lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1,3; § 328 lg 1 järgi vangistusega 1a.5 k. 24 p. vandeadvokaat Mart Sikut Kohtulahend Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 8 kuud;
lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud;
lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud;
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud.
lg 1 järgi kergemad karistused lugeda kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
alusel eelvangistuse aeg 6 päeva lugeda karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust. Koheselt kantavaks karistuseks lugeda 6 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 28.01.2008.a. A.A vabanes vangistusest 25.07.2008a. 11 kuu ja 24 päeva vangistust ei pöörata täitmisele kui A.A 18 kuu pikkusel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud A.A kohta. Ettekandest nähtuvalt ei jälgi hooldusalune käitumiskontrollnõudeid. Ei ilmu registreerimisele, ei täida talle kindlaksmääratud kohustusi, ei omanda üldharidust. Hooldusaluse asukoht on kriminaalhooldajale teadmata. A.A ei ilmunud peale koolivaheaega tagasi Puiatu Erikooli. Kriminaalhooldaja ettepanek on pöörata ärakandmata karistus täitmisele. KrMS § 427 lg 3 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu ei oska oma käitumist põhjenda. Oli teadlik, et kui ei täida kriminaalhoolduse käitumisreegleid tuleb ärakandmata karistus vanglas ära kanda. Lubab korralikult hakata käima Puiatu Erikoolis, kui tema suhtes ei pöörata karistust täimisele. Süüdimõistetu kaitsja arvamusest nähtus, et võiks talle siiski veel ühe võimaluse anda. Prokurör leiab, et A.A suhtes tuleb karistus pöörata täitmisele. Talle on antud korduvalt võimalus oma käitumist muuta, kuid ta ei ole oma käitumist parandanud. Süüdimõistetu A.A kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut esitas kehtivate advokaadi tasumäärade kohaselt arvestuse, et kulutas kohtumenetluses süüdimõistetu kaitsmiseks 295 krooni. KrMS § 427 lg 1 kohaselt
lõike 4 või § 75 lõike 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtu põhjendused KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise
lg-te 5 või 6, § 76 lg-s 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vastavalt
lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus leiab, et A.A suhtes on olemas kõik asjaolud, et pöörata kandmata jäänud karistus täitmisele. Ta ei ole katseajal täitnud koolikohustust ega pidanud kinni kriminaalhooldusreeglitest. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. A.A kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 295 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.