← Eesti

1-07-12654\26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.septembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-12654 (06244001322) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Ki

§ 139

lg 2 p 1,3, § 185 lg 2 ja § 197 lg 2 p 1,2 järgi 2 aastat vabadusekaotust katseajaga 3 aastat.

  1. 13.11.1995 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 207 lg 1, § 139 lg 2 p 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust katseajaga 2 aastat.
  2. 12.11.1997

§ 139lg 2 p 2,3 järgi rahatrahviga 840 krooni.

4. 16.11.1999

§ 140lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust.

Karistuse algus 12.03.

  1. 01.12.1999

§ 139lg 2 p 1,2,3 järgi 4 kuud vabadusekaotust. Kr

K § 41 alusel liidetud mõistetud karistusele osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 10.11.1995 2 otsusega mõistetud karistus, lõplik karistus 2 aastat 1 kuu vabadusekaotust. Karistuse algus 01.12.1999. 6. 09.08.2000

§ 139lg 2 p 1,2,3 järgi 3 kuud vabadusekaotust. Kr

K § 40 lg 3 alusel lugedes kergem käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 3 kuud vabadusekaotust kaetuks raskeima Kohtla-Järve Linnakohtu 01.12.1999 kohtuotsusega mõistetud karistusega, lõplik karistus 2 aastat 1 kuu vabadusekaotust. Karistuse algus 01.12.

  1. Vabanes 31.12.2001 peale karistuse kandmist.
  2. 27.01.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi rahaline karistus 2000 krooni.
  3. 31.05.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,8 järgi KarS § 64 alusel 1 aasta vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud 1 päev lugeda karistusaja hulka, lõplik karistus 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse algus 31.05.
  4. Vabanes 28.01.2005 peale karistuse kandmist.
  5. 27.06.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 3 aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel 2 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud arvata karistusaja hulka, lõplik karistus 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse algus 08.09.
  6. Vabanes 02.07.2007 tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 19.06.2007 määruse alusel. Viru Maakohtu 22.05.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 27.06.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 22.05.2008 Kaitsja RESOLUTSIOON O t s u s t a s: Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 2,3, 310 lg 1, 311, 312,313, 314, 315 kohus 3 J.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ( kaheksa episoodi vargust). Mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg. 2 vähendada J.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku 8 (kaheksa) kuu võrra. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust, Viru Maakohtu 27.06.2006 kohtuotsusega mõistetu karistuse ärakandmata osa võrra, 7 (seitse) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, ning mõista J.B-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrata
  7. mai
  8. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja välja mõista J.B-lt: - 4850 (neli tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni A. A., elukoht xxx, kasuks; - 3590 (kolm tuhat viissada üheksakümmend) krooni R. O., elukoht xxx, kasuks; - 2619 (kaks tuhat kuussada üheksateist) krooni T. K., elukoht xxx, kasuks; - 13708 (kolmteist tuhat seitsesada kaheksa) krooni T. P., elukoht xxx, kasuks; - 2600 krooni A. O., elukoht xxx, kasuks. Kannatanu T. L. tsiviilhagi rahuldada osaliselt summas 42769 krooni ning mõista J.B-lt 42769 (nelikümmend kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üheksa) krooni T. L., elukoht xxx, kasuks; Kannatanu R. L. tsiviilhagi rahuldada osaliselt summas 3200 krooni ning mõista J.B-lt välja 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni R. L., elukoht xxx, kasuks; Kannatanu A. Š. tsiviilhagi rahuldada osaliselt summas 13220 krooni ning mõista J.B-lt välja 13220 (kolmteist tuhat kakssada kakskümmend) krooni Al. Š., elukoht xxx, kasuks; Välja mõista J.B-lt riigituludesse menetluskulud: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 1486,80 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni 80 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 248,95 ( kakssada nelikümmend kaheksa krooni 95 senti) krooni kaitsjatasu 31.03.2008 kohtuistungil isutatud õigusabi eest, 4 1534 (üks tuhat viissada kolmkümmend neli) krooni kaitsjatasu 18.09.2008 kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 284,30 (kakssada kaheksakümmend neli krooni 30 senti) krooni toimiku paljundamise eest, 2920 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni DNA-ekspertiisi tasu, 7500 (seitse tuhat viissada) krooni sõrmejälje ekspertiisi tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber
  9. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud: 4000 (neli tuhat) krooni ja 3500 (kolm tuhat viissada) krooni sõrmejälje ekspertiiside tasud jätta riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 alusel. Asitõendid – kohtule esitatud ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule ( alates 01.10.2008 Tartu Ringkonnakohtule) Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 30.10.2008 ( 17.11.2008 kohtumäärusega on kohtuotsuse tervikteksti tegemise aega pikendatud kuni 01.12.2008). Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 17.11.2008 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Süüdistus J.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem karistatud varguse toimepanemise eest, viimati Viru Maakohtu poolt 27.06.2006 KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi pani toime uusi kuritegusid: 5 1.Ajavahemikul 11.07.2006 kella 21.30-st kuni 12.07.2006 kella 02.16-ni aknaklaasi lõhkumise teel tungis J.B A. A. kuuluvasse korterisse asukohaga xxx linn ja varastas ketaslõikuri BOSCH GWS-7-125 5-meetrise toitejuhtmega väärtusega 1650 krooni, kokkupandava 6 meetrise alumiinium redeli väärtusega 3000 krooni, millega tekitas varalise kahju kokku 4650 krooni. 2.Peale selle 27.06.2006 kella 17.20-18.20 vahel sisenes lukustamata korterite 35 ja 36 ühiseeskotta asukohaga xxx linnas ja varastas R. O. kuuluva jalgratta Panther Flash, millega tekitas varalise kahju 3590 krooni. 3.Peale selle ööl vastu 06.07.2006 läks J.B xxxx maja nr xxx teise trepikoja viiendale korrusele, avas korteri nr xxx lukustamata korteriukse, sisenedes korterisse nägi ta ühes toas laual mobiiltelefoni Sony Ericsson K700i, mis kuulus T. K., ja varastas selle. Lahkus korterist koos varastatud telefoniga. Kuriteoga tekitatud kahju on 2619 krooni. 4.Peale selle ajavahemikul 12.07.2006 kell 18.00 kuni 13.07.2007 kell 08.20 aknaraami lõhkumise teel J.B tungis T. P. korterisse aadressil xxx linn ja varastas elektrikitarri VINTAGE V100BK väärtusega 3583 krooni, kitarrikoti väärtusega 500 krooni, kitarrivöö väärtusega 132 krooni, kitarrivõimendi ROLAND M CUBE väärtusega 1449 krooni, kitarrialuse väärtusega 300 krooni, puldi väärtusega 144 krooni, kaks arvutikõlarit koguväärtusega 500 krooni, arvuti bassikõlari väärtusega 350 krooni, arvutihiire väärtusega 150 krooni, veebikaamera väärtusega 300 krooni, MP3-pleieri kõrvaklappidega koguväärtusega 700 krooni, EV passi T. P. nimele väärtusega 200 krooni, EV passi A. P. nimele väärtusega 200 krooni, kuldketi väärtusega 800 krooni, kaks kuldsõrmust koguväärtusega 1000 krooni, kuldkõrvarõngad väärtusega 500 krooni, naiste teksad väärtusega 300 krooni, kaks paari naistekingi koguväärtusega 600 krooni, kaks kampsunit koguväärtusega 350 krooni, käekoti väärtusega 100 krooni, kosmeetikakoti koos kosmeetikaga koguväärtusega 300 krooni, fööni väärtusega 350 krooni, abielutunnistuse väärtuseta, sünnitunnistuse A. P. nimele väärtuseta, haigekassa kaardid A. P. ja T. P. nimele väärtuseta. Vargusega on tekitatud varalise kahju kokku 12808 krooni. 5.Peale selle ajavahemikus 30.07.2006 kella 10.30-st kuni 02.08.2006 kella 15.00-ni J.B tungis aknatrellide kangutamise teel T. Š. korterisse asukohaga xxx, sisse ja varastas korterivõtmete komplekti väärtusega 630 krooni, videokaamera SONY koos laadijaga väärtusega 10000 krooni, videokassetid väärtusega 80 krooni, mängukonsooli SONY väärtusega 1500 krooni ja disketi mänguga väärtusega 450 krooni, 2 Hansapanga kaarti väärtusega 60 krooni koos pin-koodidega, protsessori AMCD Athlon LCD17 monitoriga väärtusega 12000 krooni, mobiiltelefoni Ericsson R 600 6 väärtusega 1400 krooni, mobiiltelefoni Siemens A55 väärtusega 1400 krooni ja kõnekaardi väärtusega 49 krooni, mobiiltelefoni Siemens A60 väärtusega 1400 krooni, kaelakee ja kõrvarõngad väärtusega 1500 krooni, kaks abielusõrmust koguväärtusega 3000 krooni, südamekujulised kõrvarõngad väärtusega 1500 krooni, lillekujulise roosa kiviga ripatsi väärtusega 500 krooni, kaljukitse kujutisega ripatsi väärtusega 500 krooni, kaelaketi kaljukitse kujutisega ripatsiga väärtusega 1500 krooni, sõrmuse punase kiviga väärtusega 1500 krooni, kullast katkise käeketi väärtusega 400 krooni, kullast katkise kaelaketi väärtusega 1000 krooni ja kullast südamekujulise ripatsi väärtusega 500 krooni, kaks kullast abielusõrmust koguväärtusega 6000 krooni. Hiljem, s.o 31.07.2006 kell 02.45 ning kell 02.46 võttis J.B T.Š. korterist varastatud Hansapanga kaartide abil arvetel olnud raha 10000 krooni, millega tekitas varalise kahju kokku 56869 krooni. 6.Peale selle 18.08.2006 ajavahemikul kella 17.30 kuni kella 19.20 J.B sisenes võtme sobitamise teel A. Š. korterisse aadressil xxx, kust varastas umbes 800 USD d, laia kullast abielusõrmuse väärtusega 1000 krooni, laia kullast abielusõrmuse väärtusega 2000 krooni, kullast abielusõrmuse väärtusega 800 krooni, kuldsõrmuse merevaigust kiviga väärtusega 1500 krooni, kuldsõrmuse aleksandriidist kiviga väärtusega 1800 krooni, kuldsõrmuse lillat värvi kiviga väärtusega 1300 krooni, kullast 80 cm pikkuse keti koos ripatsiga merevaik väärtusega 1500 krooni, kullast vahtralehe kujulise ripatsi väärtusega 600 krooni, kullast prossi, millel oli katkine lukk väärtusega 6000 krooni, hõbedast sõrmuse draakoni kujuga väärtusega 200 krooni, hõbedast sõrmuse roosa kiviga väärtusega 420 krooni, hõbedast sõrmuse musta värvi kiviga väärtusega 300 krooni, valgest metallist ketiga taskukella väärtusega 5000 krooni, millega tekitas varalise kahju kokku 32420 krooni. 7.Peale selle 20.08.2006 kella 04.45 paiku sisenes J.B pakettakna lahtikangutamise teel xxx asuvasse R. L. kuuluvasse korterisse, kust varastas mobiiltelefoni №kia 6100 maksumusega 1200 krooni, vöökoti maksumusega 300 krooni, MP3 mängija Ipod Shuppel väärtusega 2000 krooni ja arvuti mälupulga väärtusega 400 krooni. Vargusega tekitatud kahju on kokku 3900 krooni. 8.Peale selle 19.08.2006 kella 01.15 viibides kasiinos Admiral asukohaga Kalevi tn 3, Kohtla-Järve linn, J.B nägi ruletilaua ääres käekotti ja vaba juurdepääsu teel võttis kotist A. O. kuuluva mobiiltelefoni NOKIA N-GAGE QD, millega lahkus kasiinost. Kahju on 2600 krooni. Seega pani J.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), olles isikuna, kes on 7 varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu A. A. episood 11-12.07.2006 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end antud episoodis täielikult süüdi, ei vaidlustanud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja nõustus tema vastu esitatud tsiviilhagi summaga 4850 krooni. ( k 2 lk 183) Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu A. A. selgitas kohtuistungil, et 11.07.2006 helistas talle naaber ja teatas, et öösel maja hoovist jooksid kaks noormeest, kelle käes oli redel. Signalisatsioon hakkas tööle. Ta sõitis kohale ja avastas, et lõhutud on õue poolne maja aknaklaas. Aken oli avatud ja kadunud jäid redel ja lõikur. Ta teatas vargusest politseile. Ketaslõikuri maksumus on 1650 krooni ja redeli maksumus on 3000 krooni. Lõhutud aknaklaasi maksumus on 200 krooni. Tsiviilhagi esitab summale 4850 krooni. ( k 2 lk 184 pöördel) Sündmuskoha vaatluseprotokollist, koostatud 12.07.2006, nähtub, et vaatluse objektiks on xxx esimesel korrusel asuv kahetoaline korter. Korteri uks ja lukk ei ole vigastatud. Esikus seinal on signalisatsiooni seadme paneel. Akna all ja väljas on klaasitükid. Korteris käib remont. ( k 1 lk 3-10) Kahtlustatava ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et kahtlustatav näitas kohal Keskallee 14-4 korteris varguse toimepanemise asjaolusid: ta tungis korterisse akna kaudu ja võttis sealt ketaslõikuri ja redeli ( k. 1 lk 17) Ülalnäidatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et süüdistatav pani toime ööl vastu 12.07.2006 varguse xxx asuvalt korterist, akna kaudu, varastas ketaslõikuri ja redeli, tekitades kannatanu A. Abelile materiaalne lahju summas 4850 krooni. Kannatanu R. O. episood 27.06.2006 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end antud episoodis täielikult süüdi ja selgitas, et ta ei vaidlusta jalgratta varguse toimepanemise asjaolusid, samuti nõustub esitatud tsiviilhagi summaga 3590 krooni. ( k 2 lk 183) Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on talle saadetud süüdistusaktis märgitud aadressile, tagastatud kätte toimetamata hoiutähtaja möödumisel ( k 2 lk 177). Sündmuskoha vaatluseprotokollist, koostatud 27.06.2006, nähtub, et vaatluse objektiks on xxx asuva maja trepikoda ja selle plats, kus asuvad korteris xx ja xx. Korrusele on paigaldatud lukustav uks. Korrusele sissepääsu ees põrandal on avastatud klaasi tükk ja lapp. Klaasist on võetud sõrmejäljed. ( k 1 lk 31-32) 8 Sõrmejäljeekspertiisi aktist, koostatud 17-01-2007, nähtub, et tõmmiskilele klaasi pinnalt kopeeritud sõrmejälje fragmendi on jätnud Riikliku sõrmejälgede registrisse kantud J.B, vasaku käe pöidlaga. ( k 1 lk 47-49) Ülalnäidatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et süüdistatav pani toime varguse, nimelt; 27.06.2006 kella 17.20-18.20 vahel sisenes lukustamata korterite 35 ja 36 ühiseeskotta asukohaga xxx linnas ja varastas R. O. kuuluva jalgratta Panther Flash, millega tekitas varalise kahju 3590 krooni. Kannatanu T. K. episood 06.07.2006 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end antud episoodis täielikult süüdi ja selgitas, et ta ei vaidlusta mobiiltelefoni varguse toimepanemise asjaolusid, samuti nõustub esitatud tsiviilhagi summaga 2619 krooni. ( k 2 lk 183) Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on talle saadetud süüdistusaktis märgitud aadressile, tagastatud kätte toimetamata hoiutähtaja möödumisel ( k 2 lk 174). T. K. politseile esitaud avaldusest, koostatud 10.07.2006, ja kuriteo teate protokollist, koostatud 29.07.2006, nähtub, et 06.07.2006 xxx asuvalt korterist varastati talle kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson K700, maksumus 2619 krooni. (k 1 lk 53-55) Arvest nr M0600019616 (väljavõte) 18.01.2006 nähtub, et T. K. on soetanud AS Elisa Mobiilsideteenused kauplusest Tallinnas mobiiltelefoni Sony Ericsson K700, mille maksumus on 2619 krooni. (k 1 lk 63) Kahtlustatava ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et kahtlustatav näitas kohal xxx korteris varguse toimepanemise asjaolusid: ta tungis korterisse lukustamata ukse kaudu ja võttis laualt mobiiltelefoni( k. 1 lk 67-68) Ülalnäidatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et süüdistatav pani toime varguse, nimelt, ööl vastu 06.07.2006 xxx maja nr x korteri nr xx lukustamata korteriukse kaudu, sisenedes korterisse ja varastas laualt mobiiltelefoni Sony Ericsson K700i, mis kuulus T. K.. Kuriteoga tekitatud kahju on 2619 krooni. Kannatanu T. P. episood 12.07.2006 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end antud episoodis täielikult süüdi ja selgitas, et ta ei vaidlusta korteri varguse toimepanemise asjaolusid, samuti nõustub esitatud tsiviilhagi summaga 13708 krooni. ( k 2 lk 183) 9 Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on talle saadetud süüdistusaktis märgitud aadressile, tagastatud kätte toimetamata hoiutähtaja möödumisel ( k 2 lk 176). Sündmuskoha vaatluseprotokollist, koostatud 13.07.2006, nähtub, et vaatluse objektiks on xxx asuva maja kahetoaline korter. Korteri kahe ukse lukkud on vigastusteta. Korteris tubades on korralagedus, isiklikud asjad on kappidest põrandale visatud. Plastakna raam on vigastatud, nähtavad on muljumisjäljed. Akna Lukustusmehhanism on vigastatud.. ( k1 lk 80-89) Laenulepingu koopiast, koostatud 13.07.2006, nähtub, et A. P. andis panti 2 sõrmust 1,8 g ja 1,55 g, laenu summa 400 krooni. ( k 1 lk 105) Asitõendi vaatluseprotokollist nähtub, et vaadeldud on kaks sõrmust reljeefse kujutisega ning kahe lillekese kujutisega. ( k 1 lk 118-119) Kahtlustatava ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et kahtlustatav näitas kohal Keskallee 24-4 korteris varguse toimepanemise asjaolusid: ta tungis korterisse akna kaudu ( k. 1 lk 17-18) Ülalnäidatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et süüdistatav pani toime varguse, nimelt, ajavahemikul 12.07.2006 kell 18.00 kuni 13.07.2007 kell 08.20 aknaraami lõhkumise teel J.B tungis T. P. korterisse aadressil xxx linn ja varastas elektrikitarri VINTAGE V100BK väärtusega 3583 krooni, kitarrikoti väärtusega 500 krooni, kitarrivöö väärtusega 132 krooni, kitarrivõimendi ROLAND M CUBE väärtusega 1449 krooni, kitarrialuse väärtusega 300 krooni, puldi väärtusega 144 krooni, kaks arvutikõlarit koguväärtusega 500 krooni, arvuti bassikõlari väärtusega 350 krooni, arvutihiire väärtusega 150 krooni, veebikaamera väärtusega 300 krooni, MP3-pleieri kõrvaklappidega koguväärtusega 700 krooni, EV passi T. P. nimele väärtusega 200 krooni, EV passi A. P. nimele väärtusega 200 krooni, kuldketi väärtusega 800 krooni, kaks kuldsõrmust koguväärtusega 1000 krooni, kuldkõrvarõngad väärtusega 500 krooni, naiste teksad väärtusega 300 krooni, kaks paari naistekingi koguväärtusega 600 krooni, kaks kampsunit koguväärtusega 350 krooni, käekoti väärtusega 100 krooni, kosmeetikakoti koos kosmeetikaga koguväärtusega 300 krooni, fööni väärtusega 350 krooni, abielutunnistuse väärtuseta, sünnitunnistuse A. P. nimele väärtuseta, haigekassa kaardid A. P. ja T. P. nimele väärtuseta. Vargusega on tekitatud varalise kahju kokku 12808 krooni. Süüdistusakti kohaselt, tagastatud on kaks kuldsõrmust, kogusummale 1100 krooni. Lõhutud akna kahju 2000 krooni. Kannatanu T. Š. ( praegu L.) episood 30.07.-02.08.2006 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end süüdi antud varguse toimepanemises, kuid selgitas, et ta ei ole nõus varastatu nimekirjaga. 10 Nimelt, ta ei ole varastanud mobiiltelefoni Siemens A55 - 1400 krooni ja mobiiltelefoni Siemens A60 – 1400 krooni. Samuti ei nõustu ta esitatud tsiviilhagu summaga. Nimelt, ta ei leia, et videokaamera võiks maksta 10000 krooni, ta ei olnud sellise kõrge klassi hinnaline, ta oli kasutatud, selle väärtus võis olla 6000 krooni. Samuti ei nõustu ta kuldsõrmuste maksumusega: 2 sõrmust – 3000 krooni ja 2 sõrmust - 6000 krooni. Need sõrmused, mis on hinnatud 6000 kroonile, olid tõesti kaalult raskemad, kuid tema arvates lisandub kannatanu avaldatud hinnale moraalne kahju sõrmuste kaotamisest. Nende tegelik väärtus võis olla 3000 krooni. Need sõrmused, mis on hinnatud 3000 kroonile, võisid maksta 1000 krooni igaühe eest, ehk summale 2000 krooni. ( k 2 lk 183 pöördel) Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu selgitas, et alates 30.07.2006 viibis ta puhkusel. Tema õde läks 02.08.2006 korterit kontrollima ja avastas varguse. Korterisse tungiti akna kaudu - aknatrellid olid eemale lükatud ja aknaklaas oli välja tõstetud. Aknatrelli parandamine läks maksma 100 krooni. Kahju on seega tekitatud summale kokku 56969 krooni. Mõlemad telefonid Siemens olid toas, kus on arvuti, kapi peal. Videokaamera oli varastatud koos dokumentidega, seega ei ole tal esitada kohtule soetamist ja väärtust tõendavaid dokumente. Kaamera maksumus oli vist 9999 krooni, peaaegu 10000 krooni. See oli ostetud kauplusest 2 aastat enne vargust järelmaksuga. Kaks sõrmust maksumusega 3000 krooni, on talle tagastatud, selles osas ta nõudeid ei esita. Kaks sõrmust väärtusega 6000 krooni on tõepoolest tema jaoks erilise tähendusega, sest need on vanavanaisalt perre jäänud, üleeelmise sajandi lõpust. Mõned asjad olid veel tagastatud - südamekujuline ripats, kaela- ja käeketid, vist veel mingi ripats.( k 2 lk 185) Kuriteoteate protokollist, koostatud 02.08.2006, nähtub, et ajavahemikus 30.07.2006-02.08.2006 korterist xxx on varastatud arvuti ja muud asjad, kahju tuvastamisel. ( k 1 lk 124-124) Sündmuskoha vaatluseprotokollist, koostatud 02.08.2006, nähtub, et vaadeldavaks objektiks on xxx asuva maja kolmetoaline esimesel korrusel paiknev korter. Korteri uks ja lukk on korras. Ühe toa aknal oleva metallist trell on alumisest osast lõhutud ja õue poole painutatud, aknaraamil on näha kriimustusi. Akna all on purustatud lillepott, mullasel pinnal on näha jalatsijälgi. ( k 1 lk 132-147) Laenulepingu koopiast, koostatud 02.08.2006, nähtub, et V. B. andis panti ripats 0,85 g, kaks paela igaüks 3,8 g, katkine kett 1,8 g, kokku 10,2 g, laenu summa 1250 krooni. ( k 1 lk 157) Laenulepingu koopiast, koostatud 03.

(07).08.2006, nähtub, et S. Vassiljev andis panti videokaamera Sony, laenu summa 600 krooni. ( k 1 lk 177) Kviitungist 09011, ilma kuupäevata nähtub, et S. V. andis panti kett ja ripats – 3,26 g ja 0,05 g, laenu summa 320 krooni. ( k 1 lk 178) Asitõendi vaatluseprotokollist nähtub, et vaadeldud on järgmised eeluurimise käigus tuvastatud ja ära võetud ehted: kaks kuldsõrmust, läbimõõt 19mm proov 583; valgest metallist sõrmus draakoni kujutisega, läbimõõt 20 11 mm, proov 525; kaelakett ristikululise ripatsiga, pikkus 50 cm, proov 583; kõrvarõngad ümmarguse, läbimõõt 2cm, proov 583; sõrmus kollasest ja valgest metallist, kombineeritud, valge kiviga, läbimõõt 18mm; kaelakett ümara kululise kahe roosat värvi kiviga ripatsiga, pikkus 54 cm, proov
  1. ( k 1 lk 192-195) Kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtub, et talle on tagastatud kullast kaelakett- 1000 krooni koos ripatsiga roosi kividega -500 krooni ( k 1 lk 197) Kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtub, et talle on tagastatud kullast kaelakett- 1000 krooni koos südamekujulise ripatsiga - 500 krooni ja 2 sõrmust – 3000 krooni. ( k 1 lk 199) Hansapanga väljavõttest nähtub, et 31.07.2006 kell 02.45 ja 02.46 võeti D. Š. arvelt sularaha summas kokku 10000 krooni. ( k 1 lk 200-201) Ülalnimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et süüdistatava pani toime varguse, nimelt ajavahemikus 30.07.2006-31.07.2006 kuni kella 02.45 J.B tungis aknatrellide kangutamise teel ( kahju 100 krooni) T. Š. korterisse asukohaga xxx, sisse ja varastas korterivõtmete komplekti väärtusega 630 krooni, videokaamera SONY koos laadijaga väärtusega 6000 krooni, videokassetid väärtusega 80 krooni, mängukonsooli SONY väärtusega 1500 krooni ja disketi mänguga väärtusega 450 krooni, 2 Hansapanga kaarti väärtusega 60 krooni koos pin-koodidega, protsessori AMCD Athlon LCD17 monitoriga väärtusega 12000 krooni, mobiiltelefoni Ericsson R 600 väärtusega 1400 krooni, kõnekaardi väärtusega 49 krooni, kaelakee ja kõrvarõngad väärtusega 1500 krooni, kaks abielusõrmust koguväärtusega 3000 krooni, südamekujulised kõrvarõngad väärtusega 1500 krooni, lillekujulise roosa kiviga ripatsi väärtusega 500 krooni, kaljukitse kujutisega ripatsi väärtusega 500 krooni, kaelaketi kaljukitse kujutisega ripatsiga väärtusega 1500 krooni, sõrmuse punase kiviga väärtusega 1500 krooni, kullast katkise käeketi väärtusega 400 krooni, kullast katkise kaelaketi väärtusega 1000 krooni ja kullast südamekujulise ripatsi väärtusega 500 krooni, kaks kullast abielusõrmust koguväärtusega 6000 krooni. Hiljem, s.o 31.07.2006 kell 02.45 ning kell 02.46 võttis J.B T.Š. korterist varastatud Hansapanga kaartide abil arvetel olnud raha 10000 krooni, millega tekitas varalise kahju. Kohus jätab süüdistusest välja kahe mobiiltelefoni varguse, sest süüdistatav eitab telefonide vargust ja muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Panga väljavõttest nähtub, et süüdistatav võttis kannatanu tütre arvelt sularaha 31.07.2006 kell 02.45, mis tähendab, et vargus oli selleks ajaks juba toime pandud. Kannatanu õde L. O. avastas varguse 02.08.2006 ( kuriteoteate protokoll). Seega, ei ole välistatud, et mobiiltelefonide vargus võiks olla toime pandud teiste isikute poolt. Kannatanu A. Š. episood 18.08.2006 12 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end süüdi selles episoodis, kuid selgitas, et ta ei ole nõus varastatu nimekirjaga, nimelt dollareid seal oli kõige rohkem 200 dollarit, mitte
  2. Samuti rinnaehte maksumus ei saa olla 6000 krooni, kõige rohkem 1500 krooni. Samuti metallist kellad, nende maksumus ei saa olla 5000 krooni, nende väärtus on 1500 krooni. ( k 2 lk 184) Kannatanu kohtuistungile ilmunud ei ole. Kohtuistungi ajast ja kohast oli kannatanu teadlik, kohtukutse oli kätte toimetatud allkirja vastu perekonnaliikmele. ( k 2 lk 135) Sündmuskoha vaatluseprotokollist, koostatud 18.08.2006, nähtub, et vaatluse objektiks on xxx asuva maja kahetoaline teisel korrusel korter. Korteri uks ja lukk on visuaalselt korras, kuid käib raskusega. Korteris on korralagedus, isiklikud asjad on laiali loobitud. Aken on avatud. Esikus on valmis pandud kott tööriistadega. ( k 1 lk 204-210) Läbiotsimise protokollist, koostatud 13.09.2006, nähtub, et xxx asuvast pandimajast on avastatud ja ära võetud abielusõrmus, proov
  3. ( k 1 lk 212-213) Läbiotsimise protokollist, koostatud 14.08.2006, nähtub, et xxx asuvast pandimajast on avastatud ja ära võetud ümarakujulised kõrvarõngad ja kollasest metallist valge kiviga sõrmus; kollasest metaliist kett ja kahe roosa kiviga ripats; kollasest metallist abielusõrmus ja kollasest metallist kett ja rist. ( k 1 lk 216-217) L. Š. ülekuulamisprotokollist nähtub, et talle on tagastatud lai abielusõrmus väärtusega 1000 krooni ja hõbedast draakoni kujuga sõrmus väärtusega 200 krooni, kokku 1200 krooni. ( k 1 lk 231) Ülalnimetatud tõenditega leiab kohus tõendatuks, et süüdistatav pani toime varguse, nimelt; 18.08.2006 ajavahemikul kella 17.30 kuni kella 19.20 J.B sisenes võtme sobitamise teel A. Š. korterisse aadressil xxx, kust varastas umbes 200 USD d, laia kullast abielusõrmuse väärtusega 1000 krooni, laia kullast abielusõrmuse väärtusega 2000 krooni, kullast abielusõrmuse väärtusega 800 krooni, kuldsõrmuse merevaigust kiviga väärtusega 1500 krooni, kuldsõrmuse aleksandriidist kiviga väärtusega 1800 krooni, kuldsõrmuse lillat värvi kiviga väärtusega 1300 krooni, kullast 80 cm pikkuse keti koos ripatsiga merevaik väärtusega 1500 krooni, kullast vahtralehe kujulise ripatsi väärtusega 600 krooni, kullast prossi, millel oli katkine lukk väärtusega 1500 krooni, hõbedast sõrmuse draakoni kujuga väärtusega 200 krooni, hõbedast sõrmuse roosa kiviga väärtusega 420 krooni, hõbedast sõrmuse musta värvi kiviga väärtusega 300 krooni, valgest metallist ketiga taskukella väärtusega 1500 krooni, millega tekitas varalise kahju. Kannatanu R. L. episood 20.08.2006 13 Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end süüdi selles episoodis ja selgitas, et varguse toimepanemise asjaolusid ta ei vaidlusta, kuigi ta ei ole nõus, et aken oleks vigastada saanud 1000 kroonile. Mälupulk ja vöökott summale 700 krooni on tagastatud. (k 2 lk 184). Ta võtab omaks tsiviilhagi summas 3200 krooni. Kannatanu R. L. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kohtule tagastatud märkega, et isik ei ela näidatud aadressil. ( k 2 lk 173) Sündmuskoha vaatluse protokollist, koostatud 20.08.2006, nähtub, et vaadeldavaks objektiks xxx asuva maja korter, esimesel korrusel. Ühel aknal on lahtimurdmise tunnused ( aken on irvakil). Korteris on korralagedus. Sündmuskohalt on ära võetud jalatsitejäljed, sõrmejäljed ja kaks DNA proovi köögiakna raamilt ja servalt. (k 2 lk 3-16) DNA ekspertiisi aktist nähtub, et akna servalt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev J.B võrdlustproovist määratletud DNA profiiliga. ( k 2 lk 23) Asitõendi vaatluse protokollist, koostatud 26.01.2007, nähtub, et vaadeldavaks objektiks on hele halli värvi vöökott musta värvi vööga ja kotikeses arvuti mälupulk. ( k 2 lk 38-39) Kannatanu R. L. allkirjast nähtub, et ta sai vöökoti ja mälupulga tagasi 12.02.
  4. ( k 2 lk 40) Ülalnimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et süüdistatav pani toime varguse, nimelt 20.08.2006 kella 04.45 paiku sisenes J.B pakettakna lahtikangutamise teel xxx asuvasse R. L. kuuluvasse korterisse, kust varastas mobiiltelefoni №kia 6100 maksumusega 1200 krooni, vöökoti maksumusega 300 krooni, MP3 mängija Ipod Shuppel väärtusega 2000 krooni ja arvuti mälupulga väärtusega 400 krooni. Vargusega tekitatud kahju on kokku 3900 krooni. Kannatanu A. O. episood 19.08.2006 Kohtuistungile ülekuulatud süüdistatav tunnistas end selles episoodis süüdi, ei vaidlustanud varguse toimepanemise asjaolusid ega kahju summa suurust 2600 krooni. ( k 2 lk 184 pöördel) Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu A. O. selgitas, et 19.08.2006 varastati tema kotist mobiiltelefoni. Ta viibis sel ajal kasiinos ja kott oli laua peal. Ühel hetkel ta avastas, et telefoni ei ole, pöördus politseisse. Telefoni maksumus oli 2600 krooni ja esitab tsiviilhagi selles summas, telefon ei ole tagastatud. ( k 2 lk 184-185) Kannatanu kuriteoteate protokollist, koostatud 21.08.2006, nähtub, et 19.08.2006 kella 01.15 paiku kasiino Admiral ruumis Kohtla-Järvel Kalevi 3, varastati tema kotist talle kuuliva mobiiltelefoni №kia, väärtusega 2600 krooni. ( k 2 lk 24) 14 Kahtlustatava ütluste olustikuga seostamisel 23.10.2006 näitas J.B sündmuskohal antud varguse toimepanemise asjaolusid. ( k 2 lk 53-54) Ülalnimetatud tõenditega leiab kohus tõendatuks, et süüdistatav pani toime varguse, nimelt, 19.08.2006 kella 01.15 viibides kasiinos Admiral asukohaga Kalevi tn 3, Kohtla-Järve linn, J.B nägi ruletilaua ääres käekotti ja vaba juurdepääsu teel võttis kotist A. O. kuuluva mobiiltelefoni NOKIA N-GAGE QD, millega lahkus kasiinost. Kahju on 2600 krooni. J.B teod tuleb kvalifitseerida kui võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse ehk korduvuse tunnusega, samuti sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Tsiviilhagid VÕS ( võlaõigusseadus) § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS ( tsiviilmenetluse seadustik) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kannatanu A. A. esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 4850 krooni talle vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu korterist varguse toime pannud ja tekitanud sellega varalise kahju summas 4850 krooni – varastatud redeli 3000 krooni ja ketaslõikuri 1650 krooni eest, samuti 200 krooni lõhutud akna eest. 15 Süüdistatav võttis hagi omaks ega vaidlustanud seda. TsMS § 231 lg 2 ja 4 lähtudes, tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses summas 4850 krooni. Vastavalt süüdistusaktile on kohtueelse uurimise käigus kannatanu R. O. esitanud tsiviilhagi summale 3590 krooni ( k 2 lk 99). Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu maja trepikojast jalgratta varastanud ja tekitanud sellega varalise kahju summas 3590 krooni. Süüdistatav võttis hagi omaks ega vaidlustanud seda. TsMS § 231 lg 2 ja 4 lähtudes, tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses summas 3590 krooni. Vastavalt süüdistusaktile on kohtueelse uurimise käigus kannatanu esitanud tsiviilhagi summale 2619 krooni ( k 2 lk 99). Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu T. K. korterist mobiiltelefoni varastanud ja tekitanud sellega varalise kahju summas 2619 krooni. Süüdistatav võttis hagi omaks ega vaidlustanud seda. TsMS § 231 lg 2 ja 4 lähtudes, tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses summas 2619 krooni. Vastavalt süüdistusaktile on kohtueelse uurimise käigus kannatanu T. P. esitanud tsiviilhagi summale 13708 krooni ( k 2 lk 100). Kahju koosneb lõhutud aknaraami maksumusest – 2000 krooni ja varastatud asjade maksumusest. Tagastatud on kaks kuldsõrmust summale 1100 krooni. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu korterist varguse toime pannud ja tekitanud sellega varalise kahju summas 12808 krooni, pluss 2000 krooni lõhutud aknaraami eest, miinus 1100 krooni – tagastatud asjade maksumus, kokku 13708 krooni. Süüdistatav võttis hagi omaks ega vaidlustanud seda. TsMS § 231 lg 2 ja 4 lähtudes, tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses summas 13708 krooni. Kannatanu T. L. esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 42769 krooni. Kahju koosnes varastatud asjade väärtusest ning 100 krooni – akna trelli parandamine, miinus talle tagastatud asjade väärtus, pluus 10000 krooni pangaarvelt maha võetud sularaha. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu korterist varguse toime pannud ja seega talle kahju tekitanud. Süüdistatav vaidles esitatud tsiviilhagi vastu ja avaldas ei ta ei ole tsiviilhagi summaga nõus. Nimelt, ta ei leia, et videokaamera võiks maksta 10000 krooni, ta ei olnud sellise kõrge klassi hinnaline, ta oli kasutatud, selle väärtus võis olla 6000 krooni. Samuti ei nõustu ta kuldsõrmuste maksumusega: 2 sõrmust – 3000 krooni ja 2 sõrmust - 6000 krooni. Need 16 sõrmused, mis on hinnatud 6000 kroonile, olid tõesti kaalult raskemad, kuid tema arvates lisandub kannatanu avaldatud hinnale moraalne kahju sõrmuste kaotamisest. Nende tegelik väärtus võis olla 3000 krooni. Need sõrmused, mis on hinnatud 3000 kroonile, võisid maksta 1000 krooni igaühe eest, ehk summale 2000 krooni. ( k 2 lk 183 pöördel) Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu selgitas tsiviilhagi osas järgmist. Mõlemad telefonid Siemens olid toas, kus on arvuti, kapi peal. Videokaamera oli varastatud koos dokumentidega, seega ei ole tal esitada kohtule soetamist ja väärtust tõendavaid dokumente. Kaamera maksumus oli vist 9999 krooni, peaaegu 10000 krooni. See oli ostetud kauplusest 2 aastat enne vargust järelmaksuga. Kaks sõrmust maksumusega 3000 krooni, on talle tagastatud, selles osas ta nõudeid ei esita. Kaks sõrmust väärtusega 6000 krooni on tõepoolest tema jaoks erilise tähendusega, sest need on vanavanaisalt perre jäänud, üleeelmise sajandi lõpust. Mõned asjad olid veel tagastatud südamekujuline ripats, kaela- ja käeketid, vist veel mingi ripats.( k 2 lk 185) VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustanud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Järelikult, hüvitamisele kuulub asja harilik hind ehk tema väärtus kuriteo toimepanemise ajal. Kannatanu ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, et varguse toimepanemise aja seisuga 30.07.2006 temalt varastatud videokaamera väärtus oleks 10000 krooni. Kannatanu ja süüdistatav avaldasid mõlemad, et kaamera ei olnud selleks ajaks juba päris uus, kannatanu sõnade järgi oli see ostetud enne vargust 2 aastat tagasi. Süüdistatav võtab hagi omaks videokaamera osas summale 6000 krooni. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus määrab hüvitiseks videokaamera eest 6000 krooni. Süüdistatav avaldas, et kaks vanaaegset kuldsõrmust ei saa maksta 6000 krooni, kaalult nad olid piisavalt rasked ja laiad, kuid nende hind võiks olla 3000 krooni, tundub, et kannatanu on sellele moraalse kahju lisandanud. Kannatanu nõustus, et nende sõrmuste väärtus koosneb tema jaoks kahest osast– harilik väärtus ja veel isiklik väärtus. Need sõrmused on vanavanaisalt pärandatud, seetõttu omavad erilist perekondlikku tähendust. VÕS § 134 lg 4 sätestab, et asja kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitamisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustanud isikul on kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohus leiab, et antud juhul sõrmustel ei ole ainult kulla ja toote väärtus, mis võiks olla 3000 krooni, nagu väidabki süüdistatav. Kohus nõustub kannatanuga, et need sõrmused on kannatanu jaoks isiklikke põhjusi arvesse võttes erilise tähendusega ja vastavalt VÕS § 134 lg 4 kannatanul on õigus nõuda mittevaralist kahju hüvitamist. Kohus leiab et kahe sõrmust kaotsimineku eest nõutud 3000 krooni hüvitist on mõistlik, kuna ei ületa isegi 17 nende kahe sõrmuse harilikku hinda. kohus määrab kahe sõrmuse eest hüvitiseks kokku 6000 krooni – 3000 krooni kahe sõrmuse vargusega tekitatud otsene varaline kahju ja 3000 krooni mittevaraline kahju. Kuna kohus leidis, et ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks süüdi veel kahe mobiiltelefoni varguses summale 2800 krooni, siis VÕS § 127 lg 4 kohaselt, ei pea süüdistatav tekkinud kahju hüvitama, kuna ei ole tõendatud, et just tema tegevuse tõttu on mobiiltelefonid kaotsi läinud. Tsiviilhagi tuleb vähendada 2800 krooni võrra. Samuti tsiviilhagi summast tuleb lahutada kannatanule tagastatud asjade väärtus – kaks abielusõrmust – 3000 krooni, roosa kiviga ripats – 500 krooni, katkine käekett – 400 krooni, katkine kaelakett – 1000 krooni, südamekujulise ripats – 500 krooni, samuti veel kaks ketti summale 2000 krooni, mis olid kannatanule tagastatud ( k 1 lk 196-199). Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada summale 42769 krooni. Vastavalt süüdistusaktile on kannatanu A. Š. esitanud tsiviilhagi summale 31220 krooni ( k 2 lk 100). Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu korterist varguse toime pannud ja seega talle kahju tekitanud. Süüdistatav vaidlustas tsiviilhagi summat. Nimelt, et ta ei ole nõus varastatu nimekirjaga, dollareid oli kõige rohkem 200 dollarit, mitte
  5. Samuti rinnaehte maksumus ei saa olla 6000 krooni, kõige rohkem 1500 krooni, sest rinnaehe oli katkine, mis on märgitud ka süüdistuses. Samuti metallist kellad, nende maksumus ei saa olla 5000 krooni, nende väärtus võib olla 1500 krooni, nende kaal oli 70 g. Kuna kannatanu kohtuistungile ei ilmunud, siis süüdistatava väited ei ole mitte millegagi ümberlükatud. Ka kannatanu ega prokuröri poolt ei ole esitatud tsiviilhagi osas ühtegi tõendit. Kohus leiab, et kellade väärtuseks tuleb määrata 1500 krooni ja rinnaehe väärtuseks 1500 krooni. Kuna ei ole usaldusväärselt tuvastatud, kui palju dollareid oli varastatud ja kannatanu ei tõendanud hagi kahju tekkimise osas, mis puutub dollareid, tuleb jätta hagi selles osas rahuldamata. Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada summale 13220 krooni. Vastavalt süüdistusaktile on kannatanu R. L. esitanud tsiviilhagi summale 4200 krooni ( k 2 lk 100). Kohtuistungil vaidlustas süüdistatav tsiviilhagi summa. Ta ei ole nõus, et ta oleks aknaraami kahjustanud summale 1000 krooni. Ta lihtsalt avas akna ega kahjustanud raami või lukustust. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanu korterist varguse toime pannud ja sellega kahju tekitanud. Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud, seetõttu ei ole kohtule teada tema arvamus ja seda toetavad argumendid. Sündmuskoha vaatluse protokollist 18 nähtub üksnes seda, et aknaraamil on lahtimurdmise tunnused ( aken on irvakil) (k 2 lk 3-16). Seega akna kahjustamise fakt ei ole usaldusväärselt tõendatud, sest akna irvakil olemine ei tähenda, et see oleks kahjustatud. Kohus leiab, et 1000 krooni osas ei ole tsiviilhagi põhjendatud. Vöökott ja mälupulk on tagastatud. Järelikult, põhjendatuks tuleb lugeda kahju hüvitamise nõue summale 3200 krooni, mida süüdistatav ei vaidlustagi. Kannatanu A. O. esitas kohtuistungil tsiviilhagi summale 2600 krooni ( k 2 lk 185). Kohus on tuvastanud, et süüdistatav on kannatanule kuuluva mobiiltelefoni varguse toime pannud ja seega talle kahju tekitanud, mis on hüvitamata. Süüdistatav on tsiviilhagi summa omaks võtnud. TsMS 231 lg 2 ja 4 alusel, esitatud tsiviilhagi tule rahuldada täies ulatuses ehk summas 2600 krooni. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st
  6. §
  7. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
(2)Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ J.B karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. J.B tunnistatakse süüdi kaheksa varguse episoodi toimepanemises. Need ei ole toime pandud grupis, mis vähendab nende ohtlikkust, kuid kuus vargust on toime pandud sissetungimisega kannatanu korterisse. 19 Kannatanutele on tekitatud märkimisväärsed kahjud, hüvitamata kahju on kokku summale 87556 krooni, mis teeb keskmiselt ühe varguse kohta 11000 krooni hüvitamata kahju. Kõik vargused on toime pandud lühikese ajal jooksul alates 27.06.2006 kuni 20.08.2006 ehk kahe kuu jooksul. See näitab, et J.B kuritegelik käitumine oli piisavalt intensiivne. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Kohus leiab, et J.B ei tohi karistada rahalise karistusega. J.B on varem korduvalt 9 (!) korda kriminaalkorras karistatud isik. Aastatel 1997 ja 2003 oli ta karistatud rahalise karistusega varguse ja avaliku varguse eest summas 840 ja 2000 krooni ja peale seda ikka jätkas oma kuritegelikku käitumist. Samuti on ta karistatud väärtegude toimepanemise eest 3 korral ( lk 109 112 k 2), trahvid on tasumata. See näitab, et rahalise karistuse mõistmine poleks piisav süüdlase mõjutamiseks, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et J.B tuleb karistada vangistusega. KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades J.B karistust kergendavat asjaolu leiab kohus, et karistuseks tuleb määrata vangistust alla keskmise määra - 2 aastat vangistust. Kohus leiab, et 2-aastane vangistus on vastavuses tema poolt toimepandud 8 vargusega, samuti nendega tekitatud kahju suurusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis vastavalt KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb isikule mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võtta ehk 8 kuu võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud vangistust. Kõik J.B vargused olid toime pandud pärast Viru Maakohtu 27.06.2006 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist ( sest J.B asus viimatinimetatud kohtuotsuse alusel karistust kandma 08.09.2006, oli vabastatud kohtumäärusega enne tähtaega 02.07.2007 ning 22.05.2007 kohtumäärusega ärakandmata karistuse osa 7 kuud 21 päeva vangistust oli täitmisele pööratud). Järelikult, tuleb J.B-le moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. Seega tuleb J.B-le mõista liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. Karistuste osalist liitmist KarS § 65 lg 2 ette ei näe. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 22.05.2008 ehk kuupäeva, millal J.B asus kandma talle 22.05.2008 kohtumäärusega täitmisele 20 pööratud Viru Maakohtu 27.06.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 21 päeva vangistust ( k 2 lk 208). Tõkend, asitõendid, menetlusekulud Tõkend J.B suhtes valitud eeluurimise ega kohtumenetluse ajaks valitud ei olnud. Ta viibib vahi all Viru Maakohtu 22.05.2008 kohtumääruse alusel. Asitõendeid kohtule esitatud ei olnud. Antud kriminaalasja menetlemisel on tekkinud järgmised kriminaalmenetluse kulud: -kahtlustatavatele õigusabi osutamise kulud kohtueelsel menetluses – 1486,80 krooni; ( k 2 lk 107) -DNA ekspertiisi tegemise kulud 2920 krooni ( k 2 lk 24), -sõrmejälje ekspertiisi tegemise kulud 7500 krooni ( k 1 lk 50), 4000 krooni ja 3500 krooni ( k 1 lk 113 ja k 2 lk 28) - toimiku paljundamise kulud 284,70 krooni ( k 1 lk 108), -süüdistatavale õigusabi osutamise kulud kohtulikul arutamisel 248,95 krooni ( k 2 lk 147) ja 1534 krooni ( k 2 lk 214). KrMS § 180 lg 1 alusel, süüdimõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu. Kuna J.B mõistetakse süüdi, siis peab ta kandma ka kriminaalmenetlusega seotud kulud. J.B-lt tuleb välja mõista menetluse kulud: -õigusabikulud summas krooni 1486,80 krooni, 248,95 krooni ja 1534 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, -toimiku paljundamise kulud 284,70 krooni KrMS 175 lg 1 p 5, -sundraha teise astme kuriteo puhul (1,5 miinimumpalka) summas 6525 krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel, -ekspertiiside tegemise kulud 7500 krooni ja 2920 krooni KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. Sõrmejälje ekspertiisi tegemise kulud summas 4000 krooni ja 3500 krooni ( k 1 lk 113 ja k 2 lk 28) – jätab kohus riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, sest kohtukulude täielik summa oleks isikule ilmselt üle jõu, samuti kohus arvestab asjaoluga, et mainutud läbiviidud ekspertiisid mingit tulemust ei andnud. Kohtunik 21 Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.