Obsah (6)

§ 122§ 74§ 75§ 69§ 65§ 66

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-5055 (kohtueelses menetluses nr 08260104791) riik versu

§ 122

järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja T.K (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxx-x xxxxxxxxx ; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 122

järgi advokaat Raul Tosmann J.K (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx; töövõimetuspensionär 80% töövõimetu; omab kriminaalkaristatust)

§ 122

järgi advokaat Vello sikut F.B (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx; töötab ; omab kriminaalkaristatust)

§ 122

järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada K.L süüdi kehalises väärkohtlemises karistusseadustiku (

) § 122 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 (kaheksa) kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.L-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata K.L-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx ; 1.2 tunnistada T.K süüdi kehalises väärkohtlemises

§ 122

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 69

alusel asendada T.K-le mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. mai 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.K

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxx-x xxxxxxxxx ; 1.3 tunnistada J.K süüdi kehalises väärkohtlemises

§ 122

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega J.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.juuni 2008.a otsusega J.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista J.K-le liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 69

alusel asendada J.K-le mõistetud vangistus 4 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 296 (kakssada üheksakümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. november 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada J.K

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxx-x xxxxxxxx ; 1.4 tunnistada F.B süüdi kehalises väärkohtlemises

§ 122järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s.

o 6 680 (kuus tuhat kuussada kaheksakümmend krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata F.B-le mõistetud rahaline karistus 6 680 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a juuni kuust igakuise rahalise karistuse osa mitte vähem kui 560 (viissada kuuskümmend) krooni tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 K.L-ilt sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4
2. 30 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 T.K-lt sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4
3. 30 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.3 J.K-lt sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4
4. 30 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.4 F.B-lt sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4
5. 30 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a 2 juuni kuust igakuise menetluskulu osa 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 221,20 krooni ja Vello Sikutile 221,30 krooni 2.2 tühistada K.L-ile, T.K-le, J.K-le ja F.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsusele
6. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-5055“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-5055“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
7. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on K.L, F.B, J.K ja T.K toime pannud kuriteona järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise

§ 122järgi, mis seisnes selles, et 17.

Septembril 2008 kutsusid oma kodust kaasa Maivo K.i, keda hakati peksma juba teel. Kui jõuti T.K korterisse aadressil xxxxxxxx xx-x , löödi pikema aja jooksul piina ja valu tekitamise eesmärgil kordamööda kannatanut rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja kehasse. K.L lõi kannatanut mitmel erineval ajal ja korduvalt rusikate, jalgade ja kätte sattunud esemetega (õllepurk, tühi värvipott) pähe ja kehasse. T.K lõi kannatanut mitmel erineval ajal ja korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ning kehasse. J.K lõi kannatanut mitmel korral jalaga näkku. F.B lõi kannatanut mitmel korral jalaga alakeha piirkonda. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped 3 Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) K.L

§ 122

järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata K.L-ile katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; 2) T.K

§ 122

järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud;

§ 69

alusel asendada karistus 6 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 360 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.K

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx; 3) J.K

§ 122

järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.06.2008.a mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 28 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust;

§ 69

alusel asendada karistus 4 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 296 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada J.K

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxx-x xxxxxxxxxx ; 4) F.B

§ 122

järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 6 680 krooni (päevamäära aluseks võetud F.B 2007.a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 167 krooni).

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 560 krooni kuni rahalise karistuse tasumiseni.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 122

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 4 määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava K.L kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava K.L kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Süüdistatava T.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava T.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Süüdistatava J.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava J.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Süüdistatava F.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava F.B kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistatavate rasket majandusliku olukorda tuleb süüdistatavatel vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) K.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20 + 110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 2) T.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20 + 110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 3) J.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.85 (991.20 + 110.65) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 5 4) F.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.85 (991.20 + 110.65) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks.
4. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 6