418 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel see muuta. Samuti taotleb teiste temalt väljamõistetud summade tasumise tähtaja pikendamist maksimaalses tähtajas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS: 3. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada,
lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna Z.B on oma kaebuses vaidlustanud vaid menetluskulude väljamõistmist siis ülaltoodu alusel kuulub antud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, milline menetlus ei too süüdistatavale kaasa uusi menetluskulusid. 4.
lg 1 p 9 kehtestab, et menetluskulu on ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaebuse esitaja viited kohtuotsuse muutmiseks
alusel pole antud juhul asjakohased kuna nimetatud säte reguleerib pärast kohtuotsuse jõustmist otsuse täitmisele pööramisest loobumise küsimust. Vaildustatud kohtuotsus pole veel seaduse jõus ja apellatsioonikohtul puudub pädevus antud menetlusjärgus lahendada otsuse täitmisega seotud küsimusi.
lg 1 p 2 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. 13 märtsil 2009 oli kehtestatud palga almmääraks 4350.00 krooni / Vabariigi Valitsuse määrus nr 254/. Seega oli süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel maakohus kohustatud temalt välja mõistma sundraha summas 1,5x 4350.00= 6525.00 krooni, mida maakohus ka tegi. Seega on kohtuotsusega väljamõistetud sundraha kooskõlas seadusega. Kohtukolleegium leiab, et kuigi
lg 3 kehtestab võimaluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda pole kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et süüdistataval pärast vabanemist puudub töökoht aluseks temalt seaduse kohaselt väljamõistetud sundraha osaliselt riigi kanda jätmiseks. Antud juhul on süüdlaselt väljamõistetud menetluskulud/ kannatanule tekitatud kahju ei ole käsitatav menetluskuna/ veidi üle seitsme tuhande krooni ja puudub tõenduslik materjal sellest, et süüdistatav oleks töövõimetu või et tal puuduks igasugune vara, mis annaks aluse tuvastada, et sellise summa hüvitamine käib talle üle jõu. 5. Süüdistatav on esitanud taoluse menetluskulude tasumise ajatamisest. Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et menetluskulude tasumise pikendamine ning ajatamine on reguleeritud
18 peatükis, kus on ette nähtud kohtuotsuse jõustumise ja jõustunud kohtuotsuse täitmise küsimused.
kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja
§ -s 424 nähakse ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega on Z.B poolt esitatud küsimuse lahendamine võimalik pärast kohtuotsuse jõustumist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetluse korras Harju Maakohtu täitmiskohtuniku poolt, mitte aga apellatsioonikohtu poolt ajal mil kohtuotsus pole veel seadusejõus. Pealegi on täitmiskohtuniku poolt tehtav kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustatav ning alles vastava määruskaebuse esitamisel on ringkonnakohtul, kui teise astme kohtul, pädevus vaidlustatud küsimuses oma põhistus esitada ning maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1,2,3, § 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13 märtsi 2009 kohtuotsuse muutmata ja Z.B poolt esitatud määruskaebuse rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.