimepanemisel otsese tahtlusega, s.t sai aru, millise tagajärje tema tegevus kaasa toob ja soovis seda. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. V.K süüdistatuna

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises V.K süüdistatakse ka kuriteoepisoodis, mille kohaselt tungis ta 27.10.2004 kl 20:00 paiku xxxx asuvasse korterisse seal elava E L tahte vastaselt, kus lõi korduvalt jalaga köögis olnud külmkappi, pannes toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.

o omavolilise sissetungi. Süüdistatav V.K ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Süüdistatava ütluste kohaselt (tl 72-73) oli ta paari sõbraga S.T ukse taga ja ootasid teda. Siis tuli üks purjus naine ja karjus nende peale, lõugas ja läks oma tuppa. Süüdistatav seisis E. L uksele ja küsis, et miks ta karjub. Süüdistatava ütluste kohaselt ta tuppa ei sisenenud või ei mäleta, et oleks sisenenud, külmkappi ta nägi aga see polnud jala ulatuses, põhjust kannatanul süüdistatava peale valetada ei tohiks olla. Nimetatud kuriteo toimepanemise kohta on 29.10.2004 koostatud suulise kuriteoteate protokoll (tl 63), mille kohaselt teatab E. L , et 27.10.2004 kl 20:00 paiku tungis avatud uksest tema korterisse xxxx Gunnari nimeline noorem alkoholi tarvitanud meesterahvas. Sisenenud kannatanu loata 7

(20)korterisse, hakkas ta teda ebatsensuursete sõnadega sõimama, ähvardas, et tapab ära ning peksis puruks kannatanule kuuluva külmetuskapi, mille remont läks maksma 435 krooni. Kohtuistungil kinnitas kannatanu E. L nimetatud kuriteo toimepanemist selgitades, et ta elas xxxx ning tema kõrval elas S.T pere. Õhtusel ajal oli ta köögis ja kuulis naaberkorteri ukse kolkimist ning läks koridori, kus oli S.T ukse taga ja veel kaks meest eemal. Need mehed õhutasid S.T, et uks maha lõhkuda, kuna abikaasa ei lasknud tuppa. Kannatanu seletuse kohaselt rahustas ta Karli, et mis sest uksest lõhkuda. Mehed olid natuke purjus. S.T abikaasa avas siis ka ukse. V.K hakkas kannatanut sõimama ning tema suunas tulema. Kannatanu seletuse kohaselt läks ta oma tuppa ning ust lukku ei saanud. Süüdistatav tuli kannatanu suunas, kui ta oli köögis akna all, tagus külmikut. Pärast seda olid kapiuksel mõrad sees, uks kukkus eest ära ja kannatanu kutsus politsei. Kapi remont läks maksma 450 krooni ringis, mille kinnimaksmist kannatanu nõuab. S.T abikaasa ütles kannatanule mehe nime, kes tema kappi tagus. Tunnistaja H. M kinnitas kohtuistungil (tl 101-102), et S.T on tema elukaaslane ja E. L on naaber. Tema elukaaslane tuli kahe mehega V.K-ga ja I. P koju. Tunnistaja lasi ainult S.T tuppa, kus ta ajas temaga juttu enda korteris, uks jäi paokile. E. L tegi kõva häält ning oli sel ajal oma korteri köögis ning tema toa välisuks oli lahti. Tunnistaja ei öeldud midagi ning I. P ja V.K jäid koridori. Kannatanu näitas tunni aja pärast enda külmkappi ja ütles, et tema korterisse tuli sisse tugevam noormees ning lõi kapi sisse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kapp tõesti ukse kohalt mõlkis, ise ta löömist ei näinud. Kui mõlk oleks tekkinud varem, siis oleks E. L seda ka kohe rääkinud. S.T ütluste kohaselt (tl 88) ta ei näinud Lokotari ründamist ja kööki minekut ei kuulnud. Tema naine ajas teda ja ta sõpru minema. Samal ajal toimus naabrinaise ja tema sõprade vahel sõnavahetus, juures oli I. Pilt ja vene poiss. Keegi E. Lokotari korteris ei käinud. Ta jäi enda varasemate ütluste juurde, mille kohaselt teatas E. Lokotar järgmisel päeval, et V.K on tema külmutuskapile viga teinud. S.T kinnitas, et nägi järgmisel päeval, et külmutuskapi uks oli veidi lömmis. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja seetõttu peab kohus süüdistuses esitatud asjaolusid tõendatuks tema ja ülalnimetatud tunnistajate ütlustega. V.K on ka ise möönnud, et ei mäleta sisenemist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et V.K tungis 27.10.2004 kl 20:00 paiku xxxx asuvasse E.L korterisse, pannes toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna V.K puudus E.

L kui valdaja nõusolek eluruumi sisenemiseks ja seega oli tegemist ebaseadusliku sissetungimisega. V.K tegutses nimetatud tegu toime pannes otsese tahtlusega, s.t sai aru, millise tagajärje tema tegevus kaasa toob ja soovis seda. Süüdistatava tegevuses ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. V.K ja S.T olid kohtu alla antud süüdistatavatena

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi.

Prokurör palus kohtuistungil ümber kvalifitseerida episoodi kannatanu V. V V.K osas

§ 263

p 1 järgi kui avaliku korra vägivalla kasutamisega rikkumine ja S.T osas

§ 201

lg 2 p 1 järgi kui valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et V.K 27.10.2004 kl 22:30 paiku Rakveres, Laada tn 27a/29b asuva Krooni Selveri juures lõi rusikaga näkku V.V pannes sellega toime

§ 263

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o avaliku korra raske rikkumise ning seega on tema poolt toimepandu ümberkvalifitseerimine põhjendatud. V. V ninaluumurru ja kaela põrutuse tekitamine on tõendatud AS Rakvere Haigla patsiendikaarti nr 9144837 (tl 103) ja selle tõlkega (tl 139). Trauma ajana on nimetatud patsiendikaardil fikseeritud 27.10.2004. a. 8

(20)Süüdistatava V.K ütlustest nähtub (tl 75-76), et ta oli 27.10.
  1. a Turu kaubamaja juures ja tema juurde tuli kamp noori tuttavate nägudega poisse ja kutsusid teda appi, kuna nende sõpra pekstakse. Süüdistataval oli seljas must nahktagi, jalas teksad ning juuksed olid lühikesed. Kannatanu oli vehkinud kätega ning süüdistatav arvas, et ta lööb teda ning lõi kannatanut rusikaga näkku ja ta kukkus. Süüdistatava seletuse kohaselt lõi ta ühe korra, siis kannatanu vajus jalust maha, süüdistatav tõstis ta püsti ning kannatanu hakkas pool jooksuga minema, sündmuskohal oli 15-20 inimest. Süüdistatav läks teises suunas takso juurde ja läks koju. V.K ütluste kohaselt (tl 79) mingit röövimist ei olnud, aga ta lõi kannatanut. Seega on süüdistatav tunnistanud enda ütlustes, et ta kasutas kannatanu V. V suhtes vägivalda. V.K poolt kannatanu löömist kinnitab ka S.T enda ütlustes (tl 86), mille kohaselt V.K ründas ootamatult kannatanut, kes kukkus. Kui V. V kukkus, siis lõi V.K jalaga paar korda keresse, aga ta ei näinud, kuhu löök tabas. V. V jooksis Saue tänavale. Kannatanu V. V ei ole kindel lööja isikus. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 88-89) keeras ta selja ja sai löögi ning vajus põlvili maha ja siis eemaldus kambast keegi ja lõi teda. Lööjaks oli turske kuju, nahktagiga, kingad või saapad jalas. V.K võib olla jalaga lööja, kehaehitus on sama, kui ta kinnitab, et ta kandis nahktagi, siis seda enam. Valgustus oli seal halb. Äratundmiseks esitamise protokollis (tl 127-128) ei ole kannatanu ära tundnud V.K ning on selgitanud, et peksjat ta ei näinud. Kohtu veendumust, et avaliku korra raske rikkumise pani toime V.K kinnitab ka äratundmiseks esitamise protokoll (tl 125-126), kus tunnistaja A. T on ära tundud fotol nr 7 (V.K) oleva isiku näo ja armi järgi näos. Ta on teda varem näinud Pikal tänaval Rakveres. Ka tunnistaja K. A on äratundmiseks esitamise protokolli (tl 121-122) kohaselt arvanud, et fotol nr 7 (V.K) on isik, kes lõi V. Veinjärve, kuid kindel ta selles ei ole. Tunnistaja K. A ütluste kohaselt (tl 102-103) oli ta 27.10.
  2. a V. V toimunud juhtumi ajal ka Selveri all, seal oli suurem seltskond inimesi. Üks suurem tüüp nahktagiga, kes tuli seltskonna seest, lõi kannatanule vastu hambaid. Kehaehituse järgi võisid olla seltskonnas S.T ja V.K, nägusid tunnistaja ei mäleta (tl 105). Ka tunnistajate R. P ütluste kohaselt oli lööjaks nahktagis mees, mis viitab samuti sellele, et kuriteo pani toime V.K. Nimelt nähtub tunnistaja R. P ütlustest (tl 106), et Selveri parklasse tekkisid suuremad tüübid ja üks neist läks Virgole kallale, löök tabas poolviltu seljatagant. Lööja oli lühikeste juustega ja nahktagis. Tunnistaja nägi nägu, aga enam ei mäleta. Lööjaid oli üks, sündmuskohal oli palju rahvast. Tunnistaja T. V ütluste kohaselt (tl 109) lõi suurem nahktagis mees Virgot käega näkku ühe korra, sündmuskohal oli rohkem rahvast. Tunnistaja A. T ütluste kohaselt (tl 123-124) oli V.K see, kes 27.10.
  3. a kasutas V. V suhtes vägivalda. Vaatamata vastuoludele tunnistajate ütlustes lööja isiku kohta, leiab kohus siiski, et piisavalt on tõendamist leidnud, et just V.K oli see, kes kannatanut ründas. Kannatanu löömist on ta ka ise kinnitanud. Kuna käesoleval juhul pandi kuritegu toime parklas, millisele kohale oli kõigil inimestel piiramatu juurdepääs, oli tegemist avaliku kohaga. V.K, K.A , T.V ja R.P ütlustega on tõendamist leidnud, et kuriteo sündmuskohal oli palju inimesi mistõttu V.K poolt kannatanu löömine moodustab

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu.

Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates pani V.K avaliku korra raske rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega ning süüdistatava tegevuses ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 9

(20)Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et S.T 27.10.2004 kl 22:30 paiku Rakveres, Laada tn 27a/29b asuva Krooni Selveri juures võttis maast üles V.V mahakukkunud telefoni ja lahkus sellega sündmuskohalt pannes toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning seega on tema poolt toimepandu ümberkvalifitseerimine põhjendatud.. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 86) pärast V.K poolt V. V suhtes vägivalla kasutamist hakkas kogu seltskond laiali valguma. V. V jooksis Saue tänavale, süüdistatav tahtis järgi joosta, aga nad jooksid edasi. Siis läks süüdistatav V.K-le ja I. P järgi ning tema jalats tabas maas olevat mobiiltelefoni, mille ta üles korjas, enne autosse istumist andis ta telefoni V.K kätte ning nad lahkusid koos taksoga. V. V jooksu panemisest kuni telefoni leidmiseni kulus 1-1, 5 minutit. Eeltoodust tulenevalt on süüdistav tunnistanud, et leidis kannatanu telefoni sündmuskohalt. Kohus leiab, et asi ei ole enam isiku valduses, kui ta on selle kaotanud ruumi, mida ta ei valitse. Seega K. S.T võttes mobiiltelefoni maast üles võttis nimetatud eseme enda valdusesse. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-04 leidnud, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 98 lg-st 1 tuleneb otseselt, et vallasasja leidmist tuleb lugeda selle asja valduse tekkimise aluseks. Mobiiltelefoni kaotamine V. V poolt on tõendatud tema enda ja ka tunnistajate K. A ja R. P ütlustega. V. V ütluste kohaselt (tl 88-89) kaotas ta ilmselt kukkudes telefoni. Alguses oli telefon taskus, ilmselt siis, kui ta sai kangiga selga, kukkus ta ja nägi, kuidas telefon maha kukkus. Ta ei tea, kes telefoni maast võttis, tal oli nina verine ning ta pani jooksu, kui püsti sai. Peksmise ajal keegi telefoni ei küsinud. K. A ütluste kohaselt (tl 103) kukkus telefon maha löögi hetkel, ta nägi kui see maha kukkus. Ta nägi ka, et minuti jooksul võeti see üles ning on kindel, et lööja telefoni üles ei võtnud. Tunnistaja R. P ütluste kohaselt (tl 107-108) nägi ta telefoni maha kukkumist. V. V maha kukkunud telefoni võtmist on S.T ise tunnistanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Sama seaduse § 50 lg 2 näeb ette, et asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Mobiiltelefon, mis on süüdistuse kohaselt antud kuriteo objektiks, on käsitatav vallasasjana.

§ 201

kohaselt saab omastamise objektiks olla üksnes selline vallasasi, mis on teo toimepanija jaoks võõras. Isikule on

§ 201mõttes võõras asi, mis ei ole tema omandis (asjaõigusseaduse (AÕS) § 68).

Seega kannatanult V. Veinjärvelt maha kukkunud mobiiltelefoni näol on tegemist S.T jaoks valduses oleva võõra vallasasjaga. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-93-07 kohaselt eeldab valdus karistusõiguslikus mõttes isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Omastamise objektiivne koosseis eeldab ka valduses oleva vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Kohus leiab, et S.T enda ütlustest tulenevalt saab järeldada, et ta on manifesteerinud omastamistahet. Maha kukkunud mobiiltelefoni maast üles võttes ja enda kätte jättes mõistis objektiivne vaatleja, et asja valdaja, s.o S.T kavatseb selle endale jätta või kolmandale isikule anda. Seega on täidetud omastamise objektiivne koosseis. Ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-46-08, märgitakse, et võõra asja müümine on reeglina samaaegselt käsitatav nii asja endale pidamisena ehk selle faktilise muutmisena endale või kolmandale isikule kuuluvaks kui ka omastamistahte manifesteerimisena. S.T ütluste kohaselt võõrandati mobiiltelefon järgmise päeva hommikul. 10

(20)S.T pani omastamise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava tegevuse õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 32) on S.T pannud varasemalt toime varguse ja seega tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 201lg2 p 1 järgi.

V.K ja O.J süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et 23.02.2005. a õhtul panid V.K ja O.J toime

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav V.K on ennast nimetatud episoodis tunnistanud osaliselt süüdi. Tema ütluste kohaselt (tl 74) tunnistab ta seda, et viis külmkapi ära, aga sisse ei murdnud, uks oli lahti. Ta tunnistab, et haaras külmkapi kaenlasse ja tassis koridori. Süüdistatav võttis ka väikese pesumasina. O.J oli temaga koos ja süüdistatav palus, et ta aitaks neid asju tassida. Seda, kas külmkapis olid asjad sees ta ei tea, ei vaadanud sinna. Sealt võis asju kaduma minna ja võis lihtsalt välja kukkuda. O.J ei saanud ukseluku lõhkumises osaleda, kui ta oleks seda teinud, siis ta oleks süüdistatavale seda öelnud. Külmkapp oli 1, 2 m kõrge ja kerge. Süüdistatav O.J-i ütluste kohaselt (tl 79) oli ta Pikal tänaval koos V.K-ga Aleksandri juures. Vastaskorteris ta käinud ei ole. Nad jõid seal ning siis jäi ta magama. Kui ta ärkas, käis õues ja siis märkas koridoris külmappi. Nad mõlemad tassisid vist kappi. Süüdistatava ütluste kohaselt viisid nad ka pesumasina ära. Seda, kas kapp oli tühi ta ei tea, kuna ei vaadanud sisse. Ise nad marju ja seeni ei võtnud. Seega on mõlemad süüdistatavad tunnistanud, et võtsid ära võõrad vallasasjad külmkapi ja pesumasina, pannes sellega toime varguse. Nimetatud kuriteo toimepanemist tõendavad lisaks: 24.02.

  1. a suulise kuriteoteate protokoll (tl 27-28), milles V. Ivanov teatab, et 23.02.
  2. a kl 17:30-23:30 on sisse murtud temale kuuluvasse korterisse xxxx ning on varastatud sügavkülmik BEKO (valget värvi) ning sügavkülmikus olnud külmutatud marjad ja hoidised. 24.02.
  3. a sündmuskoha vaatlusprotokoll(tl 32-33), millest nähtub, et xxxx asub kahekordne korterelamu. Maja teisel korrusel trepist üles minnes vasakut kätt asub korter nr
  4. Korteri uks on puidust ning halli värvi. Ukse küljes on lukukramp, mis on ühelt poolt ukse külge kruvidega kinnitatud ning teiselt poolt lahti. Lukukrampidest üleval pool asub lukusüdamik, mis on rikkumata. 25.02.
  5. a asitõendi vaatlusprotokolli (tl 45-47), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks sügavkülmik BEKO. Sügavkülmik on valget värvi, eest avatava uksega. Sügavkülmiku üleval uksel vasakus nurgas on halli värvi kiri BEKO. Sügavkülmikus on kaks metallist riiulit ja üks valgest plastmassist riiul. Kannatanu V I ütluste kohaselt (tl 90) on tal korter Pikal tänaval. Veebruaris
  6. a seal keegi ei elanud alaliselt, nad käisid vaid kütmas. Uks oli kogu aeg lukus. Uks oli tabalukuga suletud. Enne seda käisid nad
  7. veebruaril kütmas. Vargusest teatas
  8. veebruari hommikul K naaber, et neil on uks murtud, lukku pole. Uksel oli taba ära väänatud, sang ja lukk olid kadunud, murdmise jäljed olid ka. Uksest paremal oli sügavkülmik ja see oli kadunud, kadunud oli ka pesumasin, mille nad avastasid hiljem. Külmkapis oli palju külmutatud marju ja seeni. Kannatanu ütluste kohaselt üks mees ei oleks seda kappi suutnud tõsta ning lohistamise jälgi ka ei olnud. Kaduma jäi kapi sisustusriiulid, karbid ja hoidised, kahju kokku 600 krooni. Lõhkumise kahju 100 krooni ja 500 krooni kapi restid ja karpide sisu. Samasisulisi ütlusi andis kohtus ka tunnistaja N I . 11

(20)Varguse ründeobjekt on vallasasi. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg-le 2 on asi, mis ei ole kinnisasi, vallasasi. Külmkappi ja pesumasina puhul on tegemist süüdistatavate jaoks võõraste vallasasjadega, kuna need ei olnud vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 nende omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseisutegu sisaldab kolme elementi:
  1. a)võõra valduse lõpetamine;
  2. b)uue valduse kehtestamine;
  3. c)valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Kohus leiab, et süüdistatavate enda ütluste, kannatanu V. I ja tunnistaja N. I ütlustega ja ka eelnimetatud kuriteo teate protokolli ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega on tõendatud vargse objektiivse koosseisu realiseerimine V.K ja O.J-i poolt. Süüdistatavad panid kuriteo toime otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatavate tegevust õigustavad ja süüd välistavad asjaolud. Kohtul tuleb anda toimepandud kuriteo õigesti kvalifitseerimiseks hinnang ka sellele, kas süüdistatavad panid kuriteo toime sissetungimisega. Sissetungimiseks peetakse traditsiooniliselt sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks. Ka eluruumi sisenemine suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamisega on sissetungimine (RK otsus nr III-1/1-3/94). Süüdistatavatel puudus korteri valdaja nõusolek korterisse sisenemiseks. Kohus loeb 24.02.2005. a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kannatanu ning tunnistaja N. I ütlustega tõendatuks selle, et uks oli lukustatud. Grupp tähendab kaastäideviimist. Vastavalt

§ 21

lg 2 kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Seega panid süüdistatavad kuriteo toime grupis. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et nii O.J-i (tl 36-40) kui ka V.K (tl 43-45) on varem karistatud varguse toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt panid V.K ja O.J 23.02.2005. a õhtul xxxx toime teo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi.

O.J süüdistatuna

§ 209

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja Anti Misjutin § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et 30.01.2005. a kell 23:40 paiku pani O.J toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo üksi.

A. Misjutini poolt kelmuse toimepanemine A. L suhtes pole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, küll aga esineb tema tegevuses

§ 202lg 1 § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis.

Nimetatud kuriteo toimepanemist O.J-i poolt tõendab kuriteoteate protokoll (tl 6), milles A L teatab, et 30.01.2005 ajavahemikul 23:20 kuni kell 23:45 Rakveres, Tallinna tn 28 asuvas baaris Kära Kants helistamise ettekäändel peteti temalt välja mobiiltelefon NOKIA 6100 väärtuses 1700 krooni. Väljapetmisega tekitati kahju 1700 krooni. Süüdistatava O.J-i ütluste kohaselt (tl 80-83) oli ta baaris koos kahe tüdruku ja A. Misjutiniga. Ta suhtles L baaris, kuna kannatanu tegi talle kunagi ühe paha asja ning ta mõtles, et teeb tagasi. Süüdistatav küsis kannatanult telefoni ja siis tuli mõte seda enam mitte tagasi anda. Tal endal telefoni ei ole. Seda, kas teistel kaaslastel telefon oli ta ei tea, naistelt ei küsinud. Kannatanu andis kohe küsides telefoni. Teised olid laua taga ning süüdistatav läks WC ette ruumi rääkima. Kui süüdistatav telefoni küsis, siis oli ta õlleleti juures. A. Misjutin ja tüdrukud olid laua taga. Süüdistatava ja kannatanu juttu nad ei kuulnud. Peale kõnet mõtles süüdistatav takso kutsuda ja siis tuli mõte, et ei annagi telefoni tagasi. Telefoni plaanis ta maha müüa või endale jätta. Kaaslased tema plaane ei teadnud. Takso tuli 5 min pärast. Teistele ütles ta, et läheme ära mujale ja pärast seda, et ta müüb enda telefoni ära. Nad tulid kaasa ning ka neil oli raha otsas. Takso jaoks raha polnud. Nad pakkusid turu platsil taksojuhtidele telefoni. Teised teadsid, et see on süüdistatava telefon. Politsei tuli pärast ja võttis telefoni ära. Kui kannatanu tuli, siis andis ta telefoni A. Misjutini kätte, 12

(20)teised süüdistatava ja kannatanu juttu ei kuulnud ja neid ei näinud. Nad istusid natuke uuel turul ja siis tuli politsei ja viis nad ära. Süüdistatav tunnistab, et tegi selle teo üksi. Süüdistatava ütluste kohaselt tunneb ta A. Misjutinit tere-head aega tasemel ja sellepärast ei tahtnud talle öelda, et see pole tema telefon. Süüdistatav Misjutini ütluste kohaselt (tl 83) läks ta baari Kära Kants koos O.J-i ja tüdrukutega. Ühe tüdruku nimi oli A , teise nime ta ei tea. Kannatanut ta ei tunne. Keegi tuli nende laua juurde ja rääkis nendega. Süüdistatav ei kuulnud, kas O.J küsis telefoni, kuid enne ta ütles, et on vaja helistada. Süüdistataval oli telefon, aga tal ei olnud kõneaega. Seda, kas tüdrukutel oli telefon ta ei tea. Samuti seda, kas süüdistatav ütles, et ta sai telefoni helistamiseks. Ta ei näinud O.J-i käes telefoni. Nad mõtlesid linna peale minna, tüdrukud tulid ka. Raha neil polnud, sai otsa. Nad sõitsid taksoga kesklinna. Seda, kes takso eest maksis, ta ei tea. Süüdistatav pakkus O.J-i telefoni müüa. Seda, kust ta selle sai, süüdistatav ei tea ning ta ei tundnud huvi. Süüdistatav ei kuulnud kannatanu ja O.J-i vahelist juttu. Telefon oli siis tema käes. Telefon võis juba varem olla tema käes, ta ei mäleta. Siis kui politsei neid läbi otsis sai ta teada, et tegemist oli kannatanu telefoniga. O.J-i tunneb kannatanu juba ammu. Süüdistatav kohtus juba päeval O.J-iga. O.J ei küsinud baaris kelleltki telefoni, ütles lihtsalt, et tal on vaja helistada. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta ei olnud teadlik O.J-i plaanist petta kannatanult telefon välja ning ei osalenud selle realiseerimisel. Lisaks süüdistatavate ütlustele on nimetatud kuriteo toimepanemise kohta andnud ütlusi tunnistajad G R ja A L . Tunnistaja G R ütluste kohaselt (tl 96) ei tunne ta O.J-i, teab Misjutinit, kuna tema sõbranna tunneb viimast. Baari Kära Kants läksid nad
  1. a jaanuari lõpus neljakesi. O.J ja A. Misjutin suhtlesid seal poisiga, kelle telefon oli pärast kadunud. Nad rääkisid baaris sees ja ei istunud lauas, kuna läksid ainult korra sinna sisse. Ta ei kuulnud telefoni küsimist. O.J küsis sees telefoni helistamiseks, sest keegi poistest rääkis, et on vaja helistada. Tunnistaja nägi väljas telefoni. Sõbrannalt ei küsitud telefoni, kuna tal ei olnud kõneaega. Baari ette kutsuti takso ning telefoni omanik jäi baari. Kannatanult võetud telefoniga kutsuti takso. Tunnistaja arvas, et telefoni laenati. Taksos oli juttu sellest, et telefon tuleks maha müüa. Seda rääkisid A. Misjutin ja O.J ning Anžela tõlkis talle. Tunnistaja meelest pakkus A. Misjutin telefoni müüa. Bussijaama juures tuli omanik telefoni otsima. Temaga rääkisid A. Misjutin ja O.J. Kui omanik ütles, et kutsub politsei, siis A. Misjutin ütles, et kutsu ning andis telefoni korra tunnistaja kätte. Tunnistaja ei kuulnud O.J-i juttu kannatanuga baaris, kuna oli eemal ja muusika mängis. Ta oli paar meetrit eemal. Tunnistaja ei ole kindel, kas A. Misjutin teadis, et see pole O.J-i telefon. A. Misjutin ütles, et kui telefoni ära müüme, siis ostame alkoholi. Tunnistaja A L ütluste kohaselt (tl 98) kohaselt tunneb ta P. Kirsaki, kuna ta on sõbra vend. A. Misjutinit tunneb ta juba üle aasta. Nad käisid jaanuaris
  2. a baaris Kära Kants. Tunnistajal ei olnud telefoni kaasas, Geal vist oli. A. Misjutin ja O.J tahtsid kuhugi helistada, nad küsisid kannatanult telefoni. Telefoni küsimist tunnistaja pealt ei kuulnud, nad olid juba lahkumas. Tunnistaja istus baaris lauas. Kannatanu käis nende laua juures, istus nendega. Siis temalt telefoni ei küsitud. Süüdistatavad ütlesid, et lähevad kannatanult telefoni küsima. Nad lahkusid baarist, kuna poisid ütlesid, et läheme kiiresti minema. Tunnistajal raha polnud. Süüdistatavad käisid telefoni kordamööda taksojuhtidele pakkumas müügiks. Tunnistaja aimas, et see on kannatanu telefon, sest nad olid Kära Kantsist kiiresti lahkunud. Kui nad olid bussijaama kõrval tuli omanik ja tahtis telefoni tagasi. O.J ütles, et telefon pole nende käes. Tunnistajate ütlustest nähtub seega, et kumbki tunnistaja telefoni küsimise situatsiooni pealt ei kuulnud. Tunnistaja G. R ütlustest nähtub, et telefoni küsis O.J helistamiseks. Tunnistaja A. Lebedeva ütluste kohaselt aga arutasid mõlemad süüdistatavad, telefoni küsimist. Kannatanu A L ´i ütlustest tulenevalt (tl 93) tuli
  3. jaanuaril
  4. a baaris Kära Kants tema juurde O.J ja küsis telefoni helistamiseks. Kaaslased olid lähedal, kui ta telefoni küsis. Seda, kas nad kuulsid, kui O.J telefoni küsis, ta ei tea. O.J läks telefoniga välja rääkima. Kannatanu läks ka välja, kuna ta jäi kuidagi kauaks ja seal polnud enam kedagi. Kannatanu sai politseis telefoni 13
(20)tagasi, O.J andis oma taskust. Kui kannatanu küsis telefoni O.J-ilt tagasi, siis olid tema kaaslased seal ja kuulsid küsimist. Seda, kas O.J üritas telefoni küsimist enda teiste kaaslaste eest varjata, ta ei tea. Kannatanu ütlustest nähtub seega, et telefoni küsijaks, mis viis ta varakäsutuseni, oli ainult O.J . Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et süüdistatavad oleksid plaaninud koos kannatanu eksimusse viimist, mille tulemusena oleks nad saanud varalist kasu. Kelmuse objektiivsed tunnused moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Kohus leiab, et kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et P. Kirsak viis kannatanu varakäsutuseni, mille tulemusena sai A. L varalist kahju ja O.J varalist kasu. Seega on täidetud kelmuse objektiivne koosseis. Kohus leiab, et P. Kirsak pani nimetatud kuriteo toime kavatsetult. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava tegevuse õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et O.J-i(tl 36-40) on isik, kes on varem toime pannud varguse ja seega pani ta 23.02.2005. a õhtul toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Kuigi ei leidnud tõendamist kelmuse süüteokoosseisu olemasolu A.Misjutini tegevuses leiab kohus, et tema tegevuses tuleb kvalifitseerida

§ 202lg 1 § 25 lg 1 järgi.

Kohus ei loe usaldusväärseks A.Misjutini ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et üritades müüa O.J käest saadud telefoni ei teadnud ta selle päritolu. Kannatanu A.Lieberti ütlustest nähtub, et kui ta hiljem küsis O.J-ilt telefoni tagasi viibisid selle jutuajamise juures ka O.J-i kaaslased, nende seas A.Misjutin. Tunnistaja G.R ütlustest nähtub, et kannatanuga vestles ka A.Misjutin. Samas nähtub, tunnistaja A.L ütlustest, et ka peale seda jutuajamist pakkusid O.J ja A.Misjutin seda telefoni müügiks taksojuhile. A.Lebedeva ütlustest nähtub seegi, et enne O.J-i poolt kannatanult telefoni küsimist ehk siis enne kelmuse süüteokoosseisu realiseerimisele asumist arutasid O.J ja P.Misjutin telefoni küsimist, ning seega osalemata küll kelmuse toimepanemises oli A.Misjutin teadlik O.J-i tegutsemisest ja seega ka telefoni päritolust, kuid vaatamata sellele püüdis seda hiljem müüa.. Politseitöötajate sekkumise tõttu telefoni müüa ei õnnestunud ning seega jäi A.Misjutinil süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamine katsestaadiumi. Ülaltoodust nähtub, et A.Misjutin oli teadlik telefoni päritolust ja seda müüa üritades pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate karistust raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine. V.K-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kuritegudega tekitatud kahju oli väike, tema karistust kergendab ka süü osaline tunnistamine ja kahju osaline heastamine varguseepisoodis. Kohus leiab, et kuna V.K pole tasunud temale varasemate õigusrikkumiste eest määratud rahatrahve, siis pole võimalik tema mõjutamine rahalise karistusega ja tema suhtes tuleb kohaldada lühiaegset vangistust. S.T-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kuriteoga tekitatud kahju oli väike, tema karistust kergendab ka süü tunnistamine. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et S.T on kuriteo toimepanemisest möödunud pika ajavahemiku vältel elanud seaduskuulekat elu peab kohus võimalikuks karistada S.T lühiajalise vangistusega asendades selle üldkasuliku tööga. O.J-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kuritegudega tekitatud kahju oli väike, tema karistust kergendab ka süü tunnistamine ja kahju osaline heastamine varguseepisoodis. Kohus leiab, et kuna varasemad korduvad karistused pole O.J positiivselt mõjutanud ja temale 14

(20)varasemate õigusrikkumiste eest määratud rahatrahvid on tasumata, siis pole võimalik tema mõjutamine rahalise karistusega ja tema suhtes tuleb kohaldada vangistust alla sanktsiooni keskmist määra. A.Misjutinile karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumisse, samuti seda, et ta on kuriteo toimepanemisest möödunud pika ajavahemiku vältel elanud seaduskuulekat elu. Kohus peab võimalikuks karistada A.Misjutinit lühiajalise vangistusega asendades selle üldkasuliku tööga. IV Tsiviilhagi Eevi Lokotari tsiviilhagi E L esitas tsiviilhagi, paludes V.K-lt välja mõista külmutuskapi remondi maksumuse. Tekitatud kahju suurust tõendavad kannatanu ütlused selle kohta, et külmutuskapi remont läks maksma 450 krooni Külmutuskapile vigastuste tekitamine on lisaks tõendatud ka H. M `i ja K. S.T`i ütlustega. Kohus leiab, et kannatanu ütlused tekitatud kahju suuruse kohta vastavad külmutuskapi mõistlikule paranduskulule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. V.K poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Tekkinud tagajärg on ka põhjuslikus seoses V.K õigusvastase käitumisega. Seega on kohus seisukohal, et E. L poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja 450 krooni kuulub V.K-lt väljamõistmisele. AideVeinjärve tsiviilhagi A V esitas tsiviilhagi summas 2890 krooni. Tekitatud kahju suurust tõendab arve nr MO400266768 (tl 104), mille kohaselt maksis mobiiltelefon Siemens CF62 Cool Gray 2 575 krooni. Lisaks sellele läks kannatanul kaduma kaks kõnekaarti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. S.T poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Tekkinud tagajärg on ka põhjuslikus seoses S.T õigusvastase käitumisega. Seega tuleb A. V esitatud tsiviilhagi rahuldada ja S.T-lt tuleb välja mõista 2890 krooni. Viktor Ivanovi tsiviilhagi V I esitas tsiviilhagi summas 600 krooni. Tekitatud kahju suurust tõendavad kannatanu ütlused (tl 91), mille kohaselt moodustavad kahju 600 krooni kapi sisustuse ja karpide, hoiuste kaotsiminek. Kohtul ei ole põhjust kannatanu ütlustes kahelda. Ka süüdistav V.K on enda ütlustes (tl 74) seletanud, et sügavkülmikust võis asju kaduma minna või lihtsalt välja kukkuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 15
(20)V.K ja O.J-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Tekkinud tagajärg on ka põhjuslikus seoses süüdistatavate õigusvastase käitumisega. Seega tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada ning V.K-lt ja O.J välja mõista solidaarselt 600 krooni. V Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub V.K-lt, S.T-lt O.J-ilt ja Anti Misjutinilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 6525.- krooni, milline summa vastab 1 ,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjad/ T.Kullerkupp J.Rassak, V.Käro I.Golubev Kohtuotsus jõustus 20. aprillil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega №oremreferent I.Golubev 16
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.