§-de 4242 ja 329 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav O.J, ik. XXX, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral: 1. Saare Maakohtu 21.04.2004.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 8,
,
lg 2 p 1, 3 järgi,
lg 1,
lg 2,
lg 1 sätete kohaldamisega mõistetud vangistus 1a 6k tingimisi katseaeg 2aastat; 2. Saare Maakohtu 07.05.2004.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi
lg 1, § 64 lg 1, § 74 lg 2, § 74 lg 1 sätete kohaldamisega vangistus 1a 6k tingimisi katseaeg 2a 6k; 3. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07.09.2006.a otsusega
alusel rahaline karistus 10 000 (kümme tuhat) krooni 2 riigituludesse, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1aastaks; 4. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 29.11.2006.a otsusega
järgi rahaline karistus 10 000 (kümme tuhat) krooni riigituludesse; mõistetud rahalised karistused täies ulatuses tasumata; 5. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07.10.2008.a. otsuse alusel
§-de 74,75 alusel tingimisi karistuse kandmisest vabastamisega kahe aastase katseajaga, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks
§-de 424 ja 329 järgi ning mõista karistuseks vangistus kaheksa
§-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata O.J suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07. oktoobri 2008.a. kohtuotsusega nr 1-07-11883
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel 3 pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
4 Samuti selles, et O.J isikuna, kellele on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07.10.2008.a. kohtuotsusega nr 1-06-15283 lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks aastaks, juhtis 01.09.2009 kell 22.00 ajal KuressaareKihelkonna- Veere mnt mootorsõidukit Mitsubishi reg nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma sellise tegevusega, mis seisnes kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani O.J toime
Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid esitas kohtuistungil suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis, et asi allub asja arutavale kohtule ja asja on võimalik lahendada kokkuleppemenetluses. Prokuröriga toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav O.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid O.J-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus O.J-ile nõutava karistuse liigis ja määras.
ja § 329 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata O.J suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 07.oktoobri 2008. a kohtuotsusega nr 1-08-11883
alusel mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust 8 (kaheksa) kuud vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud.
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 (ühele) aastale 8 (kaheksale) kuule vangistusele vastab 1210 (üks tuhat kakssada kümme) tundi üldkasulikku tööd. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 aastale 8 (kaheksale) kuule vastab: 1 aasta = 365 päeva + 8 kuud x 30= 240 p = 605 päeva x 2 = 1210 tundi üldkasulikku tööd. 1210 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
sätestab:
§-is 56 sätestatule. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 3263.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele O.J-ilt riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.