järgi käskmenetluses Prokurör Margus Lellep Lõuna Ringkonnaprokuratuur, I osakond Süüdistatav J.U elukoht XXXXX XX-X, isikukood XXX Kaitsja määratud korras Rainer Objartel RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, § 254 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.U
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 400 päevamäära, see on 20 000.- (kakskümmend tuhat) krooni riigituludesse.
lg 2 alusel võrdub üks miinimumpäevamäär 50.krooniga.
alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisest alates tasuda igakuiselt 12 kuu vältel vähemalt 1666,66 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida: „J.U, 1-09-1392, rahaline karistus“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida: „J.U, 1-09-1392, rahaline karistus“. 2 Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 417).
alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega.
Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kanda tegemiseks. Välja mõista J.U-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha, 25 krooni 50 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu ning 495 krooni 60 senti kaitsjatasu. Menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: “J.U, 1-09-1392, menetluskulu“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: “J.U, 1-09-1392, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. J.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu J.U-le. Allkirjaleht kohtuotsuse kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUD 29.jaanuaril 2009.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margus Lellepi käskmenetluses koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse J.U
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, keda on 06.03.2006.a Ida Politseiprefektuuri otsusega karistatud 2 3 liiklusseaduse §74`19 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 13.01.2008.a kella 21.37 paiku Tartu linnas, Elva tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf reg. nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani J.U toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistusaktis tegi prokurör kohtule järgmise ettepaneku J.U-le mõistetava karistuse liigi ja määra kohta: Prokurör taotleb kohtult tunnistada J.U süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 400 päevamäära, so 20 000 krooni riigituludesse, tasub J.U 12 (kaheteistkümnes) võrdses osas, s.o 1666.66 (tuhat kuussada kuuskümmend kuus koma kuuskümmend kuus) krooni kaupa igakuiselt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
MS § 251 lg-s 1 sätestatust, kuna teise astme kuriteos on tõendamiseseme asjaolud selged, nõustub prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta.
lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.
lg 1 p 1 alusel võib lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada kuni kolmeks aastaks. J.U juhtis Tartu linnas mootorsõidukit alkoholijoobes tiheda liiklusega alal – Riia tänavalt Elva tänavale. Joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt oli indikaatorvahendi näiduks 1,36 mg/l kohta, mis osundab raskele joobele. Kahtlustatav J.U ütluste kohaselt oli ta tarbinud viina. Tunnistaja Taavi Taaveti ütluste kohaselt nägi ta enda ees mööda Riia tänavat sõitmas VW Golfi reg nr XXX XXX, mille sõidustiil oli ebakorrektne, vingerdas teel ja oli aeglane; Riia ja Puusepa tänavate ristmikul pööras sõiduk kõrvale ja peatus Elva tänaval. Tunnistaja Rainer Peetsmanni ütluste kohaselt oli sõiduautos VW Golf reg nr XXX XXX viibinud J.U ilmsete joobetunnustega, reaktsioonivõime oli aeglane, kõne häiritud, silmad märjad ja läiklevad, samuti oli häiritud juhi kõnnak. Karistust raskendavad asjaolud
Karistust kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 3 mõttes on J.U kahtlustatavana antud ütlustest nähtuv selle kohta, et ta toimepandut puhtsüdamlikult kahetseb.
sanktsioon – rahaline karistus või vangistus, ja vangistuse ulatus kuni 3 3 4 aastat, mis ei ole kõrge vangistuse määr, osundavad sellele, et esmaselt kohaldamisele kuuluvaks karistusliigiks on rahaline karistus. J.U on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Väärtegude eest on J.U karistatud 4 korral rahatrahvidega, trahvid on osaliselt tasutud. J.U on olemas töökoht. Lähtudes ennekõike J.U süü ulatusest kuriteo toimepanemisel ja eelmärgitud asjaoludest kogumis on põhjendatud kohaldada J.U suhtes kergemaliigilist karistust – rahalist karistust prokuröri ettepanekus märgitud määras ning võtta lisakaristusena juhtimisõigus ära 5-ks kuuks. Rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses ja lisakaristusena 5-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu hinnangul eelmärgitud asjaoludel kogumis piisavad mõjutusvahendid õiguskorra kaitsmiseks ja selleks, et panna J.U edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on J.U suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.U hüvitada menetluskulud: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9), - 25 krooni 50 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5), - 495 krooni 60 senti kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.