MS § 426, 432 Vabastada O.R, isikukood: xxx, talle Harju Maakohtu 17.03.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada O.R täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel Mahtra 68-70, Tallinnas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 4, 7, 5, 8 ja lg 4 alusel määrata O.R-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - täita
lg 1 p 2 ettenähtud registreerimiskohustust esimese 6 (kuue) kuu jooksul mitte harvem, kui 2 (kaks) korda kuus; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle kahe nädala jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - alluma ettenähtud ravile, milleks ta on nõusoleku andnud. Selleks viibima narkoloogi järelevalve all, külastama spetsialisti mitte harvem kui 1 kord kvartalis ning vajaduse tekkimisel läbima ravikuuri; - osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud sõltuvusprobleemidega isikutele ning osalema seksuaalkurjategijatele määratud sotsiaalprogrammis. Määrata O.R katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna Vanglast vabanenute II talituse kriminaalhooldaja Teresa Škaperina järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 05.09.2009. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht O.R on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.03.2008.a otsusega
järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud 15 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 17.09.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuu ja 26 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Karistusaeg algas 17.03.2008.a ja lõpeb 27.04.2010.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 12.08.2009.a. O.R on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral: 1) 08.11.1993.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2 järgi 1 aasta pikkuse vabaduskaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 03.10.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4, KrK § 207 lg 2 ja KrK § 207-1 lg 1 järgi, kohaldades KrK § 40 lg 1 sätteid kokku karistatud 2 aasta pikkuse vabaduskaotusega; 3) 29.01.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi 1 aasta pikkuse vabaduskaotusega, vastavalt KrK § 41 lõplikuks karistuseks mõistetud 2 aastat ja 6 kuud vabaduskaotust; 4) 02.03.2000.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 76 lg 2 - § 15 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse vabaduskaotusega; 5) 29.06.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 4 kuu pikkuse vabaduskaotusega; 6) 18.04.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 202-5 lg 1 ja KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi, kohaldades KrK § 40 lg 1 sätteid kokku karistatud 6 kuu pikkuse vabaduskaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; 7) 11.12.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 ja KrK § 202-5 lg 1 järgi, kohaldades KrK § 40 lg.1 sätteid kokku karistatud 6 kuu pikkuse vabaduskaotusega; 8) 18.02.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi 9 kuu pikkuse vabaduskaotusega, kohaldades KrK § 41 sätteid lõplikuks karistuseks mõistetud 1 aasta vabaduskaotust; 9) 17.09.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
Karistuse kandmise alguseks loeti 12.01.2004.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on O.R distsiplinaarkorras karistatud kokku 22-l korral, peamiselt karistatud vanglaametnike korralduste eiramise ja keelatud esemete omamise eest, aga ka kaaskinnipeetava ründamise eest, viimati 15.04.2009 noomitus keelatud eseme omamise eest. Olemas kehtiv elamis- ja tööluba. Vabanemise korral plaanib elama asuda aadressil xxx, kus elavat ka kinnipeetava vend. Omandanud Tallinna 21. Kutsekoolis plaatija eriala. Vangistuse ajal töötanud ei ole. Vabaduses võib tööle asumine tekitada probleeme, kuna kinnipeetaval puudub tööharjumus. Kinnipeetava vend A. S. on väidetavalt garanteerinud töökoha ehitusel. Rahalisi nõudeid on kinnipeetava suhtes ligi 40 000 krooni. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Käitumine on riskeeriv ja tagajärgedega mittearvestav. Alkoholisõltuvust ei tunnista, samas kuriteod on sooritatud valdavalt alkoholijoobes. Vabaduses tarvitas kanepit ja heroiini, sõltuvusraviks ise vajadust ei näe. Kinnipeetav on kergesti ärrituv ja talle on omane verbaalse vägivalla kasutamine. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht materiaalse kahju tekitamises, aga ka seksuaalkuriteo toimepanemises. Ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta O.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. O.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Lisaks arutab Tartu Ringkonnakohus 07.09.2009.a O.R-i kriminaalasja
Lähedasteks on kinnipeetava isa ja vanem vend A. S., kes on samuti kriminaalse minevikuga. Hetkel on isa loonud uue pere ja tal on väike tütar. Isiklikku elamispinda ei oma, soovib elama asuda isa tütre nimel olevasse 1-toalisesse korterisse aadressil xxx, isa on andnud nõusoleku sinna elama asumiseks. Kindel töökoht puudub, kuid O.R-i venna A. S. sõnul oleks O.R võimalus tööle asuda xxx OÜ-s abitöölisena. 20.07.2009.a garantiikirja kohaselt garanteerib x OÜ, et võtab vabanemisel O.R-i tööle abitöölisena netopalgaga 5000 krooni kuus. Kinnipeetav ei ole läbinud sotsiaalprogramme ega osalenud grupitöödes. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on positiivseiks asjaoludeks kindla elukoha, lähedaste toetuse ja erialase väljaõppe olemasolu; negatiivseiks asjaoludeks on korduv karistatus ja rasked kuriteod, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning uue kriminaalasja arutamine O.R-i suhtes. Kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on sõltuvusprobleemid, riskeeriv elustiil, mõjutatavus, kriminogeensed sõbrad ning režiimirikkumised vanglas. Võttes arvesse, et O.R on kokku 10-l korral karistatud kriminaalkorras, 22-l korral distsiplinaarkorras, viimase kuriteo pani ta toime vangistuse ajal, ta ei õpi, tööta ega osale sotsiaalprogrammides, ei nõustu kriminaalhooldusametnik O.R-i vangistusest ennetähtaegse vabastamisega. O.R seletas kohtuistungil, et tal on õigeksmõistev Tartu Maakohtu 05.05.09.a. otsus.
Ta ootas seda kohut 2 aastat. Esmaspäeval on kohtuistung Ringkonnakohtus. Seetõttu ta ei ole saanud läbida mingeid sotsiaalprogramme. Praegu on ta täiesti teine inimene, on vanemaks saanud ja vaatab elule teistmoodi. 6 aasast on olnud vanglas. Kanda on karistust 5-6 kuud. Näeb kuidas elu mööda läheb. Isa on suremas ja ta tunneb ennast ebaõnnestunud inimesena. On kõik ümber hinnanud. On parem ise enda kallal töötada kui läbida sotsiaalprogramme. On enda kallal töötanud. On võimalus lugeda raamatuid ja mõelda. Eriala on keevitaja. Ehitusfirmas oli spetsialist, varustaja. Ehitasid elevaatorit keemiatööstuse jaoks. Kõik ei olnud elus väga halb. 18 aastasena oli vapustus ja siis ta tegin suuri vigu. 10 aastat jooksul ei püüdnud midagi parandada. Ema lahkus traagiliselt elust, põles suvilasse. See oli tervele perele suur trauma. Seni arvasid, et see oli isa süü. Isal on viimased eluaastad, ei taha talle pettumust valmistada. On leppinud sellega, mis emaga juhtus. Vanem vend jõudis veendumusele, et see õnnetus juhtus juhuslikult. Tänu vennale pere tuleb jälle kokku ja nad oleme teineteise jaoks olemas igas situatsioonis. Umbes 3 aasast tagasi sai vend pere kokku viia jälle. Selle ajani oli vend ka vanglas, karistus 10 aastat. Praegu ta näitab eeskuju mulle, kuidas saab elada seadust rikkumata. 3 aasta on ta olnud vabaduses. Elama läheb isa ja õe juurde x tn.le. Kui kriminaalhooldaja ei ole vastu, siis võin ka venna juures elada. Vend elab x. Elab koos naise ja tütrega. Isal on 1- toaline korter ja vennal 2 – toaline korter. On ka suvila Muugal, x. Nad ei ole seal elanud kunagi, aga on võimalik seal talvel elada. Isa on voodihaige. Tal on seal teine voodi. Esimesel nädalal tahab tööle minna ehitusele. Vend garanteerib töö ehitusfirmas abitöölisena, kuupalk minimaalne algul. Vend alkoholi ja narkootikume ei tarvita üldse. Olles koos vennaga ei hakka tarvitama ei alkoholi ega narkootikume. On 32-aastane juba. Olen tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Nüüd, vabanedes, ei hakka enam tarvitama. Võib teisi õpetada kuidas jätta maha alkohol ja narkootikumid. On palju lugenud raamatuid selle kohta ja on sõltumatu neist asjadest täiesti. Praegu ei ole ainult raha millest maksta hagisid ja elada. Kui öeldakse, et peab ravile alluma, arst jälgib teda, siis on nõus sellega. Tablette ma ei taha süüa. Saab aru, et kui joob või narkootikume tarvitab, siis lähen tagasi vanglasse ja mingeid tablette ta ei vaja. Kui kriminaalhooldaja leiab, et on vajadus ravile alluda siis teeb seda. Teeb kõike, mida kriminaalhooldaja ütleb. On nõus osalema sotsiaalprogrammides, kui see ei võta töö aega. Vabal ajal sotsiaalprogrammides käimine on ainult kasulik. Saab praktiseerida keelt. Vanglas õppis üksinda. On nõus käima kursustel, tahab inimestega suhelda. Praegu juba aasta jooksul ei ole ühtegi rikkumist. 08.08.2008. a oli viimane rikkumine. Aprillis 2009.a. mul olid erinevad ravimid peavalu ja kõhuvalu vastu. Neid ei tohtinud olla ja need võeti ära. Arst andis need tabletid. Rääkis operatiivtöötajaga sellest. Prokurör ei nõustu O.R-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega küllaldaste materiaalsete aluste puudumisel.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et O.R-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle kahe kolmandiku karistusajast.
Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu. ATR Systems OÜ on garanteerinud O.R-ile abitöölise koha töötasuga 5000 krooni kuus ja sellest tekib elatusallikas. Kinnipeetaval on vabaduses lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Isa on nõus võtma poega enda juurde elama vaatamata kitsastele oludele. Võimalik on ka venna juures elamine. Kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal on etteheiteid, rohelt distsiplinaarkaristusi, kuid viimasel ajal vähenenud. Uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Uue kuriteo toimepanemine sõltub O.R-ist endast. Ta on andnud nõusoleku alluda ravile sõltuvusest vabanemiseks. Samuti on nõus osalema sotsiaalprogrammis. Sellega väljendanud suhtumise muutumist senistesse eluviisidesse. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine maandab riske ja aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 ja lg 4 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. O.R on võtnud endale kohustuse registreerida kriminaalhooldaja juures mitte harvem kui 2 korda kuus ning avaldab valmisolekut käitumiskontrollile allumiseks. Täitmiskohtunik arvestab küsimuse otsustamisel tagajärgi, mis võivad kaasneda süüdimõistetule ennetähtaegse tingimisi vabastamisega. O.R on jäänud pikaajalisest karistusest kandmata osa, mis ei võimalda enam ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse arutamist. Karistuse lõpuni kandmisel on resotsialiseerimine pärast pikaajalist vanglakaristust raskem kui kriminaalhoolduse toel. Venna eeskuju kriminaalhoolduse toeta võib jääda nõrgaks. Need põhjused kaaluvad üle süüdistatava isiku, tema eelneva elukäigu ja kuritegude raskuse. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.